Dakota rahvas on Ameerika indiaanlaste hõim, kes kuulub laiemalt ka esimeste rahvaste hulka. Nad moodustavad kaks kolmest peamisest alamrühmast, mis kuuluvad siouxi rahvaste keele- ja kultuurigrupile. Tavapäraselt eristatakse idadakota (Eastern Dakota) ja läänedakota (Western Dakota) rühmi, millel on nii ühised kui ka piirkondlikud erinevused.

Geograafia ja alamrühmad

Ida-Dakotasid nimetatakse sageli Santee'deks. Nad on ajalooliselt elanud Ida-Dakotas, Minnesota keskosas ja Iowa põhjaosas. Need rühmad olid tavaliselt rohkem paigalolevad ja tegelesid lisaks jahindusele ka põllumajandusega. Lääne-Dakotasid kutsutakse ka Yanktonideks või Yanktonai ning traditsiooniliselt on nad elanud laiemal alal Missouri jõe ümbruses ja Lääne- ja Kesk-Lõuna-Dakota piirkondades.

Keel ja kultuur

Dakota keel kuulub siouxi keelte lektusse ja koos Lakota ning Nakota variantidega moodustab dialektide kontinuuum. Keelel on mitu murret ning tänapäeval on palju kogukondi aktiivselt tegelemas keele säilitamise ja taaselustamise programmidega (õpetamine koolides, keelelaagrid, õpimaterjalid).

  • Eluviis: ajalooliselt kombineerisid Dakota-rahvad jahipidamist (sh biisoni ja metsaeläimi), kalapüüki, korilust ja põllumajandust (nt mais, oad, kõrvitsad).
  • Eluasemed: kasutati nii tüüpi (telkjaid) liikuvamal eluviisil kui ka püsivamaid elamisi olenevalt aastaaegadest ja elatusallikatest.
  • Usund ja rituaalid: oluline koht on vaimsel maailmal, šamanismi- ja tervendustavad, samuti ühised rituaalid nagu puhastustseremooniad ja tänupühad.
  • Kunst ja käsitöö: tuntud on helmestöö, tekstiilid, skulptuur ja traditsioonilised rõivaelemendid ning tänapäevased kultuuriväljendused (muusika, tants, powwow'd).

Ajalugu lühidalt

Dakota-rahvad on elanud Põhja-Ameerika kesksetes ja läänealade piirkondades juba sajandeid enne eurooplaste saabumist. Esimeste kolonistide ja hiljem USA valitsuse laienemisega kaasnesid suured maademahud, sunnitud ümberasustamised ja mitmed relvastatud konfliktid. 19. sajandil mõjutasid neid tihti sõlmitud lepingud, sundläbirääkimised ja territoriaalsed muutused, mis viisid ressursside kahanemiseni ning sotsiaalsete ja majanduslike pingeteni (sh tuntud konfliktid 19. sajandi keskel).

Organisatsioon ja föderaalne tunnustus

Paljud Dakota-rühmad on tänapäeval föderaalselt tunnustatud hõimud Ameerika Ühendriikides. Föderaalse tunnustuse saamine annab õigus omada reservaatmaad, saada teatud -riiklikke programme ja juriidilist staatust, mis aitab säilitada kultuuri ning toetada kogukondlikku infrastruktuuri. Hõimude haldus ja juhtimine toimub tavaliselt traditsiooniliste nõukogude või tänapäevaste valitsusstruktuuride kaudu, mis on kombineeritud kohalike seaduste ning föderaalse õigusega.

Tänapäevane olukord ja kultuuriline elu

Täna elavad Dakota-inimesed nii reservaatides kui ka linnades. Paljud kogukonnad tegelevad keele- ja kultuuriprogrammidega, hariduse edendamisega, tervise- ja sotsiaalteenuste parendamisega ning majanduslike võimaluste loomisega (nt äri- ja turismiprojektid). Kultuurilised üritused — tantsud, laulud, käsitöölaatad ja powwow'd — mängivad olulist rolli identiteedi hoidmisel ja põlvkondade vahelise teadmiste edasiandmisel.

Miks neid vahel segatakse Nakota'ga

Dakota, Lakota ja Nakota nimed viitavad erinevatele keelelistele ja piirkondlikele rühmitustele siouxi keelte tervikus. Mõnikord tekib segadus, sest sõnad on sarnasest tüvest pärit ja ajaloolised liikumised on rühmi lähendanud või eristanud. Tähtis on teada, et Nakota-kategooriasse kuuluvad näiteks mõned assiniboine ja stoney rühmad, mis on keeleliselt või ajalooliselt lähedased, kuid siiski eraldiseisvad ühikud.

Kokkuvõte

Dakota rahvas on mitmekesine ja ajalooliselt rikas hõimugrupp, kellel on tugevad kohalikud sidemed Kesk- ja Lõuna-Põhja-Ameerika aladega. Nad jagunevad peamiselt ida- (Santee) ja lääne- (Yankton, Yanktonai) harudeks, omavad oma keelelisi ja kultuurilisi eripärasid ning tegutsevad tänapäeval aktiivselt oma pärandi säilitamise ja kogukondliku arengu nimel.