Abd al-Qadir al-Gillani — Qadiriyya rajaja, suufi ja hanbali teoloog

ʿAbd al-Qādir Gīlānī, (pärsia: عبدالقادر گیلانی, ametlikult Muḥyī l-Dīn Abū Muḥammad b. Abū Sālih ʿAbd al-Qādir al-Gīlānī al-Ḥasanī wa'l-Ḥusaynī (araabia: عبدالقادر الجيلاني, türgi: Abdülkâdir Geylânî, kurdi keeles: Evdilqadirê Geylanî, sorani kurdi keeles: عهبدوالقادری گهیلانی), lühendatult oli hanbali sunnutlik moslemi jutlustaja, kõnemees, askeet, müstik, sayyid, faqīh ja teoloog. Ta oli tuntud kui suufismi Qadiriyya tariqa (sufi ordu) samanimeline rajaja.

Elulugu ja päritolu

ʿAbd al-Qādir Gīlānī sünniaeg ei ole absoluutse täpsusega fikseeritud: traditsioonilised allikad asetavad tema sündi 11. sajandi lõppu või 12. sajandi algusesse (ligikaudu 1077–1086 m). Ta sündis Gilanis (Pärsia läänerannik), kust pärineb tema laiusnimi "Gīlānī". Endised ja hilisemad hagiograafilised allikad rõhutavad tema pädevust islami teadustes, pärinemist profiilse perekonna — väidetava jutlustaja ja prohveti järeltulija ehk sayyid — ning varajast tõmbet trenni suunale, mis viiski teda lõpuks Bagdadi, kus ta püsivalt mõjule asus.

Haridus ja tegevus Bagdadi

Gīlānī õppis mitmes suunas: ta oli koolitatud hanbali õigusteaduses (fiqh) ning võttis vastu ka sufi õpetuse vaimsed praktikad. Ta elas ja käristas suurema osa oma täiskasvanuelust Bagdadi ümbruses — tol ajal oluline religioosne ja kultuuriline keskus impeeriumis —, kus ta tegutses jutlustajana ja õpetajana. Tema kõned ja õppetunnid köitsid nii rahvast kui ka teoloogia ja õiguse õppijaid; ta ristati sageli kui sillaks ortodoksia ja müstika vahel, püüdes ühendada sügavat pühendumist islami õiguse (shari'a) järgimisega ning samal ajal rõhutada sisemist, vaimset elu.

Õpetus ja teosed

Abd al‑Qādiri õpetusest jäid maha nii suuline pärand kui ka kirjalikud kogumikud ja nende põhjal koostatud materjalid. Tema kõnelusi ja vaimseid paljastusi on traditsiooniliselt koondatud teostesse, mida on tsiteerinud nii järgijad kui ka hilisemad biograafid. Tema õpetus rõhutas jumalakartust, enesesalgamist (zuhd), püüdlemist sisemise puhtuse poole ning tugevat pühendumist Piibli (Koraani) ja Hadithi käsitlustele islami normatiivse aluse kujundamiseks. Samuti on talle omistatud imeteod ja vaimsed paljastused — paljud neist on osa tema kuulsuse ja pühakuvandi kujunemisest.

Qadiriyya ordu ja mõju

Gīlānī asutas või populariseeris sufi misjoniliste ja distsiplinaarsete praktikate kogumi, mis hiljem sai tuntuks Qadiriyya ordu nime all. Qadiriyya levis kiiresti läbi islami maailma: Lähis-Ida, Kesk‑Aasia, Põhja‑Aafrika kuni Lõuna‑Aasiani ja edasi. Ordu on tuntud lihtsuse, vaimse distsipliini ja moraliseeriva praktika poolest; palju rahvusvahelisi sufi traditsioone pärinevad või on mõjutanud Qadiriyya õpetus. Tema pärand kandus edasi nii õpetlaste kui ka rahvalike pühameeste kaudu ja ordu jäi suures osas avatuks erinevatele kultuurilisele ja piirkondlikule mitmekesisusele.

Pärand, hauakamber ja mälestus

Abd al‑Qādir Gīlānī suri Bagdadi ja tema haud kujunes oluliseks palverännu paigaks. Tema ümber tekkinud kultus püsis sajandeid ning tema õpilaste ja järglaste kaudu jõudis tema mõju laiaulatuslikult islami ühiskondadesse. Tänapäeval hinnatakse teda mitmeti: paljudele pühana suufina ja tunnustatud õpetajana, teiste jaoks keerulise ajaloolise kujuna, kelle kohta traditsiooniliste lugude ja legendide segunemine raskendab täpse ajaloolise profiili kokku panemist. Tänapäeva teadlased eristavad tema ajaloolist olemust ja hilisemat legendograafiat, analüüsides nii tema tõelist mõju kui ka sellele lisandunud mütoloogiat.

Kriitika ja uurimus

Kirikulises ja teaduslikus kirjanduses käsitletakse Abd al‑Qādiri nii positiivsete kui ka kriitiliste vaatenurkade alt. Mõned uurijad rõhutavad tema panust islami vaimsesse liikumisse ja sotsiaalsesse elusse; teised tähelepanelikumad allikad uurivad legendide ja imetegude omaksvõtmist tema kuvandi ümber. Kriitiline lähtekoht püüab eristada varasemaid, dokumenteeritumaid fakte hiljem lisandunud traditsioonidest.

Kokkuvõte: ʿAbd al‑Qādir Gīlānī oli oluline religioosne juht, kellel oli suur mõju suufismile ja islami vaimulikule elule. Tema kombinatsioon hanbali õigusteadusest ja sügavast vaimsest praktikast, samuti Qadiriyya ordu loomine tekitas laia ja pikaajalise pärandi, mis on mõjutanud islamimaailma läbi sajandite.

Surm ja matmine

Gilani suri teisipäeva, 21. veebruari 1166. aasta õhtul (11. Rabi' al-thani 561 AH) üheksakümne ühe aasta vanusena islami kalendri järgi. Tema surnukeha maeti tema madrasse Babul-Sheikhis, Rusafas, Tigrise idakaldal Bagdadis, Iraagis asuvas pühakojas. Safaviidide šahhi Ismail I valitsemise ajal Gilani pühamu hävitati. Kuid 1535. aastal lasi Osmanite sultan Suleiman Suurepärane ehitada pühamu kohale turba (kuppel), mis eksisteerib tänapäevani.

Sheikh Abdul Qadir Gilani mošee Bagdadis 1925

Sünnipäeva ja surma-aastapäeva tähistamine

1. ramadaani tähistatakse Abdul Qadir Gilani sünnipäevana, samas kui surma-aastapäev on 11. rabi us thani, kuigi mõned teadlased ja traditsioonid ütlevad, et 29. šaban ja 17. rabi us sani on vastavalt sünni- ja surmapäev. Hilisemat päeva nimetatakse mandriosas Giyarwee Shareefiks või 11. a. austatud päevaks.

Sheikh Abdul Qadiri haud, Bagdad, Iraak.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli ʿAbd al-Qādir Gīlānī?

K: Mis on Qadiriyya tariqa?

K: Milliste keelte all oli ʿAbd al-Qādir Gīlānī tuntud?

K: Mis on Shaikh Jilani Urs'i festival?

K: Mida tähendab mõiste "sayyid" seoses ʿAbd al-Qādir Gīlānīga?

K: Mis oli ʿAbd al-Qādir Gīlānī täielik nimi?

K: Milline oli ʿAbd al-Qādir Gīlānī seos islami õigusteaduse Hanbali koolkonnaga?

Otsing