Roheline revolutsioon: Borlaug ja näljahäda vastu suunatud põllumajandus

Roheline revolutsioon: Kuidas Norman Borlaug päästis miljardeid ja muutis põllumajanduse — avasta tehnoloogiad, hübriidid ja lahendused näljahäda vastu. Loe lähemalt.

Roheline revolutsioon oli Norman Borlaugi poolt 1970. aastal Nobeli rahupreemia pälvinud tehnoloogia levitamine, mille tulemusena päästis ta 1930. aastatest kuni 1960. aastateni üle miljardi inimese nälga suremast. See koosnes eri tüüpi teraviljade loomisest, mis kasvatasid keskmisest rohkem toitu, kaasaegsete kastmissüsteemide suuremast kasutamisest, mis muutsid põllukultuuride majandamise kaasaegsemaks, ning hübriidsete seemnete, kunstväetiste ja pestitsiidide levitamisest põllumeestele.

Taust ja peamised algatajad

Roheline revolutsioon algas 1940.–1960. aastatel, kui teadlased ja rahvusvahelised organisatsioonid hakkasid tegelema kõrge saagikusega teraviljasortide aretuse ning efektiivsemate põllumajandustavade juurutamisega. Selle rahvusvahelise liikumise taga olid nii teadlased, ülikoolid kui ka rahastajad ja sihtasutused (nt rahvusvahelised viljakeskused ja sihtasutused), kelle eesmärk oli suurendada toidutootmist kiiresti kasvava maailma rahvaarvu toitmiseks.

Meetodid ja tehnoloogiad

• Kõrge saagikusega sordid: aretati lühemad ja tugevamad (nn semi-dwarf) teravili, mis ei murdunud ega vajanud tugevaid vart, võimaldades panna kasvama rohkem vilja ühe taime kohta.
• Seemneparandus ja hübriidsordid: uus seemneintegreerimine tõi kaasa stabiilsemad ja produktiivsemad saagid.
• Kastmissüsteemid ja veemajandus: laialdane niisutuse laiendamine tõstis hektari saagikust piirkondades, kus varem sõltuti ainult vihmast.
• Kunstväetised ja pestitsiidid: keemiliste väetiste ja tõhusate taimekaitsevahendite kasutuselevõtt tõstis saagikust, ent suurendas ka sisendite sõltuvust.
• Mootoriseerimine ja töökorraldus: traktoritöö, paremad tööriistad ja agrotehniline nõustamine muutsid põllumajanduse produktiivsemaks.
• Põllumajanduse nõustamine (extension): teadlased ja agrokeemikud andsid välja õpetusi, kuidas uusi sorte ja tehnikaid õigesti kasutada.

Tulemused ja positiivsed mõjud

Roheline revolutsioon tõi paljudes arengumaades olulise saagikuse kasvu, eriti teraviljade (nagu nisu ja riis) osas. Selle peamised positiivsed mõjud olid:

• Toidu tootmise kiire suurenemine ja näljahädaohu vähenemine paljudes piirkondades (nt Mehhiko, India, Pakistan, Filipiinid).
• Rikkuse ja toiduga kindlustatuse paranemine laiemas plaanis ning oluliselt kõrgemad saagid hektari kohta.
• Põllumajanduse moderniseerumine ja teadmusülekande võimekuse tugevnemine.

Kriitika ja negatiivsed mõjud

Kuigi saavutused olid suuremad, kaasnes rohelise revolutsiooniga ka mitmeid probleeme ja kriitikat:

• Keskkonnamõjud: intensiivne väetiste ja pestitsiidide kasutus on põhjustanud mullaviljakuse langust, vee saastumist ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
• Vee ressursid: intensiivne niisutamine on paljudes kohtades viinud põhjavee taseme languseni ja veeressursside ülekasutamiseni.
• Sotsiaal-majanduslikud tagajärjed: uued tehnoloogiad eeldasid alginvesteeringuid (seemned, väetised, masinad), mis tekitasid väiketalunikele võlaohte ja mõnikord suurendasid sissetulekute ebavõrdsust.
• Sordipõldude ühtlustumine: traditsiooniliste ja piirkondlike sortide asendumine kitsama geneetilise baasiga sortidega vähendas kohalikku mitmekesisust ning suurendas haavatavust haiguste ja kliimamuutuste suhtes.

Pärand ja tänapäevased arengud

Roheline revolutsioon jättis tugeva pärandi: see näitas, et teadus ja tehnoloogia suudavad kiiresti suurendada toidu kättesaadavust. Samas on õpitud, et tootmise kasvu kõrval tuleb arvestada keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega. Seetõttu on viimastel aastakümnetel rõhuasetus nihkunud järgmistele lähenemistele:

• püsivam ja säästlikum põllumajandus, sh integreeritud kahjuritõrje ja täpsema väetise kasutuselevõtt;
• agroökoloogilised praktikad, mis kombineerivad traditsioonilisi teadmisi ja kaasaegset teadust;
• kliimamuutustele vastupidavad sordid ja veeressursside kestlik kasutus;
• poliitikad, mis toetavad väiketalunikke, soodustavad juurdepääsu ressurssidele ja vähendavad ebavõrdsust.

Kokkuvõttes aitas Roheline revolutsioon oluliselt vähendada näljahäda ulatust ja päästa arvukalt inimelusid, kuid see näitas ka, et toiduohutus ja põllumajanduse kestlikkus vajavad laiemat, mitmekesist ning õigluse- ja keskkonnasõbralikku lähenemist tulevikus.

Küsimused ja vastused

K: Kes lõi rohelise revolutsiooni?

K: Mis on roheline revolutsioon?

K: Kuidas suurendas roheline revolutsioon toiduainete tootmist?

K: Miks sai Norman Borlaug Nobeli rahupreemia?

K: Millal toimus roheline revolutsioon?

K: Millised olid rohelise revolutsiooni komponendid?

K: Kui palju inimesi päästis roheline revolutsioon nälga suremisest?

Otsing