Kaasaegne kunst — definitsioon, ajalugu ja postmodernism
Avasta kaasaegse kunsti määratlus, ajalugu ja postmodernismi mõju — selge ülevaade stiilidest, suundadest ning kriitilisest tähendusest kaasaegses kunstis.
Kaasaegne kunst tähendab kaasaegset kunsti, mis on tehtud pärast popkunsti ja kontseptuaalkunsti. Teine mõiste, mis tegelikult tähendab sama asja, on postmodernne kunst. Veel üks mõiste, mis on laiem kui kunst, on postmodernism.
See märgistusprobleem tuleneb sellest, et sõna "moodne" kasutati kunsti kohta alates viktoriaani ajastu keskpaigast kuni kogu 20. sajandini. See hõlmab väga erinevaid stiile ja suundumusi. Nii et kui kunstikriitikud tahtsid kirjeldada II maailmasõja järgset kunsti, pidid nad kasutama teistsugust sõna. Seega tähendab "kaasaegne" (mis tegelikult tähendab "samal ajal kui") kunstis "kaasaegset" ja "kaasaegne" tähendab "varasemat".
Määratlus ja ajaraamistik
Kaasaegne kunst ei ole täpselt ühe kindla stiili nimetaja, vaid pigem kronoloogiline ja ideeline kategooria. Tavaliselt mõistetakse sellega kunstiteoseid, mis on loodud alates 1960.–1970. aastatest kuni tänapäevani — perioodist, mil populaarsed olid popkunst, kontseptuaalkunst, minimalism ja hiljem mitmed postmodernsed suundumused. Terminoloogia varieerub: mõnikord kasutatakse "kaasaegne kunst" ja "postmodernne kunst" vaheldumisi, kuid postmodernism viitab ka laiemale teoreetilisele ja kultuurilisele liikumisele.
Ajalooline taust ja eristamine modernismist
20. sajandi "modernism" tähistas katset murda traditsioonilisi kunsti- ja vormireegleid, rõhutades progressi, abstraktsiooni ja kunstnike autonoomiat. Kaasaegne kunst tuli sellest välja, kuid vastas sageli modernistlikele ideedele, kasutades fragmenti, irooniat, pastishi, approprieerimist ja teoreetilist kriitikat. Kaasaegse kunsti perioodile on tüüpiline mitmekesisus — ei ole ühtset stiili ega ühtset manifesti.
Omadused ja meediumid
- Meediumite mitmekesine kasutus: maal, skulptuur, videokunst, installatsioonid, performance, heli-, digikunst ja interaktiivsed teosed.
- Interdistsiplinaarsus: kunstnikud kombineerivad sageli kunsti teiste valdkondadega (teadus, tehnoloogia, kirjandus, poliitika).
- Sotsiaalne ja poliitiline seotus: palju teoseid käsitlevad identiteeti, migratsiooni, soolisi ja rassi küsimusi, globaliseerumise mõjusid ja ökoloogiat.
- Institutsiooniline teadlikkus: kunst pole ainult objekt, vaid ka kontekst — kuraatorid, galeriid, biennaalid ja muuseumid kujundavad teoste tähendust.
- Kriitiline ja teoreetiline refleksioon: kunstiarutelud tuginevad sageli kultuuriteooriale, poststrukturalismile ja sotsioloogiale.
Postmodernism ja selle seos kaasaegse kunstiga
Postmodernism on intellektuaalne ja esteetiline suundumus, mis kahtlustab suuri üldistusi ja "suurepäraseid narratiive". Kunstis väljendub see murrangulisena modernistlike ideaalide vastu: pastish, iroonia, ajaloo fragmenteerimine, approprieerimine ja mitmekihilised viited popkultuurile. Postmodernne kunst on tihti küll osa kaasaegsest kunstist või kattub sellega, kuid mitte iga kaasaegne töö on tingimata postmodernne — on ka töid, mis järgivad teisi praktikaid (nt sotsiaalse kujundamise projektid või tehnoloogiapõhised uurimused).
Tähtsamad suundumused ja kunstnikud
Kaasaegse kunsti hulka kuuluvad mitmed suundumused: postmodernism, kaasaegne sotsiaalne praktika, uus meediumikunst, taastav kunst jpm. Tuleb esile tuua mõningaid rahvusvaheliselt tuntud nimesid, kes näitlikustavad ajastu mitmekülgsust: Marina Abramović (performance), Ai Weiwei (sotsiaalne ja poliitiline kunst), Cindy Sherman (fotoprotokollid ja identiteet), Damien Hirst (konseptuaalsed skulptuurid ja installatsioonid), Kara Walker (rassilised ja ajaloolised narratiivid). (Need nimed on illustratiivsed — kaasaegne kunst hõlmab sadu eri maade ja traditsioonide kunstnikke.)
Kuidas kaasaegset kunsti mõista
Kaasaegse kunsti puhul tasub tähele panna konteksti: kus ja miks teos on loodud, milliseid viiteid või allikaid kunstnik kasutab ning milliseid küsimusi teos esitab. Sageli on teose tähendus seotud kuraatori loogika, näituse kontekst ja publiku lugemine. Kaasaegne kunst kutsub tihti vaatlejat kaasa mõtlema ja tõlgendama, pigem kui pakkuma ühetaolist, lõplikku tähendust.
Institutsioonid, turg ja publik
Kaasaegset kunsti toetavad galeriid, muuseumid, kunstibiennaalid, kunstifestivalid, kunstikriitika ja -ajakirjandus ning erakollektsionäärid. Globaliseeruvas kunstimaailmas mängivad olulist rolli rahvusvahelised messid ja residentuuriprogrammid, mis aitavad kunstnikel jõuda laiemate publikuni. Samas tekitab see ka küsimusi võimu, raha ja nähtavuse kohta kunstimaastikul.
Lõppsõna
Kaasaegne kunst on dünaamiline ja mitmekihiline valdkond, mis peegeldab ja kriitiliselt töötleb kaasaegse ühiskonna teemasid. Selle mõtestamine nõuab avatud pilku ja valmisolekut näha tähenduse kihistumist ning vastuolulisi hoiakuid. Terminoloogia (nt "kaasaegne" vs "modernne") võib olla segane, kuid oluline on mõista, et need sõnad viitavad nii ajaloolisele arengule kui ka ideede ja praktikate muutumisele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kaasaegne kunst?
V: Kaasaegne kunst tähendab kaasaegset kunsti, mis on loodud pärast popkunsti ja kontseptuaalse kunsti liikumist.
K: Kas postmodernne kunst on sama, mis kaasaegne kunst?
V: Jah, postmodernne kunst on teine termin, mida kasutatakse kaasaegse kunsti kohta.
K: Mis on termin, mis hõlmab rohkem kui kunsti?
V: Postmodernism on laiem mõiste, mis hõlmab enamat kui kunsti.
K: Miks on probleemiks kaasaegse kunsti sildistamine?
V: Sõna "kaasaegne" kunstis kasutati kunsti kohta kogu 20. sajandi jooksul, nii et kui kunstikriitikud tahtsid kirjeldada II maailmasõja järgset kunsti, pidid nad kasutama teist sõna.
K: Mida tähendab "kaasaegne" kunstis?
V: Kunstis tähendab kaasaegne 'samal ajal kui', seega tähendab see kaasaegset.
K: Mida tähendab kaasaegne kunstis?
V: Kunstis tähendab "kaasaegne" varasemat.
K: Mida hõlmab kaasaegne kunst?
V: Kaasaegne kunst hõlmab mitmesuguseid stiile ja liikumisi alates viktoriaanliku ajastu keskpaigast kuni II maailmasõja järgse kunstini.
Otsige