Exxon Valdezi naftaleke (1989): katastroof Alaskal, põhjused ja mõju

Exxon Valdezi naftaleke 1989: Alaskal toimunud suur keskkonnakatastroof — põhjused, tagajärjed ja taastuspüüdlused. Loe mõju, õppetunnid ja puhastusmeetodid.

Exxon Valdez naftaleke oli laevaõnnetus, mis juhtus Ameerika Ühendriikide ranniku lähedal 24. märtsil 1989. aastal. Naftatanker Exxon Valdez põrkas Alaskal Prince William Soundis asuvale riffile. Õnnetuse ajal oli laeva pardal 53 094 510 USA gallonit (44 210 430 imp gal/200 984 600 l) toornaftat. Õnnetus põhjustas ulatusliku naftalekke: 10,8 miljonit gallonit (9,0 miljonit gallonit/41 miljonit liitrit) voolas Prince William Soundi. Tegemist oli ühe suurima inimtegevusest tingitud keskkonnakatastroofiga Ameerika Ühendriikide ajaloos.

Põhjused ja vastutus

Laev oli jäämägede tõttu laevateedelt lahkunud ning Exxon Valdez ei naasnud kunagi laevateele, sattudes Bligh Reefile umbes kell 12.04. Hiljem viidi läbi ulatuslik uurimine, mis leidis mitmeid inimlikke ja süsteemseid vigu: pardal olnud töötajad olid kehvasti koolitatud, meeskond oli ülekoormatud ja laevajuhtimisega seotud otsustustel oli puudujääke. Kapteni ja meeskonna tegevus, sealhulgas vaidlused silla jäetuse ja alkoholi tarvitamise üle, said meedias ja kohtutes palju tähelepanu. Samuti ilmnesid puudujäägid operatiivses valmisolekus ning ettevõtte ja riigi reageerimises suure katastroofi korral.

Kiire reageerimine ja puhastustööd

Õnnetuse järel algasid suured puhastustööd, mis hõlmasid mitmeid meetodeid. Puudulik ettevalmistus ja keerulised ilmastiku- ning mereolud raskendasid operatsioone. Peamised kasutatud puhastusmeetodid olid:

• Mehaaniline puhastus: õli koristamine skimmeritega, võrkude ja muude seadmetega, kaldal käsitsi ja masinatega koristamine.
• Põletamine in situ: kontrollitud õli süütamine mõnes piirkonnas, et vähendada pinnale kogunenud hulka.
• Keemilised dispergendid: kemikaalid, mis purustasid õlikehad väiksemateks tilkadeks, et soodustada bioloogilist lagunemist ja vähendada pinnalähedast kattuvust — see lahendus tekitas keskustelu, sest dispergendid võivad muuta toksilisust ja mõjutada veealust ökosüsteemi.
• Bioremedatsioon: mikroorganismide ja toitainete kasutamine, et kiirendada jäänud õli bioloogilist lagunemist.
• Ranniku puhastus: liiva ja kivide puhastamine ning saaste eraldamine ranna ökosüsteemist, osa saastest jäi siiski raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

Puhastustööd kestsid aastaid ja nõudsid suuri inimressursse ning tehnilisi lahendusi; mõned raskesti ligipääsetavad alad jäid siiski osaliselt saastatuks.

Keskkonnamõjud

Katastroof kahjustas tugevalt piirkonna ökosüsteeme. Hindamiste kohaselt hukkus või kannatas suur hulk mere- ja rannikuelustikku:

• Hinnanguliselt tuhanded linnud ja muud mereimetajad, nagu merisauk ja kaljukotkad, hukkusid või said tugevaid kahjustusi.
• Hinnanguliselt 21 300 kala hukkus pärast toornafta mürgistust — õli mõjutas nii noorkalu kui ka nende elupaiku.
• Kalade ja linnuliikide toiduahel ning reproduktsioonid olid mõjutatud: kalu söönud linnud haigestusid ja paljunemine vähenes.
• Mõned liigid, sealhulgas piirkondlikud heeringa- ja orkapopulatsioonid, kogesid püsivaid või pikaajalisi tagajärgi — mõnede liikide taastumine võttis aastaid või näis jäävat problemaatiliseks veel aastakümneid pärast avarii.

Hiljem tehtud uuringud on näidanud, et naftajäägid võivad jääda rannikumudasse ja kivipragudesse aastakümneid, mõjutades lokaalseid elupaiku ja toiduahelat.

Majanduslikud ja ühiskondlikud tagajärjed

Õnnetus mõjutas piirkondlikku majandust: kalandus, turism ja kohalikud kogukonnad said tugevalt löögi. Paljud sõltusid elatusallikatena kalapüügist ja merendusega seotud tegevustest ning said pikaajalisi kahjusid. Samuti tekitas õnnetus suurt avalikku ja poliitilist vastukaja, mis tõstis nõudmisi rangemate regulatsioonide ja parema reageerimisvõime järele.

Õiguslikud ja regulatiivsed tulemused

Õnnetus viis pikaajaliste kohtuvaidlusteni ja nõudis Exxonilt suuri kulutusi puhastusele ja hüvitiste maksmisele. Samuti kiirendas see juriidiliste ja regulatiivsete muudatuste vastuvõtmist Ameerika Ühendriikides. Üks keskseid tulemusi oli 1990. aasta Oil Pollution Act, mis tugevdas laevaomanike vastutust, tõstis naftareostuse ennetamise ja reageerimise nõudeid ning parandas keskselt koordineeritud reageerimisvõime võimalusi.

Pikaajalised õppetunnid ja järelevalve

Exxon Valdezi katastroof rõhutas vajadust parema laevajuhtimise, tööohutuse, varustuse ja kiire reageerimise järele. Pärast õnnetust pöörati rohkem tähelepanu:

• laevajuhtide ja meeskondade koolitusele ning tööaja piirangutele, et vähendada väsimuse ja inimlike eksimuste riski;
• jälgimissüsteemidele ja navigatsioonialastele abivahenditele (nt automaatne indikaatorpositsioneerimine — AIS);
• riiklikele ja kohalikele reageerimisplaanidele ning varudele, et reageerida kiiresti suurtele leketele;
• uuringutele, mis aitavad mõista õli pikaajalist käitumist keskkonnas ja efektiivsemaid puhastusmeetodeid.

Hetkeolukord ja järeldused

Kohalikud elupaigad on osaliselt taastunud, kuid mitmete liikide taastumine on olnud aeglane ja mõnes kohas ebakindel. Mõned kohalikud ökosüsteemi komponendid kannatasid pikaajalisi kahjusid ning naftasaaste jälgi on leitud veel aastaid hiljem. Exxon Valdezi juhtum jääb läbilõikavaks õppetunniks merekeskkonna kaitse, tööstuse vastutuse ja riikliku valmisoleku tähtsusest selliste katastroofide puhul.

Kuigi täpne rahaline koormus ja kohtulahendite summad olid järk-järgult reguleeritud kohtute ja kokkulepetega, on kindel, et sündmus tekitas miljardeid dollareid ulatuva majandusliku ja keskkonnaalase arve — nii otseselt puhastustööde ja hüvitiste kui ka pikemaajaliste taastamistööde kaudu.

Küsimused ja vastused

K: Millal toimus Exxon Valdezi naftaleke?

K: Mis põhjustas Exxon Valdezi naftalekke?

K: Mitu gallonit toornaftat kandis Exxon Valdez õnnetuse ajal?

K: Kui palju õli lekkis Exxon Valdezi naftalekke tagajärjel?

K: Milliseid meetodeid prooviti naftalekke puhastamiseks kasutada?

K: Kuidas mõjutas Exxon Valdezi naftaleke keskkonda?

K: Miks sattus Exxon Valdez karile?

Otsing