Dakota rahvas: Ameerika indiaanlaste hõim, ajalugu ja alamrühmad

Dakota rahvas on Ameerika indiaanlaste hõim, kes kuulub laiemalt ka esimeste rahvaste hulka. Nad moodustavad kaks kolmest peamisest alamrühmast, mis kuuluvad siouxi rahvaste keele- ja kultuurigrupile. Tavapäraselt eristatakse idadakota (Eastern Dakota) ja läänedakota (Western Dakota) rühmi, millel on nii ühised kui ka piirkondlikud erinevused.

Geograafia ja alamrühmad

Ida-Dakotasid nimetatakse sageli Santee'deks. Nad on ajalooliselt elanud Ida-Dakotas, Minnesota keskosas ja Iowa põhjaosas. Need rühmad olid tavaliselt rohkem paigalolevad ja tegelesid lisaks jahindusele ka põllumajandusega. Lääne-Dakotasid kutsutakse ka Yanktonideks või Yanktonai ning traditsiooniliselt on nad elanud laiemal alal Missouri jõe ümbruses ja Lääne- ja Kesk-Lõuna-Dakota piirkondades.

Keel ja kultuur

Dakota keel kuulub siouxi keelte lektusse ja koos Lakota ning Nakota variantidega moodustab dialektide kontinuuum. Keelel on mitu murret ning tänapäeval on palju kogukondi aktiivselt tegelemas keele säilitamise ja taaselustamise programmidega (õpetamine koolides, keelelaagrid, õpimaterjalid).

  • Eluviis: ajalooliselt kombineerisid Dakota-rahvad jahipidamist (sh biisoni ja metsaeläimi), kalapüüki, korilust ja põllumajandust (nt mais, oad, kõrvitsad).
  • Eluasemed: kasutati nii tüüpi (telkjaid) liikuvamal eluviisil kui ka püsivamaid elamisi olenevalt aastaaegadest ja elatusallikatest.
  • Usund ja rituaalid: oluline koht on vaimsel maailmal, šamanismi- ja tervendustavad, samuti ühised rituaalid nagu puhastustseremooniad ja tänupühad.
  • Kunst ja käsitöö: tuntud on helmestöö, tekstiilid, skulptuur ja traditsioonilised rõivaelemendid ning tänapäevased kultuuriväljendused (muusika, tants, powwow'd).

Ajalugu lühidalt

Dakota-rahvad on elanud Põhja-Ameerika kesksetes ja läänealade piirkondades juba sajandeid enne eurooplaste saabumist. Esimeste kolonistide ja hiljem USA valitsuse laienemisega kaasnesid suured maademahud, sunnitud ümberasustamised ja mitmed relvastatud konfliktid. 19. sajandil mõjutasid neid tihti sõlmitud lepingud, sundläbirääkimised ja territoriaalsed muutused, mis viisid ressursside kahanemiseni ning sotsiaalsete ja majanduslike pingeteni (sh tuntud konfliktid 19. sajandi keskel).

Organisatsioon ja föderaalne tunnustus

Paljud Dakota-rühmad on tänapäeval föderaalselt tunnustatud hõimud Ameerika Ühendriikides. Föderaalse tunnustuse saamine annab õigus omada reservaatmaad, saada teatud -riiklikke programme ja juriidilist staatust, mis aitab säilitada kultuuri ning toetada kogukondlikku infrastruktuuri. Hõimude haldus ja juhtimine toimub tavaliselt traditsiooniliste nõukogude või tänapäevaste valitsusstruktuuride kaudu, mis on kombineeritud kohalike seaduste ning föderaalse õigusega.

Tänapäevane olukord ja kultuuriline elu

Täna elavad Dakota-inimesed nii reservaatides kui ka linnades. Paljud kogukonnad tegelevad keele- ja kultuuriprogrammidega, hariduse edendamisega, tervise- ja sotsiaalteenuste parendamisega ning majanduslike võimaluste loomisega (nt äri- ja turismiprojektid). Kultuurilised üritused — tantsud, laulud, käsitöölaatad ja powwow'd — mängivad olulist rolli identiteedi hoidmisel ja põlvkondade vahelise teadmiste edasiandmisel.

Miks neid vahel segatakse Nakota'ga

Dakota, Lakota ja Nakota nimed viitavad erinevatele keelelistele ja piirkondlikele rühmitustele siouxi keelte tervikus. Mõnikord tekib segadus, sest sõnad on sarnasest tüvest pärit ja ajaloolised liikumised on rühmi lähendanud või eristanud. Tähtis on teada, et Nakota-kategooriasse kuuluvad näiteks mõned assiniboine ja stoney rühmad, mis on keeleliselt või ajalooliselt lähedased, kuid siiski eraldiseisvad ühikud.

Kokkuvõte

Dakota rahvas on mitmekesine ja ajalooliselt rikas hõimugrupp, kellel on tugevad kohalikud sidemed Kesk- ja Lõuna-Põhja-Ameerika aladega. Nad jagunevad peamiselt ida- (Santee) ja lääne- (Yankton, Yanktonai) harudeks, omavad oma keelelisi ja kultuurilisi eripärasid ning tegutsevad tänapäeval aktiivselt oma pärandi säilitamise ja kogukondliku arengu nimel.

Zitkala-Sa, Lääne-Dakota autor.Zoom
Zitkala-Sa, Lääne-Dakota autor.

Ajalugu

Dakotad elasid 17. sajandil Wisconsinis ja Minnesotas. Aastaks 1700 olid mõned neist kolinud tänapäeva Lõuna-Dakotasse. 17. sajandi lõpul liitusid dakotad Prantsuse kaupmeestega. Prantslased püüdsid seda liitu kasutada, et aidata neil kontrollida Põhja-Ameerika karusnahakaubandust inglaste vastu.

Dakota 1862. aasta sõda

1850. aastate lõpus põhjustasid Ameerika Ühendriikide poolt lepingu rikkumised ja indiaaniagentide (valitsusametnikud, kellel lubati põliselanikega suhelda) ebaõiglased maksed dakota rahva seas üha suuremat nälga ja raskusi. Kuigi dakota püüdsid USA valitsusega läbirääkimisi pidada, ei õnnestunud midagi. 16. augustil 1862 tappis grupp dakota jahimehi ühe asunike perekonna. See tõi kaasa rohkem rünnakuid asunike vastu ja peagi oli alanud täielik sõda. 5. novembril 1862 mõisteti 38 dakota sõdalast surma poomise teel. Sellest sai hiljem suurim massiline hukkamine USA ajaloos.

Ülestõusu ajal ja pärast seda lahkusid paljud idadakota ja nende perekonnad Minnesotast ja idadakotast, et minna Kanadasse või asuda James River Valley'sse lühiajalisse reservatsiooni. Seejärel olid nad sunnitud kolima Crow Creeki reservatsiooni Missouri jõe idakaldal. Mõned liitusid Lääne-Dakotaga ja kolisid kaugemale läände, et aidata Lakota hõimudel jätkata võitlust USA sõjaväe vastu.

Teised jäid Minnesotasse ja idaossa, väikestesse reservaatidesse, mis on siiani olemas, sealhulgas Sisseton-Wahpetoni, Flandreau ja Devils Lake'i (Spirit Lake või Fort Totten) reservaatidesse Dakotas. Mõned kolisid Nebraska osariiki, kus Santee Siouxi hõimul on tänapäeval reservaat Missouri jõe lõunakaldal.

Need, kes põgenesid Kanadasse, jätsid oma peredele üheksa väikest reservatsiooni Manitobas (Sioux Valley, Long Plain, Dakota Tipi, Birdtail Creek ja Oak Lake [Pipestone]) ja veel neli (Standing Buffalo, Moose Woods [White Cap], Round Plain [Wahpeton] ja Wood Mountain) Saskatchewanis.

Keel

Dakota keel kuulub siouani keelte hulka. Inimesed, kes räägivad dakota keelt, saavad aru ka lakota keelest. Dakota keelt kirjutatakse ladina kirjas. Keelel on kaks peamist dialekti idapoolsete ja läänepoolsete dakota hõimude vahel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on dakakiinid?


V: Dakota rahvas on Ameerika indiaanlaste hõim ja kuulub Esimeste Rahvaste hulka.

K: Mitu peamist subkultuuri on siouxi rahval?


V: Siouxi rahval on kolm peamist subkultuuri ja dakota rahvas moodustab neist kaks.

K: Millised on dakota rahva kaks subkultuuri?


V: Dakota rahva kaks alamkultuuri on idadakota/ santee ja läänedakota/ yanktonai ehk Yanktonai.

K: Kus asuvad Ida-Dakota/Santee?


V: Ida-Dakota/Santee asuvad Ida-Dakotas, Minnesota keskosas ja Iowa põhjaosas.

K: Kus asuvad Lääne-Dakota/Yanktonai või Yanktonai?


V: Lääne-Dakota/Yanktonai ehk Yanktonai asuvad Missouri jõe piirkonnas.

K: Kas dakota rahvast on kunagi segi aetud nakota rahvaga?


V: Jah, dakota rahvast peeti sageli ekslikult nakota rahvaga, kes on tegelikult rühm hõime, mis eraldus varasematel aegadel siouxi rahvusest.

K: Mitu föderaalselt tunnustatud hõimu on idapoolsetel ja läänepoolsetel dakota hõimudel?


V: Nii Ida- kui ka Lääne-Dakotas on palju föderaalselt tunnustatud hõime.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3