Euskadi ta Askatasuna
Euskadi Ta Askatasuna ehk ETA (baski keeles "Baskimaa ja vabadus"; IPA hääldus: [ˈɛːta]) oli terroristlik natsionalistlik separatistlik võitleva organisatsioon. See soovis luua baskide jaoks eraldi rahvusriigi. Baskid on etniline rühm, kes elab Põhja-Hispaania ja Edela-Prantsusmaa aladel. Piirkonnas elab 2-2,5 miljonit baski. Mõned neist räägivad indoeuroopa keelt, mida nimetatakse euskara keeleks, mis ei ole indoeuroopa keel.
Kirjeldus
ETA oli üks Euroopa kõige kurikuulsamaid ja pikaajalisemaid terrorirühmitusi. See asutati 1959. aastal teise radikaalse baskide separatistliku rühmituse EKINi jääkidest. Nii EKIN kui ka ETA loodi rahulolematuse tõttu Baski Rahvusliku Partei mõõduka natsionalismiga. ETA pani Hispaanias toime sadu rünnakuid. Tal olid sidemed teiste terrorirühmitustega nii Baskimaa piirkonnas kui ka väljaspool seda. Nende hulka kuulusid Iiri Vabariigi Ajutine Armee (IRA) ja Kolumbia FARC.
Rünnakud
Enamik ETA terrorirünnakuid oli suunatud ettevõtete ja Hispaania valitsuse ametnike, eelkõige julgeolekuteenistuste ja kohtute liikmete vastu, kuid ka tsiviilisikute vastu. Kõige tavalisemad taktikad olid pommitamised ja mõrvad. Rünnakud toimusid peamiselt Baskimaal, Madridis ja Kataloonias. Sarnaselt IRA-le andis ETA mõnikord enne rünnakuid hoiatusi.
Rühm mõrvas 1973. aasta detsembris admiral Luis Carrero Blanco. Paljud pidasid Blancot sel ajal Hispaania diktaatori Francisco Franco kõige tõenäolisemaks järeltulijaks. Ta hukkus, kui tema auto all plahvatas maa-alune pomm. Rohkem kui kakskümmend aastat hiljem oleks ETA peaaegu mõrvanud opositsioonipoliitiku Jose Maria Aznari, kellest hiljem sai peaminister. 1987. aastal tappis ETA Barcelonas 21 inimest autopommi abil.
Staatus muutus
Francisco Franco režiimi lõppemisega ja demokraatia taastamisega 1979. aastal muutus baskide kodumaa staatus oluliselt. Franco püüdis maha suruda baskide rahvusluse ja separatismi. Uus demokraatlik valitsus seevastu pakkus baskide provintsidele märkimisväärset autonoomiat. 1980. aastal sõlmitud kokkuleppega sai Baskimaa oma parlamendi sarnaselt teiste Hispaania piirkondadega. Samuti lubati tal omada oma iseseisvat maksualast seadusandlust. Lisaks sellele sai euskara keel avalikus kultuuris ja hariduses suuremat tähtsust. Uus autonoomne piirkond ei heidutanud siiski radikaalseid separatiste, kes moodustasid ETA. ETA on toime pannud umbes 900 mõrva ja kümneid inimröövi.
Tegevuse muutus
ETA tegevuse tase on aastate jooksul muutunud. Rühmitus on üritanud mitmeid relvarahukokkuleppeid, sealhulgas 14 kuud kestnud relvarahu, mis kestis 1999. aasta detsembrini. Kuigi alates 2000. aastast on toimunud mitmeid ETA rünnakuid, on rühmitus nõudnud vähem ohvreid. Arvatakse, et rühmitus on kahanemas. Hispaania ametnikud usuvad, et hiljutised repressioonid on viinud rühmituse tõsise nõrgenemiseni ja tunnetavad, et selle tulevik terroristliku organisatsioonina võib olla piiratud. Hispaania vanglates on praegu üle saja ETA kahtlustatava liikme.
Viimastel aastatel on ETA sooritanud sporaadilisi rünnakuid, sealhulgas pommirünnakuid 2004. aasta septembris, 2005. aasta detsembris ja 2006. aasta alguses. Nendele pommirünnakutele eelnesid siiski üldiselt hoiatused ja need ei toonud kaasa ühtegi surmajuhtumit.
Märtsis 2006 kuulutas ETA välja alalise relvarahu ja väljendas valmisolekut ühineda poliitilise protsessiga. See otsus võis olla seotud 2004. aasta Madridi rongipommiplahvatustega, milles hukkus peaaegu 200 inimest. Algselt süüdistati rünnakus ETAd, kuid peagi selgus, et selle taga olid Al-Qaedaga seotud võitlevad islamistid. Sarnaselt IRA-le võisid ETA juhid tunda, et mõne radikaalse islamistliku rühmituse poolt harrastatav massiliste ohvrite terrorism diskrediteerib nende vägivaldset taktikat - kuigi see ei ole kindlalt teada. ETA-l oli salajane juhtimisstruktuur.
Juunis 2007 kuulutas ETA 2006. aasta märtsi relvarahu kehtetuks, kuigi paljud nägid ETA 2006. aasta detsembri pommirünnakut lennujaama parkimismajas märgina, et vaherahu ei pea paika. ETA pressiesindaja süüdistas Hispaania valitsust sekkumises Baskimaa kohalikesse valimistesse ning ETA liikmete süüdistuse esitamise ja süüdimõistmise jätkamises relvarahu ajal.
Tuleb märkida, et ETA ei loobunud ametlikult vägivallast ega algatanud relvadest loobumist (nagu IRA tegi 2005. aasta juulis) osana oma relvarahu deklaratsioonist. ETA relvarahu on varemgi vägivallaks muutunud.
20. oktoobril 2011 teatas ETA avalikult oma tegevuse alalisest lõpetamisest. Sellest teatati kahes tuntud rahvuslikus ajalehes, Gara ja Berria.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab ETA?
V: Euskadi Ta Askatasuna, mis tähendab tõlkes "Baskimaa ja vabadus".
K: Keda ETA esindas?
V: ETA esindas natsionalistlikke separatistlikke võitlejaid, kes soovisid luua baskidele eraldi rahvusriigi.
K: Kus elavad baskid?
V: Baskid on etniline rühm, kes elab Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal.
K: Kui palju baskisid on selles piirkonnas?
V: Selles piirkonnas elab 2-2,5 miljonit baski.
K: Mis keelt räägivad mõned neist?
V: Mõned neist räägivad indoeuroopalikku keelt, mida nimetatakse euskara keeleks.
K: Mis oli ETA eesmärk?
V: ETA eesmärk oli luua baskide jaoks eraldi rahvusriik.
