Hardy-Weinbergi seadus
Hardy-Weinbergi seaduse töötasid sõltumatult välja inglise matemaatik G. H. Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg. See mõiste on tuntud ka kui Hardy-Weinbergi tasakaal, Hardy-Weinbergi teoreem või Hardy-Weinbergi põhimõte. Mõnikord pannakse Weinbergi nimi esikohale.
See seadus on populatsioonigeneetika alus ja seda õpetatakse üliõpilastele ka praegu. See ütleb, et kõikide geenide kõikide geeniosade proportsioonid jäävad igas populatsioonis samaks, kui neid ei häirita (ei pertureerita). See kehtib kõigi populatsiooni kõigi kromosoomide kõikide lokkide kohta. Võimalikud häiritused on järgmised:
♦ geeni mutatsioon
♦ väike populatsiooni suurus, kus võivad esineda juhuslikud mõjud, nagu geneetiline triiv ja inbriiding. H/W populatsioonid on eeldatavasti lõpmatu suurusega.
♦ assortatiivne paaritumine juhusliku paaritumise asemel. Tegelikult jaguneks populatsioon väikesteks rühmadeks, vt eespool toodud punkt.
♦ ränne uuritavasse populatsiooni või sellest välja.
Sellest järeldub, et iga süstemaatiline muutus alleelide sageduses populatsioonis peab olema tingitud ühe või mitme sellise põhjuse mõjust. Muidugi, nagu kõik Mendeli pärimise aspektid, on ka alleelide eeldatavad proportsioonid tõenäosused. Just sel põhjusel töötati välja statistilised olulisuse testid, näiteks standardvead.
Kuigi kõik muutused peavad olema tingitud häiretest, ei põhjusta kõik häired muutusi. Klassikaline juhtum on tasakaalustav valik, näiteks heterosügootide eelis: "Heteroos: heterosügoot mingi lokaatori juures on sobivam kui kumbki homosügoot". Tasakaalustav valik viib tasakaalupopulatsiooni Hardy-Weinbergi proportsioonidega.
Üldistus
Seadus võimaldab genotüübi sageduste ennustamist geenide sageduste teadmise põhjal.
Kui alleelid A ja a on proportsioonides p ja q, siis on kolm zügootilist tüüpi AA, Aa ja aa proportsioonides p2: 2pq: q2.
Seega saab võrrandeid kirjutada alleelide sageduste alusel ja hüpoteese fenotüüpide pärimise kohta saab testida populatsiooniandmete põhjal.
Küsimused ja vastused
K: Kes töötas välja Hardy-Weinbergi seaduse?
V: Hardy-Weinbergi seaduse töötasid sõltumatult välja inglise matemaatik G. H. Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg.
K: Mis on Hardy-Weinbergi seaduse teine nimetus?
V: Mõiste on tuntud ka kui Hardy-Weinbergi tasakaal, Hardy-Weinbergi teoreem või Hardy-Weinbergi põhimõte.
K: Mida seadus sätestab?
V: Seadus väidab, et kõikide geenide alleelide proportsioonid jäävad igas populatsioonis samaks, kui neid ei häirita (ei pertureerita). See kehtib kõigi populatsiooni kõigi kromosoomide kõikide lokkide kohta.
K: Millised on mõned võimalikud häired, mis võivad mõjutada alleelisagedusi?
V: Võimalikud häired on geenimutatsioon, looduslik valik, väike populatsiooni suurus, kus võivad esineda juhuslikud mõjud, nagu geneetiline triiv ja inbriiding, assortatiivne paaritumine juhusliku paaritumise asemel ja migratsioon uuritavasse populatsiooni või sellest välja.
K: Kuidas toimuvad muutused alleelisageduses?
V: Kõik süstemaatilised muutused alleelide sageduses populatsioonis peavad olema tingitud ühe või mitme nimetatud põhjuse mõjust.
K: Kas tasakaalustav valik on näide häirest, mis põhjustab muutusi alleelisagedustes?
V: Ei, tasakaalustav valik, näiteks heterosügootide eelis, võib viia Hardy-Weinbergi proportsioonidega tasakaalupopulatsiooni, ilma et see tooks kaasa muutusi alleelisagedustes.
