Turustruktuur: turuvormid, tüübid ja mõisted majanduses

Tutvu turustruktuuriga: selgitatud turuvormid, konkurentsitüübid ja võtmemõisted majanduses — täiuslik konkurents, oligopol, monopol ja praktilised näited.

Majandusteaduses kirjeldab turustruktuur (tuntud ka kui turuvorm) turu seisundit seoses konkurentsiga — see kujutab, kuidas paljud ja kui suured on ostjad ja müüjad, kui lihtne on turule siseneda, milline on toodete sarnasus ning kui palju teavet turuosalistel on.

Paljud allpool kirjeldatud turuvormid eeldavad homogeenset toodet, mis tähendab, et tarbija jaoks pole erinevatel tootjatel pakutavatel kaupade vahel olulisi kvaliteedi- või omaduste erinevusi. Sellisel juhul otsustab tarbija peamiselt hindade alusel. Mõned turuvormid aga eeldavad diferentseeritud kaupa — näiteks tarbija-brändi eelistused, kvaliteedierinevused või teenuste lisandväärtus mõjutavad valikut.

Peamised turuvormid on järgmised:

• Täiuslik konkurents: Turul on suur arv väikesi müüjaid ja ostjaid, kõik müüvad homogeenset toodet ning üksikettevõtja ei saa hinda mõjutada — ta on hinnavõtja. Pikaajalises tasakaalus on hind võrdne keskmise kuluga ja ettevõtete majanduslik kasum läheneb nullile. Näited reaalses maailmas on harvad, aga teoreetiliselt sobib põllumajanduslike põhitoodete kirjeldamiseks.
• Monopoolne konkurents (sarnane termin: monopolistlik konkurents): turul on palju sõltumatuid ettevõtteid, kuid igaüks pakub teatud määral diferentseeritud toodet (nt erinev bränd, kvaliteet või teenindus). See annab ettevõtetele piiratud võime hinnastada üle turuhinna. Lühiajaliselt võivad tekkida kasumid, kuid pikaajalises konkurentsis kipub kasum nulli sujuvalt taanduma tänu uute sisenemistele.
• Oligopol: Turul domineerib väike arv suuremaid ettevõtteid, mis haldavad märgatavat osa turuosast (näiteks üle 40%). Oligopolid võivad käituda sõltumatult või võivad välja kujuneda kokkulepped (koalitsioonid või kartellid), mis mõjutavad hindu ja tootmist. Oligopoli käitumist mõistetakse sageli mänguteooria kaudu — esineb hinnastabiilsust, hinnamurdumist või strateegilist käitumist (nt reklaam, investeeringud).
• Oligopsony: Turul on palju müüjaid, kuid vähe ostjaid — ostjate vähesus annab neile ostujõudu (võime mõjutada hinda), mis võib viia madalamate makseteni tootjatele. Näide võib olla mõnes tööstusharus, kus on vähesed suured ostjad (nt üksikud suured jaekettid või tööstusest sõltuvad ostjad).
• Monopol: Turul on ainult üks müüja ja palju ostjaid. Monopolil on märkimisväärne võime hinda määrata (hinnakujundaja). Tavalised tagajärjed on väiksem toodang ja kõrgem hind võrreldes täiusliku konkurentsiga ning ühiskondlikult tekkiv efektiivsuskadu (deadweight loss). Monopol võib tekkida tänu eksklusiivsele tehnoloogiale, õiguslikele piirangutele või kontrollile oluliste ressurside üle.
• Loomulik monopol: Monopolitüüpi olukord, kus mastaabisäästude tõttu väheneb keskmine ühikukulu märkimisväärselt, kui tootja suurus kasvab — seega on ühest ettevõttest tulevikus tõhusam teenuse osutamine kui mitmest. Tavapärased näited on võrgutüüpi teenused (elekter, gaas, veevarustus, raudteevõrgud), kus üksteise kõrvaltegevus oleks ebaefektiivne. Sellisel juhul võib regulatsioon või avalik omand olla õigustatud, et vältida liigsuurt hinnatõusu ja teenuse halvenemist.
• Monopsoonia: Turul on ainult üks ostja. Monopsooniline ostja saab mõjutada makstavat hinda, mis võib viia tootjate madalama sissetulekuni ja efektiivsuse probleemideni. Näiteks paiknevad suured riiklikud ostjad mõnes sektoris või ühe suure tööandjaga piirkonnad võivad näidata monopsoonimõjusid.

Olulised eristavad tunnused ja tagajärjed

Turustruktuuri kirjeldamisel ja võrdlemisel kasutatakse tavaliselt järgmisi kriteeriume:

• tootjate ja tarbijate arv ja suurus turul;
• kaubeldavate kaupade ja teenuste liik (homogeensed vs diferentseeritud);
• sisenemise ja väljapääsu tõkete olemasolu (tehnilised, õiguslikud, finantsilised või varade kontroll);
• teabe kättesaadavus ja selle vaba liikumine (täpsus, kulud ja asymmeetria);
• ettevõtete võime mõjutada hindu ja kvantiteeti (turujõud).

Mõju hindadele, tootmisele ja heaolule

Erinevad turustruktuurid mõjutavad hindu ja tootmistaset ning sellest tulenevalt tarbijate ja tootjate heaolu:

• Täiusliku konkurentsi tingimustes on hind madal ja kogutarbimine optimaalne — majanduslik efektiivsus on maksimaalne.
• Monopoli ja oligopoli tingimustes on hinnad tavaliselt kõrgemad ja toodang madalam kui konkurentsis, mis tekitab ühiskondliku efektiivsuskao (deadweight loss) ja võib suurendada tootjate kasumit samal ajal vähendades tarbijate ülekannet.
• Monopolistlikus konkurentsis toodete mitmekesisus ja tootjate reklaam võivad suurendada tarbijate valikuvõimalust, kuid pikaajaline majanduslik kasum kipub kaduma sisenemise tõttu.
• Monopsoni ja oligopsoni puhul kannatavad tavaliselt tootjad/töötajad, kuna ostjate võim võib survestada allahindlusi või madalamaid palkasid.

Praktilised märkused ja näited

Reaalne majandus on sageli segu erinevatest tüüpidest — nn ebatäiuslik konkurents (monopolistlik konkurents, oligopolid, duopolid ja monopolid) kirjeldab sageli paremini tegelikke turutingimusi kui puhtad teoreetilised mudelid. Mõned täiendavad tähelepanekud:

• Barjäärid turule sisenemiseks (nt litsentsid, patendid, suured alginvesteeringud) õõnestavad konkurentsi ja võimaldavad firmadel pikaajaliselt kasumit teenida;
• Informatsiooni ebakõlad (nt tarbijate piiratud teadlikkus või firma salajased kulud) vähendavad turu efektiivsust;
• Regulatsioon, konkurentsipoliitika ja tarbijakaitse mängivad olulist rolli, et piirata kahjulikke monopolikäitumisi, soodustada konkurentsi ja kaitsta tarbijaid;
• Globaalne konkurents, tehnoloogilised muutused ja digiteerimine muudavad sageli turuolukorda kiiresti — uued sisenijad või platvormid võivad disruptida seni toimivaid oligopole või monopol-teenuseid.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et turustruktuur määrab suurel määral, kuidas kujunevad hinnad, tootmismaht ja majanduse efektiivsus. Mõistmine, millisesse tüüpi turusse mingi tööstusharu kuulub, aitab paremini analüüsida ettevõtete käitumist, hinnastrateegiaid ja vajadust regulatsiooni järele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on turustruktuur?

K: Mida tähendab homogeenne toode?

K: Millised on mõned peamised turuvormid?

K: Kuidas te eristate erinevaid turustruktuure?

K: Mis on ebatäielikult konkurentsivõimeline struktuur?

K: Milline on õige järjestus kõige konkurentsivõimelisemast kõige vähem konkurentsivõimelisemani?

Otsing