Dignitas: Šveitsi organisatsioon abistatud enesetapu ja eutanaasia

Dignitas — Šveitsi abistatud enesetapu teenus: meditsiiniline ja seaduslik protseduur krooniliste kannatuste lõpetamiseks, rahvusvaheline abi, rangelt kontrollitud nõusoleku ja tunnistuste nõuded.

Dignitas on Šveitsi rühm, mis aitab inimesi enesetapu abiga. See tähendab, et kui inimene on väga haige ja soovib surra, aitavad arstid ja õed tal oma elu lõpetada. Abi saavad ainult inimesed, kellel on surmav haigus või väga raske füüsiline või vaimne haigus. Patsiendid peavad olema võimelised aru saama, mis toimub, ja ise otsustama, et nad tahavad surma.

Dignitas'i asutas 1998. aastal Šveitsi jurist Ludwig Minelli. Šveitsi seadus ütleb, et keegi võib abistatud enesetapule kaasa aidata, kui tal ei ole mingit omakasu (näiteks kui ta ei kavatse surnud inimeselt raha pärida). Arst peab inimesega kahel korral kohtuma ja veenduma, et inimene tõesti soovib surra. Selle kohta peavad olema tõendid, st patsient peab allkirjastama paberi ja kaks tunnistajat peavad allkirjastama, et nad nägid patsiendi allkirjastamist. Kui patsient on liiga haige, et alla kirjutada, võib teha videofilmi. Patsiendilt küsitakse mitu korda, kas ta seda soovib. Kui kõik on täiesti kindlad, siis antakse talle ravimit, mis teda tapab.

Mõned inimesed reisivad teistest riikidest, näiteks Suurbritanniast, Šveitsi Dignitas'e kliinikusse, et neid saaks aidata surra. Näiteks 23-aastane ragbimängija Daniel James, kellel oli kohutav vigastus lülisambas, mis jättis ta rinnast alla halvatud, sõitis koos vanematega sinna surema. 2009. aastal sõitsid Briti dirigent Edward Downes ja tema abikaasa mõlemad Dignitasesse, kus nad surid koos.

Kuidas Dignitas täpsemalt töötab

Dignitas pakub peamiselt abistatud enesetappu (assisted suicide) — see tähendab, et patsient saab juurdepääsu surmavale ravimilahusele või -ainele, mida ta võtab ise. Teenuse kasutamiseks peab patsient läbima põhjaliku protsessi, mis hõlmab:

• meditsiinilist dokumentatsiooni haiguse ja prognoosi kohta;
• kohtumisi sõltumatute arstidega, kes hindavad diagnoosi, valu ja patsiendi otsustusvõimet;
• psühholoogilist/psühhiaatrilist hindamist juhtudel, kus kahtlustatakse, et otsus võib olla mõjutatud depressioonist või muust ravitavast seisundist;
• kirjalist nõusolekut ja tunnistajate allkirju vastavalt Šveitsi nõuetele (kui patsient ei saa allkirjastada, võib kasutada videokinnitust);
• teisigi turvameetmeid, näiteks korduvat kinnitamist, et patsient ikka ja jälle soovib surma.

Pärast kõigi tingimuste täitmist antakse patsiendile medikament või juhised selle kasutamiseks. Dignitas töötab rahvusvaheliselt ja abistab ka välisriikidest tulnud inimesi, kes Šveitsis seaduse järgi abistatud enesetappu taotleda saavad.

Seaduslik taust ja erinevus eutanaasiast

Šveitsi seadus eristab sageli abistatud enesetappu ja aktiivset eutanaasiat. Abistatud enesetapul annab kolmas isik (näiteks organisatsioon või arst) patsiendile vahendi surma sooritamiseks, kuid kinnipeetavalt on patsient see, kes toimetuse lõpuks ise sooritab. Aktiivne eutanaasia (teise isiku otsene rakendamine surmaga lõppeva toimega, näiteks süst) on paljudes riikides ja käitumisjuhtumites eraldi reguleeritud või keelatud; Šveitsis on seadusandlus keerulisem ja kohtuasjad sõltuvad detailidest, kuid Dignitas on keskendunud abistatud enesetapule vastavalt kohalikele õiguspärastele raamistikule.

Ajalugu, korraldus ja rahastus

Dignitas asutati 1998. aastal ja algselt oli organisatsiooni eesmärk seista inimeste enesemääramise õiguse eest lõppfaasis haigusest. Organisatsioon nõuab tavaliselt liikmeks astumist ja küsib tasu, mis katab kohtumised, administratsiooni ning selle protsessi korraldamise kulud. Teenuse kasutamise täpne hind ja tingimused võivad muutuda ning sõltuvad juhtumi keerukusest ja vajalikest täiendavatest hindamistest.

Rahvusvaheline mõju ja statistika

Dignitas on aastate jooksul aitnud tuhandeid inimesi (täpsed numbrid varieeruvad ja neid avaldatakse perioodiliselt). Suur osa klientidest tuleb Šveitsi väljastpoolt — see on teinud Dignitasest rahvusvahelise sümboli arutelus lõppstaadiumis otsusevabaduse, meditsiinieetika ja riigipiiride rolli üle. Tihti on see tekitanud küsimuse, kas teisest riigist tulnud inimesed peaksid saama abi enda surma otsustamisel ja kuidas tagada sel juhul kõik juriidilised ja meditsiinilised garantiid.

Kriitika, eetilised kaalutlused ja ühiskondlik debat

Dignitas ja üldisemalt abistatud enesetapp on tugeva ühiskondliku ja eetilise debati teema. Peamised argumendid hõlmavad:

• Toetus: isikuautonoomia, õiglus ja kannatuse leevendamine — paljud toetajad rõhutavad, et terminalselt haige inimene peaks saama valida väärika ja kannatuseta lahkumise.
• Kriitika: riskid haavatavate gruppide mõjutamiseks, võimalus, et depressioon või sotsiaalne surve viivad otsuseni, ning mure eluvaevuste ja hea hoolduse kättesaadavuse pärast.

Selleks, et vähendada väärkasutuse riske, rakendab Dignitas mitmeid turvameetmeid, kuid kriitikud ja toetajad jätkavad vaidlust avalikus ja meditsiinieetilises ruumis. Samuti on rahvusvaheline õiguslik olukord erinevates riikides väga ebastabiilne — mida Šveitsis lubatakse, võib mujal olla kriminaalkuritegu.

Tuntud juhtumid ja avalik vastuvõtt

Organisatsiooni tuntust on suurendanud mõningad avalikud ja vastuolulised juhtumid, näiteks noore ragbimängija Daniel Jamesi reis Dignitasesse ning Briti dirigendi Edward Downesi ja tema abikaasa juhtumid 2009. Need juhtumid tõid teemasse suurt meedia- ja avalikku tähelepanu, arutlusele meditsiinieetika, perede rolli ja piiriüleste reiside küsimused.

Lõpetuseks

Dignitas on üks tuntumaid organisatsioone, mis pakub abistatud enesetappu ja mängib olulist rolli rahvusvahelises debatis elu lõpetamise õigusliku ja eetilise korralduse üle. Teemaga seotud otsused on sügavalt isiklikud ja sageli valusad, ning nii poliitikud, meditsiinitöötajad, õiguseksperdid kui ka avalikkus jätkavad arutelu, kuidas tasakaalustada inimese autonoomia kaitsmist ja haavatavate isikute turvalisust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Dignitas?

K: Kes alustas Dignitas?

K: Mida ütleb Šveitsi seadus abistatud enesetapu kohta?

K: Kuidas veendub arst, et patsient tõesti tahab surra?

K: Kas on näiteid sellest, et inimesed reisivad teistest riikidest, näiteks Suurbritanniast, Dignitas'e abistatud enesetapu eesmärgil?

K: Kas Dignitas'e abistatud enesetappu on võimalik teha korraga rohkem kui ühel inimesel?

Otsing