Lavasoa kääbusemur (Cheirogaleus lavasoensis) — Madagaskari ohustatud väikemaki

Lavasoa kääbusemur — ääretult ohustatud Madagaskari väike öine maki: alla 50 isendi, elupaik kolme metsaliigi vahel, avastatud 2001 ja kirjeldatud 2013.

Lavasoa kääbusemur (Cheirogaleus lavasoensis) on hiljuti avastatud primaat. Tegemist on väikese öise maki liigiga, mida leidub Madagaskaril. Ta elab Madagaskari lõunaosas Lavasoa mäestiku lõunakaldal asuvates kolmes väikeses, isoleeritud metsaaluses. Arvatakse, et neid on vähem kui 50 isendit. Tema elupaik asub kolme ökoregiooni vahelises üleminekuvööndis: kuiv okastraadipõõsas, niiske litoraalmets (vee lähedal ja vees) ja niiske mets.

Esmakordselt koguti see 2001. aastal ja arvati, et tegemist on karvakõrvuliste kääbusemuuride (C. crossleyi) alampopulatsiooniga. Ametlikult kirjeldati seda alles 2013. aastal. See on üks kuuest kääbusemuuri liigist. Uuringud viitasid ka teiste uute liikide olemasolule ning rõhutasid seni uurimata piirkondade tähtsust Madagaskari primatoloogia jaoks.

Levik ja elupaik

Lavasoa kääbusemur on piiratud väga väikese levikuga: ta tuntud kolmest eraldatud metsaalusest Lavasoa mäestiku lõunaosas. Selline piiratud ja killustunud levik muudab liigi eriti haavatavaks keskkonna muutustele. Liigi elupaikade segu – kuiv okastraadipõõsaste ja niiskete metsade üleminek – tähendab, et ta sõltub peenest ökosüsteemide tasakaalust ja veeringest.

Bioloogia ja käitumine

Nagu teised kääbusemurud, on Lavasoa kääbusemur enamasti öösel aktiivne ja puuokstel elav. Toitumine on mitmekesine: eelistatud on puuviljad, õied, nektar ja putukad, kuid süüakse ka muid saadusi, mis on elupaigas kättesaadavad. Paljud kääbusemurud kasutavad talveajal (kuival perioodil) torpoori või talveunne sarnast seisundit, kogudes rasvakudet ja varjates end puuõõntes või muudes peidukohtades; see käitumine võib kehtida ka Lavasoa liigi kohta.

Paljunemine on tavaliselt hooajaline: emased sünnitavad ühe kuni kaks poega aastas ning noored püsivad pärast sündi emaga kõrvuti kuni iseseisvumiseni. Täpsemad andmed Lavasoa kääbusemuri bioloogiast ja elutsüklist vajavad siiski põhjalikumaid väljaõppe- ja vaatlusuuringuid.

Ohud

• Elupaikade hävitamine ja killustatus: metsade raadamine, maade süütega puhastamine põllumaaks ning puidu ja söe kogumine on peamised ohud.
• Inimtegevus äärmiselt piiratud aladel: elupaikade fragmenteerumine vähendab võimalusi geenivahetuseks ja suurendab väljasuremisriski.
• Väike populatsioon: väga väike isendite arv suurendab sattumise geograafilise juhuse, haiguste või kliimamuutuste mõjule.

Kaitse ja uurimistöö

Lavasoa kääbusemuri säilitamiseks on vajalikud kombineeritud meetmed: elupaikade kaitse ja taastamine, korrapärased populatsiooniuuringud, kohalike kogukondade kaasamine säästlikesse majanduspraktikatesse ning vajaduse korral hoiuprogrammid. Teaduslikud uuringud (genetika, ökoloogia ja käitumine) aitavad täpsustada liigi staatust ja prioriteete. Rahvusvahelised ning kohalikud looduskaitsealgatused töötab selle nimel, et tagada väikese levikuga liikide säilimine.

Oluline märkus

Lavasoa kääbusemur on ilmekas näide Madagaskari endeemiliste liikide haavatavusest: piiratud levik, spetsiifilised elupaigatingimused ja inimtegevuse surve nõuavad kiiret ja koordineeritud kaitsetööd. Täpsemad andmed populatsiooni suuruse, paljunemise ja elupaika nõuete kohta võivad tulevikus muutuda, kuna teadusuuringud jätkuvad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Lavasoa kääbusemuuraja?

K: Kui palju on Lavasoa kääbusemuuri isendeid?

K: Kus asub Lavasoa kääbusemuuri elupaik?

K: Millal Lavasoa kääbusemuuri esmakordselt koguti?

K: Kas Lavasoa kääbusemuuri kirjeldati ametlikult selle leidmise ajal 2001. aastal?

K: Millised teised lemuuriliigid on kääbuslemuurid?

K: Mida on Lavasoa kääbusleiutajatest uuritud?

Otsing