Rasvhapped
Rasvhape on karboksüülhape (-C(=O)OH), millel on pikk hargnemata süsivesinike saba. Seda uuritakse orgaanilises keemias ja biokeemias.
Rasvhapped on olulised kehakütuse allikad. Nende metaboliseerimisel saadakse suures koguses ATP-d. Paljud rakutüübid võivad selleks kasutada kas glükoosi või rasvhappeid. Eelkõige eelistavad rasvhappeid südame- ja skeletilihas.
Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui ka küllastumata. Küllastumata ühenditel on reaktiivsed kaksiksidemed; küllastunud ühenditel neid ei ole.
Rasvhapped on alifaatsed monokarboksüülhapped, mis on saadud loomsetest või taimsetest rasvadest, õlidest või vahadest või sisalduvad neis. Looduslikel rasvhapetel on tavaliselt neljast kuni 28 süsinikuaatomist koosnev ahel (tavaliselt hargnemata ja paarisarvuline), mis võib olla küllastunud või küllastumata. Siia kuulub ka äädikhape, kuigi seda ei peeta tavaliselt rasvhappeks (mitte lipiidiks).
Imetajate naha rasvhapete segu koos piimhappe ja pürurohappega on eriline. Need võimaldavad terava haistmismeelega loomadel indiviide tuvastada.
Butüriinhape, lühikese ahelaga rasvhape
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on rasvhape?
V: Rasvhape on loomadel ja taimedel esinev pika hargnemata süsivesinike sabaga karboksüülhape.
K: Milleks kasutatakse organismis rasvhappeid?
V: Rasvhapped on oluline kehakütuse allikas, mille metaboliseerimisel saadakse suures koguses ATP-d.
K: Millised rakuliigid eelistavad rasvhappeid kütusena kasutada?
V: Nii südame- kui ka skeletilihas on rakutüübid, mis eelistavad kütusena kasutada rasvhappeid.
K: Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapete vahel?
V: Küllastumata rasvhapetel on reaktiivsed kaksiksidemed, samas kui küllastunud rasvhapetel neid ei ole.
K: Kust pärinevad rasvhapped?
V: Rasvhappeid saadakse loomsetest, taimsetest rasvadest, õlidest või vahadest või sisalduvad neis.
K: Milline on looduslike rasvhapete tavaline ahela pikkus?
V: Looduslikud rasvhapped on tavaliselt nelja kuni 28 süsinikuaatomi pikkusega ahelad, mis on tavaliselt hargnemata ja paarisarvulised.
K: Milline on imetajate nahas leiduvate kemikaalide iseloomulik segu?
V: Imetajate nahas leiduv iseloomulik rasvhapete, piimhappe ja pürurohappe segu võimaldab terava haistmismeelega loomadel indiviide tuvastada.
