Edward Downes
Sir Edward Downes (sündinud 17. juunil 1924 Birminghamis, Inglismaal; surnud 10. juulil 2009 Šveitsis) oli inglise dirigent. Ta oli kuulus ooperidirigent, kuid juhatas ka orkestrikontserte. Ta töötas palju nii Royal Opera House'i kui ka Opera Australia orkestriga.
Kui ta oli vana, oli ta peaaegu täiesti pime ja kurt ning tema naine oli suremas vähki, nii et nad mõlemad otsustasid, et tahavad koos surra. Nad läksid Šveitsi, kus neil lubati sooritada abistatud enesetappu.
Varasemad aastad
Downes sündis Birminghamis, Inglismaal. Tema isa töötas pangas. Ta lahkus koolist, kui oli 14-aastane, ja sai lihtsa töö gaasipoes, kus ta teenis 16s 10d (16 šillingit ja 10 penni, mis tänapäeva Briti rahas on 84p) nädalas.Ta oli mänginud klaverit ja viiulit juba viieaastaselt. Kui ta oli 16-aastane, sai ta stipendiumi Birminghami ülikooli, kus ta õppis inglise kirjandust ja muusikat ning hakkas mängima inglise koraali. Seejärel sai ta stipendiumi Aberdeeni ülikooli dirigeerimise õppimiseks.
Abielu
1960. aastatel abiellus ta kuningliku balleti tantsija Joaniga. Hiljem sai temast koreograaf ja teleprodutsent. Neil oli kaks last: poeg Caractacus (sündinud 1967. aasta detsembris), kellest sai muusik ja helitehnik, ja tütar Boudicca, kellest sai videoprodutsent.
Karjääri läbiviimine
1952. aastal alustas ta tööd Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris, kus ta oli Rafael Kubelíki assistent. Ta töötas ROHs 17 aastat, 1991. aastal sai temast assotsieerunud muusikajuht.Alates 1970. aastast oli ta Austraalia ooperi muusikadirektor. Ta dirigeeris 1973. aastal Sydney ooperimajas esimest korda Prokofjevi ooperit "Sõda ja rahu". Ta oli Hollandi Raadioorkestri ja BBC Filharmooniaorkestri peadirigent.
Downes jäi meelde eelkõige Briti heliloojate muusika dirigeerimise eest. Eriti meeldisid talle ka Verdi ooperid ja Šostakovitši sümfooniad. Inimesed arvasid sageli, et ta nägi välja nagu Šostakovitš, eriti kui ta kandis prille.
Ta sai CBE auastme.
Viimastel aastatel nägi ta vaevu ja seetõttu suutis ta juhatada vaid mälu järgi tuntud muusikat.
Surm
Kui ta oli 85-aastane, oli ta muutunud peaaegu täielikult pimedaks ja kurdiks. Tema naine oli suremas vähki ja tal olid suured valud. Nad tahtsid mõlemad koos surra, kuid Suurbritannias on kellelegi surma aitamine seadusega vastuolus, nii et nad otsustasid minna Šveitsi Dignitas'i kliinikusse. Seal, ümbritsetuna oma pereliikmetest, jõid nad surmava annuse barbituraate ja surid 10. juulil 2009. aastal.Mõned inimesed, kes toetavad abistatud enesetapu ideed, loodavad, et see juhtum võib kaasa tuua suurema arutelu, mis võib kaasa tuua seadusemuudatuse Suurbritannias ja teistes riikides.
