Doktor Živago — David Leani 1965. aasta eepiline romantiline draamafilm
Doktor Živago on 1965. aasta eepiline romantiline draamafilm. Film räägib elust Venemaal enne Esimest maailmasõda ja selle ajal ning Vene kodusõja ajal aastatel 1917–1922. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille on kirjutanud Boriss Pasternak. Film oli Nõukogude Liidus keelatud — seda ei tohtinud seal teha ega pärast ilmumist kinodes näidata; Venemaal näidati seda esmakordselt 1994. aastal. Filmi lavastas David Lean.
Süžee
Peategelane on arst ja luuletaja Yuri Živago, kelle elu pööratakse pea peale revolutsiooni ja kodusõja keerises. Lugu keskendub Yuri keerulisele eraelule: tema abielule Tonya Gromekoga ja armastusele Lara Antipova vastu, samuti nende saatustele muutuvates poliitilistes oludes. Filmis on tugevalt esile toodud nii isiklikke kui ühiskondlikke konflikte — armastus, moraalivalikud, perekond ja sellega seotud kannatused sõja ning revolutsiooni taustal.
Peaosatäitjad ja meeskond
Peaosades on Omar Sharif (Yuri Živago) ja Julie Christie (Lara). Olulised kõrvalrollid täidavad Geraldine Chaplin (Tonya), Rod Steiger (Komarovsky) ja Alec Guinness (Pasha Antipov / Strelnikov). Stsenaariumi kirjutas Robert Bolt, muusika autor on Maurice Jarre (kuulus eelkõige «Lara's Theme» melodiga), kinematograafia eest vastutas Freddie Young. David Leani lavastust iseloomustavad suursugused lavastuspildid, pikad kaadrid ja laiaulatuslik visuaalne kujundus.
Tootmine ja kestus
Filmi tootmine oli ulatuslik ja tehniliselt keerukas: võtted toimusid mitmes riigis, kasutati suuri dekoratsioone ning massistseneid. Filmi kestus oli üle kolme tunni (erinevate versioonide pikkus on mõnevõrra varieerunud), mis tekitas ilmumisel palju kriitikat — mõni vaataja ja kriitik pidas linateost liiga pikaks ja aeglaseks. Filmile tehti hiljem ka lühemaid versioone, kuid algne eepiline mõõde on paljude jaoks osa teose võlust.
Vastuvõtt, autasud ja rahaline edu
Algne kriitiline vastuvõtt oli mitmekesine: kui mõned kritiseerisid filmi ajaloolist täpsust ja pikkust, muutus ajapikku arvamus positiivsemaks ning film on nüüd sageli peetud üheks David Leani paremaks tööks. Ameerika Filmiinstituudi hinnangul oli see 1998. aastal kõigi aegade 39. parim Ameerika film. Film võitis viis Oscarit ning osales 1966. aastal Cannes'i filmifestivalil. Lisaks oli teos suur publikuedu — 2015. aasta seisuga on see mainitud andmete kohaselt kõigi aegade kaheksandaks enim raha teeninud film (sõltuvalt arvestusest ja inflatsiooni korrigeerimisest võivad edetabelid varieeruda). Muusika, eriti «Lara's Theme», sai iseseisvaks hitiks ja aitas filmil rahvusvaheliselt tuntuks saada.
Tsensuur Nõukogude Liidus ja Pasternaki saatus
Romaani ja filmi avalikustamine tekitas Nõukogude Liidus pikki vaidlusi. Boriss Pasternakule omistati 1958. aastal Nobeli kirjanduspreemia, kuid temale avaldati survet preemia mitte vastu võtta ning romaan ja sellega seotud filmid keeldusid tollases poliitilises kliimas ametlikust tunnustusest ja levitamisest. «Doktor Živagot» ei lubatud Nõukogude kinodes näidata ning ametlik keeld jäi kehtima kuni 1990. aastate alguse muutusteni — film jõudis vene vaatajani alles 1994. aastal.
Pärand
"Doktor Živago" on jäänud ajalooliselt oluliseks nii filmikunsti kui kultuurilise arutelu esemeks: see on näide suurfilmist, mis püüab ühendada romantikat, poliitikat ja ajalugu laiaulatusliku visuaalse tugevusega. Filmi muusika, fotogeenilised stseenid ja näitlejatööd on mõjutanud hilisemaid filmitegijaid ning linateose populaarne staatust on kinnitanud kordustrükid, restaureeritud versioonid ja televisioonile näitamine. Tänapäeval vaadeldakse seda nii kui ajaloolist artefakti külma sõja ajastust kui ka eepilise romantilise kino väärtuslikku näidet.
Cast
- Omar Sharif - Dr. Juri Živago
- Julie Christie - Lara Antipov
- Rod Steiger - Viktor Ipolitovitš Komarovski
- Alec Guinness - kindral Jevgraf Živago
- Geraldine Chaplin - Tonya Gromeko
- Tom Courtenay - Pasha Antipov / "Strelnikov"
- Rita Tushingham - Tanja Komarova / "Tüdruk"
- Jeffrey Rockland - Sasha
Geraldine Chaplin koos Omar Sharifiga filmis Doktor Živago
Taust
Romaan "Doktor Živago" ilmus 1957. aastal väljaspool Venemaad, lääneriikides. Raamat tekitas nii kiitust kui ka vastuolusid. Osa Boriss Pasternaki jutustusest oli juba mõnda aega pärast Teist maailmasõda samizdatis kättesaadav. Kuid romaan sai kirja alles 1956. aastal.
Raamat tuli Nõukogude Liidust välja smugeldada, sest nende valitsus keelas selle kommunismivastaste seisukohtade tõttu. Usaldusväärne sõber viis selle Itaalia kirjastuse juurde, kes selle trükki andis ja välja andis. Paljud inimesed kuulsid raamatust, sest Nõukogude Liit võttis romaani vastu meetmeid. See sai väga populaarseks mittekommunistlikus maailmas. See oli 26 nädalat New York Timesi bestsellerite nimekirja tipus.
Pasternakile, kes kirjutas oma tunnetest, anti 1958. aastal Nobeli kirjandusauhind. Kuigi auhind anti tema luule eest, oli teada, et auhind anti peamiselt "Doktor Živago" eest. Nõukogude Liit nägi seda Nobeli preemiat kui isiklikku rünnakut nende valitsuse enda vastu. Pasternakit nimetasid nende juhid reeturiks, mistõttu ta keeldus auhinda vastu võtmast. Avalikkus arvas nüüd, et Pasternak on külma sõja aegne sümbol, mis sümboliseerib mässu nõukogude kommunismi vastu.
Filmi süžee oli mõnes mõttes sama, mis romaanis, kuid mõned muudatused tehti. Paljud kriitikud leidsid, et filmis pööratakse liiga palju tähelepanu Živago ja Lara vahelisele armastusloole. See alahindas Venemaa revolutsiooni sündmusi ja sellest põhjustatud kodusõda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Doktor Živago?
V: Doktor Živago on 1965. aasta eepiline romantiline draamafilm.
K: Millest räägib see film?
V: Film räägib elust Venemaal enne Esimest maailmasõda ja selle ajal ning Vene kodusõja ajal aastatel 1917-1922.
K: Kes kirjutas romaani, millel põhineb "Doktor Živago"?
V: Film põhineb samanimelisel romaanil. Selle kirjutas Boris Pasternak.
K: Kas film oli Nõukogude Liidus keelatud?
V: Jah, film oli Nõukogude Liidus keelatud. Seda ei tohtinud seal teha ja seda ei tohtinud ka pärast kinodes näidata.
K: Kuidas võtsid kriitikud algselt vastu "Doktor Živago"?
V: Kriitikud kurtsid filmi ilmumise ajal, sest selle kestus oli üle kolme tunni. Samuti arvasid kriitikud, et filmi ajalugu ei ole õigesti jutustatud.
K: Kuidas suhtuvad publik ja kriitikud nüüd filmi?
V: Aja jooksul on arvamused muutunud. Nüüd peab publik seda üheks David Leani parimaks filmiks.
K: Kas "Doktor Živago" võitis mingeid auhindu?
V: Jah, film võitis viis Oscarit. See osales 1966. aastal Cannes'i filmifestivalil.
