Lutsifer: Piibli tähendus ja päritolu — hommikutähtest Saatanani

Uurime Lutsiferi Piiblis — tähendus, ladina juured, hommikutäht ja tema seos Saatanaga. Sügav ajalool-teoloogiline ülevaade.

Lutsifer on Saatana nimega seotud kuvand, kuid see ei olnud algselt isikunimi. Nimelt tuleneb seos sellest, et mitmed kristluse traditsioonid ja tõlked hakkasid üht Jesaja raamatu lõiku tõlgendama ja sealt kujunes hiljem arusaam langenud inglist. Algne sõna ja kujund tuleneb hommikutähest ning planeedist Veenus.

Etymoloogia ja tähendus

Sõna lucifer on ladina päritolu ja koosneb elementidest lux/lucis (valgus) ja ferre (tuua), ehk sõna-sõnaline tähendus on "valguskandja" või "see, kes toob valgust". Ladina keeles ja rooma luules kasutati luciferit sageli hommikutähe, st planeedi Veenuse kohta, mis paistab koidikul.

Piibli kontekst ja tõlked

Vulgatas — ladina Vulgata — on sõna Lucifer kasutatud kaks korda. Üks kord on see Jesaja 14:12 tõlkes, kus heebrea sõna הֵילֵל (Hêlēl või Helel ben Shachar, "hommikutäht" või "koitpoole säraja") on tõlgitud ladina tekstis Lucifer. Kontekst on algselt jõuline kujund, suunatud Babüloonia kuningale (mitmed tõlgendused näevad siinses kõnes patetilist metafoori inimvõimu kukkumisest), mitte otseselt üleloomulikus tähenduses langenud ingli kirjeldus.

Teine kord esineb Lucifer Vulgatas 2Pt 1:19, kus see tõlgib kreeka sõna "Φωσφόρος" (Phosphoros, "valguskandja" või "hommikutäht"). Uues Testamendis võib termin mõnikord viidata hoiatavalt või Kristuse kujundis "hommikutähe" metafoorile (nt Ilmutuse raamatus on nimi "hommikutäht" seotud Kristusega), mistõttu üksik sõna ei kanna automaatselt Saatana tähendust.

Traditsiooni kujunemine: hommikutähest Saatanani

Kuidas siis tekkis seos Lutsifer → Saatan? Keskaja kristliku piiblitõlgenduse ja kirikuisa kirjutiste kaudu hakati Jesaja tekstis olevat "hommikutähte" lugema mitte ainult kui kunagist retoorilist pilget inimvalitseja suhtes, vaid kui viidet taevas toimuvale langenud ingli sündmusele. Teised piiblilõigud (näiteks Ezekieli 28:12–17 — mis samuti kujundlikult kritiseerib kuningat) kombineerusid selle loogikaga ja ühtlustasid kujutise langenud uhkest olendist. Nii kinnistus Lutsiferi nimetus kui Saatana sünonüüm paljudes uskumustes, kirjanduses ja kunstis.

Kultuuriline mõju ja kujutised

Sellel kujundil on olnud suur mõju lääne kultuurile: keskaja ja varauusaegse kirjanduse ning kunsti pildid langenud inglist, kes sai nimeks Lutsifer või Lucifer, on tuntud. Dante "Põrgu" ja John Miltoni "Paradiisi kaotus" on kaks tuntud näidet, kus langenud inglit kujutatakse kui uhkeid võitlejaid/tulnukaid, kelle nimi seostub Saatanaga. Samas on oluline rõhutada, et algtekstide filoloogiline kontekst viitab sageli maa­likule võimule ja poeetilisele kujundile, mitte tingimata isiklikule deemonile.

Tänapäevane käsitlus

Tänapäeval kasutatakse nime ja kujundi erinevates tähendustes: religioosses teoloogias tavaliselt kui sümbolit Saatana kohta (eriti populaarse religioosse traditsiooni tõttu), ent filoloogid ja piiblitõlke­uurijad rõhutavad, et Isaija algne põhimõte oli metafoor hommikutähest ning tekst oli adresseeritud ajaloolisele võimule (Babüloon või selle valitseja). Samuti ilmub Lutsifer sageli popkultuuris, okultismis ja kirjanduses, kus tema kujutis varieerub sõltuvalt loojast: tarkuse või mässu sümbolist kuni kurjuse kehastuseni.

Kokkuvõtlikult: sõna Lutsifer on ladinakeelne väljend, mis algselt tähendas hommikutähte või "valguskandjat" (lux + ferre), Vulgatas tõlgiti sellega nii Jesaja 14:12 kui 2Pt 1:19. Ajalooline ja filoloogiline kontekst näitab, et Jesaja kujund oli algselt retooriline pilt inimvalitseja kohta; kristlik traditsioon ühendas selle kujundi hiljem langenud ingli ja Saatanaga, mis viis tänapäevase tähenduseni.

Ladinakeelne nimetus hommikutähe jaoks

Lucifer on ladinakeelne nimetus "Hommikutähe" kohta nii proosas kui ka luules, nagu on näha Marcus Terentius Varro (116-27 eKr), Cicero (106-43 eKr) ja teiste varajaste ladina kirjanike teostes.

Cicero kirjutas:

Stella Veneris, quae Φωσφόρος Graece, Latine dicitur Lucifer, cum antegreditur solem, cum subsequitur autem Hesperos

Veenuse täht, mida kreeka keeles nimetatakse Φωσφόρος ja ladina keeles Lucifer, kui ta eelneb, Hesperos, kui ta järgneb Päikesele.

Ja Plinius vanem:

sidus appellatum Veneris ... ante matutinum exoriens Luciferi nomen accipit ... contra ab occasu refulgens nuncupatur Vesper

Täht nimega Veenus ... kui ta tõuseb hommikul, siis antakse talle nimi Lutsifer ... aga kui ta paistab päikeseloojangul, siis nimetatakse teda Vesperiks.

Luciferi sõna kasutasid ka luuletajad. Ovidius mainib oma luuletustes vähemalt üksteist korda hommikutähte. Vergilius kirjutas:

Luciferi primo cum sidere frigida rura

carpamus, dum mane novum, dum gramina canent

Kiirustagem, kui esimesena ilmub Hommikutäht,

Jahedatele karjamaadele, kui päev on uus, kui rohi on kaste.

Ja Statius:

et iam Mygdoniis elata cubilibus alto

impulerat caelo gelidas Aurora tenebras,

rorantes excussa comas multumque sequenti

sole rubens; illi roseus per nubila seras

aduertit flammas alienumque aethera tardo

Lucifer exit equo, donec pater igneus orbem

impleat atque ipsi radios uetet esse sorori

Ja nüüd tõusis Aurora oma müüdi diivanilt, oli ajanud külma pimeduse kõrgest taevast edasi, raputas oma kaste juukseid, nägu punetas punaseks jälitava päikese ees - temast roosiline Lucifer pööras oma pilvedes viibiva tule ja vastumeelse hobusega jätab taeva enam mitte oma, kuni leegitsev isa teeb täis oma orbiidi ja keelab isegi oma õele tema kiired

2. sajandi skulptuur kuujumalanna Selenest koos Hesperuse ja Phosphorusega: vastavad ladinakeelsed nimed on Luna, Vesper ja Lucifer.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Lucifer?

K: Miks seostatakse Lutsiferit Saatanaga?

K: Mida tähendab nimi Lutsifer?

K: Mis on Luciferi tähendus ladina keeles?

K: Mis on ladina vulgata?

K: Kui palju mainitakse Lutsiferit ladina Vulgatas?

K: Millele viitab Lucifer ladina Vulgatas?

Otsing