Iran Airi lend 655 oli Iraani sõidu- ja kaubanduslennufirma tavaline reisijate lend Teheranist Dubaisse. Lennuk oli Airbus A300, mille pardal oli 274 reisijat ja 16 meeskonnaliiget. 3. juulil 1988 tulistas lennuki, sõjaolukorra taustal, Iraani-Iraagi sõja ajal Pärsia lahes alla USA mereväe juhtimisel olnud sõjalaev USS Vincennes. Sel ajal pidas Vincennes tulevahetust Iraani väikeste suurtükiväelastega ning olukord merel oli pingeline. Lahingu ajal startis lend 655 Bandar Abbasi rahvusvaheliselt lennuväljalt, mida kasutasid nii tsiviil- kui ka sõjalised lennud.
Sündmuse kulg
USS Vincennes tuvastas õhuruumis, kus samal ajal liikusid nii sõjalennukid kui ka tsiviillennud, sihtmärgina ekslikult Grumman F-14 Tomcat tüüpi hävitaja. Laeva meeskond pidas lennukit ründelennul olevaks ja üritas seda mitu korda hoiatada. Hoiatused saadeti aga sõjalisel sagedusel, mida tsiviillennuk kui Airbus ei saanud kuuldavale – Airbusi meeskonnal ei olnud juurdepääsu nendele kanalitele. Vincennes tulistas kaks raketti, mis mõlemad tabasid lennuki kere. Kõik pardal olnud inimesed hukkusid; hukkunute arv oli 290 (274 reisijat + 16 meeskonnaliiget).
Põhjused ja eksimused
Juhtumi põhjustena toodi hiljem välja mitu olulist tegurit: vale sihtmärgituvastus, keerulised lahingutingimused kitsas ja tormilises õhuruumis, side- ja identifitseerimisprobleemid ning asjaolu, et laeva meeskond uskus lennuki olevat Iraani õhujõudude hävitaja. Samuti on tekkinud vaidlusi ja erinevaid hinnanguid selle üle, kas USS Vincennes paiknes tollal rahvusvahelises või Iraani territoriaalvees ning kas laeva reageerimine oli proportsionaalne.
Uurimised, rahvusvaheline reaktsioon ja juriidilised tagajärjed
Juhtum tekitas tugeva rahvusvahelise pahameele ja poliitilise kriitika. Iraan esitas ametliku kaebuse ning pöördus rahvusvaheliste kohtute ja tribuunalite poole. USA kirjeldas sündmust esialgu kui meelerahu- ja enesekaitse olukorda, hiljem nimetasid ametivõimud õnnetust traagiliseks eksimuseks. Aastal 1996 saavutasid pooled kokkuleppe, mille tulemusel maksti victimite peredele hüvitisi – USA maksis hüvitist, kuid jättis üldjuhul juriidilise vastutuse formaalse tunnistamise kõrvale.
Pärand ja mõju
Iran Airi lend 655 allatulistamine jääb üheks olulisemaks näiteks tsiviillennuki hukust sõjalise veast tingitud õnnetustest sõjaolukorras. Juhtum tõi kaasa nõudmisi täpsemate identifitseerimissüsteemide, selgemate tule- ja reageerimisreeglite ning parema informatsiooni jagamise järele sõjaliste ja tsiviilasutuste vahel. Samuti on juhtum püsiv meeldetuletus sõjapiirkondades lendamise riskidest ning vajadusest hoida tsiviil- ja sõjalised kanalid üksteisest võimalikult hästi eraldatud.
Juhtumi mälestus elab edasi ohvrite mälestuses ja rahvusvahelistes aruteludes sõjalise jõu kasutamise piiridest ning tsiviillendude kaitsmisest konfliktiolukordades.