Euskadi Ta Askatasuna ehk ETA (baski keeles "Baskimaa ja vabadus"; IPA hääldus: [ˈɛːta]) oli terroristlik, natsionalistlik ja separatistlik organisatsioon, mis alustas relvastatud tegevust eesmärgiga luua iseseisev riik baskide jaoks. See püüdis saada kontrolli ajaloolise baski maa‑alale (Euskal Herria), mis hõlmab osasid Põhja‑Hispaaniast ja Edela‑Prantsusmaast.
ETA asutati 1959. aastal noorte baski aktivistide seas ja tema ideoloogias kombineerusid rahvuslik iseseisvussoov ning vasakpoolne, mitmel perioodil marksistlikku mõju kandnud maailmavaade. Organisatsiooni tegevus muutus ajapikku kultuurilisest ja poliitilisest mässust relvastatud võitluseks: koos plahvatuste, pommitamiste, mõrvade, röövimiste ja väljaheitmisega rahastamise kaudu (sageli nimetatud «revolutsiooniliseks maksuks» või väljapressimiseks) tekitas ETA laialdast kahju ja hirmu nii valitsusasutuste kui ka tsiviilelanike seas.
ETA tegevuse periood kestis mitu aastakümmet ja selle tagajärjel sai vigastada või tapeti umbes 800 inimest (hinnangud varieeruvad sõltuvalt allikast). Organisatsioon oli jagunenud relvastatud rühmadesse ning sellega seostati ka poliitilist tiiba ja toetajaringi, mille kaudu püüti saavutada poliitilisi eesmärke ja õigustada vägivalda. Mitmed baski poliitilised rühmitused, kellel oli ETA‑ga sidemeid, keelustati Hispaania riigi poolt.
Hispaania ja Prantsusmaa võimud vastasid ETA vastase operatiivse survega: toimusid ulatuslikud politseioperatsioonid, läbiotsimised, arreteerimised ja kohtulikud protsessid. Tipphetkedel tegutses ETA väljaspool seaduslikku poliitikat ning tema vastu kasutati nii riiklikke õiguskaitsemeetmeid kui ka rahvusvahelist koostööd. Samal ajal äratas organisatsiooni tegevus suurt rahvusvahelist hukka‑mõistu ja on jätnud pikaajalisi sotsiaalseid ning poliitilisi pingepunkte Baskimaa ja Hispaania suhetes.
2000. aastate lõpus ja 2010. alguses suurenes samuti poliitiline surve ning kasvav osa baski ühiskonnast otsis vägivallavaba lahendust. ETA tegi mitmeid relvarahusid ja avaldusi, milles teatati vägivalla vähendamisest või lõpetamisest: 20. oktoobril 2011 teatas organisatsioon relvastatud tegevuse lõplikust lõpetamisest. Hiljem, 2017. aasta kevadel, anti teateid relvade deaktiveerimisest ja allikad teatasid nende deklareerimisest Prantsuse ametnikele. Lõplikult teatas ETA oma lõppemisest ja laialitulundamisest 3. mail 2018.
ETA pärand on vastuoluline: ühelt poolt tõstis organisatsioon esile baskide rahvusliku enesemääramise küsimuse ja pani fookusesse piirkondlikke kultuurilisi ning poliitilisi nõudmisi; teisalt kahjustasid tema vägivaldsed meetodid miljoneid inimesi ning jätsid sügava haava ohvrite peredele ja ühiskonnale laiemalt. Tänapäeval on baski separatistlik liikumine ja eneseväljendus peamiselt rahumeelne ning keskendub poliitilisele ja ühiskondlikule dialoogile, kuigi konfliktiajastu mõju on endiselt tuntav.
Märkus keele ja rahvuse kohta: Baskid on etniline rühm, kelle kultuur ja identiteet on piirkonnas tugev. Piirkonnas elab hinnanguliselt 2–2,5 miljonit inimest. Paljud neist räägivad euskara ehk baski keelt; see keel ei kuulu indoeuroopa keelte hulka, vaid on keeleisolaad (st ei ole otseselt seotud teiste elavate keeltega).