Abd al-Qadir al-Gillani

Varajane elu

Sündinud 29. Sha'ban 470 AH (umbes 1077) Na'ifi linnas, Gilan-e Gharbi piirkonnas, Gilanis, Iraanis ja surnud esmaspäeval, 14. veebruaril 1166 (11 Rabi' al-Thani 561 AH), Bagdadis (1077-1166 CE), oli pärsia hanbali sunniitlik jurist ja sufi, kes elas Bagdadis. Tema järgi on nimetatud Qadiriyya tariqa. Ja öelda, et ta sündis Gilan Iraagis, ajalooline küla lähedal linnades (Al-Mada'in) 40 kilomeetri kaugusel Bagdadist lõuna pool, nagu tõendavad ajaloolised uuringud akadeemilise ja vastu võetud Gilan perekond Bagdadis.

Nime päritolu

Nimi Muhiyudin kirjeldab teda kui "religiooni taaselustajat". Gilan (araabia keeles al-Jilani) viitab tema sünnikohale, Gilanile. Gilani kandis aga ka epiteeti Baghdadi. mis viitab tema elukohale ja matusele Bagdadis. Teda nimetatakse ka al-Hasani wa'l-Husayni, mis viitab nõudmisele põlvnemisele nii Hasan ibn Ali kui ka Husayn ibn Ali, olgu Jumal nendega rahul.

Isapoolne pärand

Gilani isa oli Sayyidi suguvõsast. Oma aja rahvas austas teda kui pühakut ja teda tunti kui Jangi Dost "kes armastab Jumalat", seega oli tema hüüdnimeks "Jangidost".

Haridus

Gilani veetis oma varajase elu Gilanis, oma sünnilinnas. Aastal 1095, kaheksateistkümneaastaselt, läks ta Bagdadi. Seal õppis ta Abu Saeed Mubarak Makhzoomi ja ibn Aqili juures hanbali õigust. Abu Muhammad Ja'far al-Sarraj andis talle hadithiõpetust. Tema sufi vaimne õpetaja oli Abu'l-Khair Hammad ibn Muslim al-Dabbas. (Tema erinevate õpetajate ja õppeainete üksikasjalik kirjeldus on esitatud allpool). Pärast hariduse omandamist lahkus Gilani Bagdadist. Ta veetis kakskümmend viis aastat erakliku rändurina Iraagi kõrbepiirkondades.

Haridus Bagdadis

18-aastaselt läks Gilani Bagdadi, et õppida hanbali fiqh-koolkonda.

Teema	Shaykh (õpetaja)
Fiqh (islami õigusteadus)	Ibn Aqil
Fiqh (islami õigusteadus)	Abu Al Hasan Muhammad ibn Qazi Abu Yala
Fiqh (islami õigusteadus)	Abu Al Khatab Mahfuz Hanbali
Fiqh (islami õigusteadus)	Muhammad ibn Al Husnayn
Fiqh (islami õigusteadus)	Abu Saeed Mubarak Makhrami
Tasawwuf (sufism)	Abu Saeed Mubarak Makhrami Abu'l-Khair Hammad ibn Muslim al-Dabbas Abu Zakariya ibn Yahya ibn Ali Al Tabrezi
Hadith	Abu Bakr ibn Muzaffar
Hadith	Muhammad Ibn Al Hasan Baqalai Abu Sayeed Muhammad ibn Abdul Kareem
Hadith	Abu Al Ghanaem Muhammad Ibn Muhammad Ali Ibn Maymoon Al Farsi
Hadith	Abu Bakr Ahmad Ibn Al Muzaffar
Hadith	Abu Jafer Ibn Ahmad Ibn Al Hussain Al Qari
Hadith	Abu Al Qasim Ali Ibn Muhammad Ibn Banaan Al Karkhi
Hadith	Abu Talib Abdul Qadri Ibn Muhammad Yusuf
Hadith	Abdul Rahman Ibn Ahmad Abu Al Barkat Hibtaallah Ibn Al Mubarak
Hadith	Abu Al Nasr Ibn Il Mukhtar
Hadith	Abu Nasr Muhammad
Hadith	Abu Ghalib Ahmad
Hadith	Abu Abdullah Aulad Ali Al Bana
Hadith	Abu Al Hasan Al Mubarak Ibn Al Teyvari
Hadith	Abu Mansur Abdurahman Al Taqrar

Hilisem elu

1127. aastal naasis Gilani Bagdadi ja hakkas avalikkusele jutlustama. Ta liitus oma õpetaja al-Mazkhzoomi kooli õpetajaskonnaga ja oli õpilaste seas populaarne. Hommikuti õpetas ta hadiithi ja tafsiri ning pärastlõunal pidas ta diskursusi südame teadusest ja Koraani voorustest. Ta olevat olnud veenev jutlustaja ja pööras ümber arvukalt juute ja kristlasi. Tema tugevus seisnes sufismi müstilise olemuse ja Koraani range olemuse ühitamises.

Surm ja matmine

Gilani suri teisipäeva, 21. veebruari 1166. aasta õhtul (11. Rabi' al-thani 561 AH) üheksakümne ühe aasta vanusena islami kalendri järgi. Tema surnukeha maeti tema madrasse Babul-Sheikhis, Rusafas, Tigrise idakaldal Bagdadis, Iraagis asuvas pühakojas. Safaviidide šahhi Ismail I valitsemise ajal Gilani pühamu hävitati. Kuid 1535. aastal lasi Osmanite sultan Suleiman Suurepärane ehitada pühamu kohale turba (kuppel), mis eksisteerib tänapäevani.

Sheikh Abdul Qadir Gilani mošee Bagdadis 1925

Sünnipäeva ja surma-aastapäeva tähistamine

1. ramadaani tähistatakse Abdul Qadir Gilani sünnipäevana, samas kui surma-aastapäev on 11. rabi us thani, kuigi mõned teadlased ja traditsioonid ütlevad, et 29. šaban ja 17. rabi us sani on vastavalt sünni- ja surmapäev. Hilisemat päeva nimetatakse mandriosas Giyarwee Shareefiks või 11. a. austatud päevaks.

Sheikh Abdul Qadiri haud, Bagdad, Iraak.

Raamatud

• Kitab Sirr al-Asrar wa Mazhar al-Anwar (Saladuste saladuse ja valguse ilmumise raamat)

Vt ka

• Jilala
• Moinuddin Chishti

Välislingid

• [1] GOGHRAFI ALBAZ ALASHB, aadressil archive.org.
• Revelations of the Unseen Translation of Futuh al-Ghaib, aadressil archive.org.
• Sufficient Provision For Seekers Of The Path Of Truth Translation of parts of Al-Ghunya Li Talibi Tariq Al-Haqq, at archive.org.
• Avaused Issandalt Al-Fath Al-Rabbani väljavõtete tõlge, aadressil archive.org.
• Utterances Translation of Malfuzat, aadressil archive.org.