Poilased
Lehemardikad kuuluvad perekonda Chrysomelidae. Perekonda kuulub üle 35 000 liigi enam kui 2500 perekonnas, seega on see üks suurimaid ja levinumaid mardikate perekondi. Tunnustatud on palju alamperekondi.
Lehtmardikate tarsa valem näib olevat 4-4-4, kuid tegelikult on see 5-5-5. Mõnda on raske eristada pikksarvikmardikatest (perekond Cerambycidae): seda tehakse selle järgi, et antennid ei ulatu eesmistest tuberkuloosidest.
Täiskasvanud ja vastsed lehemardikad toituvad kõikvõimalikest taimekudedest. Nende mitmekesisus on kulgenud paralleelselt angiospermide mitmekesisusega. Paljud neist on tõsised kultuurtaimede kahjurid, näiteks Colorado kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata), sparglikärbes (Crioceris asparagi), teraviljalehtmardikas (Oulema melanopus) ja mitmesugused kirpmardikad. Mõned neist tegutsevad taimehaiguste vektoritena. Teisi võib kasutada invasiivsete umbrohtude biotõrjeks. Enamik Chrysomelidae on silmatorkavalt värvilised, sageli läikiva kollase kuni punase või metalse sinakasrohelise värvusega. Mõnedel (eriti Cassidinae) on silmatorkavalt veider kuju. Nad on putukakogujate seas väga populaarsed.
Monocesta coryli vastsed Ulmus americana'l, Ameerika jalakasvul.
Klassifikatsioon
Valik märkimisväärseid alamperekondi:
- Bruchinae alamperekond - hõlmab oamardikaid ehk seemnemardikaid. Nad toituvad seemnetest, mõned isegi mürgistest seemnetest.
- Cassidinae alamperekond - hõlmab kilpkonnamardikaid ja okkalehtmardikaid. Hispanae hiljutine järglane.
- Chrysomelinae alamperekond - hõlmab laialehelisi lehtmardikaid. "Nad kaitsevad end toksiinide potipurri abil".
- Criocerinae alamperekond - hõlmab sparglikärbseid ja lillakärbseid.
- Alamperekond Cryptocephalinae - hõlmab silindrilisi lehtmardikaid ja tüügaste lehtmardikaid. "Vastsed söövad surnud lehti ja kannavad kaitsekesta, mis koosneb fekaalidest ja prahiosakestest".
- Donaciinae alamperekond - hõlmab pikksarvilisi lehemardikaid.
- Eumolpinae alamperekond - hõlmab ovaalseid lehtmardikaid.
- Galerucinae alamperekond - hõlmab kirbukirbud. Siia kuulub endine alamperekond Altricinae.
- Hispanae alamperekond - paljud neist on lehekaevajad.
- Sagrinae alamperekond - konnajalg- ehk kängurumardikad, levinud Austraalias. "Neil on okkalised tagajalad, mis on ehitatud nagu pähklipurejad, mis haaravad ja torgivad ründajad".
Filogeneesia
Andmeid kriidiajastust on vähe: teada on vaid kolm teadet. Grimaldi ja Engel oletavad, et tegemist on varakreekaja alguse üldisema vormiga. Seejärel järgnes ülemise kriidi ajastu krüsolmeliinide alarühmade lahknevus ja kohanemisradatsioon, mis oli seotud õistaimede omaga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lehtmardikad?
V: Lehemardikad on mardikate perekond, mida nimetatakse Chrysomelidae, ja neid on üle 35 000 liigi enam kui 2500 perekonnas.
K: Kui levinud on lehtmardikad?
V: Lehemardikad on üks suurimaid ja levinumaid mardikate perekondi.
K: Kas lehtmardikatel on mingeid alamperekondi?
V: Jah, Chrysomelidae perekonnas on palju alamperekondi.
K: Milline on lehtmardikate tarretisvormel?
V: Lehemardikate tarsali valem on 4-4-4, kuid tegelikult on see 5-5-5.
K: Millest toituvad täiskasvanud ja vastsed lehemardikad?
V: Nii täiskasvanud kui ka vastsed lehemardikad toituvad kõikvõimalikest taimekudedest.
K: Kas lehemardikaid peetakse kahjuriteks?
V: Jah, paljusid lehemardikaid peetakse tõsisteks kultuurtaimede kahjuriteks, sealhulgas Colorado kartulimardikat, sparglikärbest, teraviljalehtmardikat ja mitmesuguseid kirpmardikaid.
K: Kas lehemardikad on putukakogujate seas populaarsed?
V: Jah, lehemardikad on putukakogujate seas väga populaarsed, eriti need liigid, millel on läikiv kollane kuni punane või metalne sinakasroheline värvus ja ainulaadne kuju, nagu Cassidinae.
