Koordinaadid: 48°49′01″N 2°24′34″E / 48.81694°N 2.40944°E / 48.81694; 2.40944
Marne on jõgi Prantsusmaal. See on Seine'i parempoolne lisajõgi Pariisist ida- ja kagu pool asuvas piirkonnas. Selle järgi on nime saanud neli departemangu: Haute-Marne, Marne, Seine-et-Marne ja Val-de-Marne.
Marne on kuulus kui kahe lahingu toimumiskoht Esimese maailmasõja ajal, esimene 1914. aastal ja teine 1918. aastal.
Geograafia ja kulg
Marne saab alguse Langresi platoolt (Haute-Marne piirkond) ja voolab peamiselt lääne või loode suunas, kuni suubub Seine'i kallasse ala-Pariisi ümbruses. Jõgi läbistab mitmeid Prantsusmaa maapiirkondi ja linnu ning moodustab olulise osa Ida-Prantsusmaa maastikust ja veesüsteemidest.
Marne jõe pikkust hinnatakse ligikaudu 514 kilomeetrile. Selle voolul on mitmeid lisajõgesid ja ojasid ning kanalite võrgustik, mis ühendab jõe teiste sisevetega ja võimaldab nii kaubandus- kui vabaajaliiklust.
Tähtsamad linnad ja piirkonnad
- Langresi platoo ja Haute-Marne lähitriigid (jõgi algab selles piirkonnas)
- Saint-Dizier ja Vitry-le-François
- Châlons-en-Champagne ja Épernay (Champagne piirkond, kus Marne oru sademed ja kliima on olulised veinikasvatuseks)
- Meaux ja ala-Pariisi omavalitsused — lõunarannikul Marne suubub lõpuks Seine'i ümbrusse (Charenton/Val-de-Marne piirkond)
Kasutus ja infrastruktuur
Marne ja selle kõrval asuvad kanalid (nt canal latéral à la Marne ning teised ühenduskanalid) on ajalooliselt olnud tähtsad veotranspordiks ning nende abil on ühendatud piirkonna teisi veeteid. Tänapäeval kasutatakse neid nii kaubavedude piiratud eesmärgil kui ka turismi- ning vabaajategevuseks (paadisõit, kalastus, rattateed jpt).
Loodus ja majandus
Marne oru mullad ja kliima toetavad põllumajandust ning eriti tuntud on Marne piirkond Champagne-veinide tootmise poolest — linnad nagu Épernay asetsevad otse jõel ja on seotud vahuveini ajalooga. Jõe ökosüsteem sisaldab mitmekesist vee- ja rannikuelustikku ning paljud alad pakuvad rahvuslikku või lokaalset looduskaitset.
Ajaloopärand ja Esimese maailmasõja lahingud
Marne lahingud on Esimese maailmasõja määravad sündmused Euroopas. Esimene Marne lahing (september 1914) peatatas Saksa vägede kiire edasiliikumise Pariisi suunas ja sundis Saksa armeed taganema, mis tõmbas sõja pikaajalisse lõhe- ja kaevikusõtta. See lahing on tunnustatud kui punkti, mis murdis ära Schlieffen'i plaani kiirest Saksamaa võidust läänerindel.
Teine Marne lahing (juuli–august 1918) oli osa viimastest suurtest Saksa rünnakutest ja sellele järgnenud liitlasvasturünnakust. See lahing tähistas pöördepunkti: liitlased nõrgestasid Saksa vägede rünnakuenergiat ning see avas tee 1918. aasta sügisel algavatele laialdastele liitlasvasturünnakutele, mis lõppesid Saksamaa kapituleerumisega.
Mõlemad lahingud tekitasid sõjalisi ja tsiviilohvreid ning nende mõjud ulatusid laiale territooriumile — Marne ümbruses on tänini mälestusmärgid, kalmistud ja muuseumid, mis meenutavad neid sündmusi.
Mälestus ja turism
Marne piirkond meelitab külastajaid nii loodus- kui sõjahuviliste seas: jõekallastele on tekkinud matkarajad, ajaloolised lahingupaigad ja mälestusmärgid, ning Champagne linnad külgetõmbavad veinimatkade ja degustatsioonidega. Marne tähtsus ajaloos ja regionaalses majanduses teeb sellest mitmekesise ja kultuuriliselt olulise piirkonna Prantsusmaal.
Oluline: Marne on nii looduslik kui ajalooline nähtus — selle oru ja voolu poolt kujundatud maastik on mõjutanud kohaliku eluviisi, majandust ja Euroopa ajalugu.
