Megaraptor — suur hiliskriidi dinosaurus sirbitaoliste küünistega

Megaraptor — 8 m pikkune hiliskriidi dinosaurus: kerge kahejalgne röövloom suursirbitaoliste küüniste ja teravate hammastega. Uuri tema fossiile, päritolu ja klassifikatsiooni.

Megaraptor oli suur, ligikaudu 6–8 m pikkune hiliskreekaegne dinosaurus, keda on peetud üheks suurimaks megaraptoraniks. Ta oli kergekujuline kahejalgne röövloom: pikkade käte ja sõrmedega, millel oli mõlemal käel kaks suurt sirbitaolist küünist. Kehaehitus viitab agilsele loomale — pikk saba, suhteliselt suur pea ning teravad, hammastatud hambad võimsates lõuades sobivad kiskjaliku eluviisi jaoks. Massi hinnangud jäävad sõltuvalt arvestusest mõnesaja kilo kuni ligi tonni vahele.

Avastused ja ajalugu

Esimene Megaraptori fossiil, mis leiti 1990ndatel, oli üks suurtest küünistest. Kuna need sarnanesid väliselt tugevalt dromeosauruste (nt Deinonychus) küünistega, arvati algul, et tegu on selle perekonna suure liiki kuuluva vormiga. Hiljem leiti paremini säilinud käe luustik ja täpsemad jäänused, millest selgus, et peamine küünis kuulus käe esimesele sõrmele (pöidla tasemele), mitte jalal oleva „sirbiku“ kujule — see muutis selle loomuse tõlgendust.

Taksonoomia ja teaduslik vaidlus

Taksonoomiliselt on Megaraptor olnud vaidluse koht. Üks tõlgendus asetab ta Neovenatoriga suguluses oleva allosauroidse karnosauruse hulka, teine näeb teda pigem Theropoda teisel poolel — tyrannosauroidse coelurosauruse lähedasel harul. Tänapäeval kasutavad paljud teadlased terminit „megaraptoransid“ (Megaraptora) kirjeldamaks rühma theropoodidest (nt Australovenator, Fukuiraptor, Orkoraptor ja teised), mille hulka ka Megaraptor kuulub — see rühm omab nii iseloomulikke pikki käsi ja suurt pöidla‑küünist kui ka muid unikaalseid luuomadusi.

Elupaik ja eluviis

Megaraptor elas hiliskriidis Lõuna‑Ameerika aladel (tänapäeva Patagonia), eeldatavalt niisketes jõekallaste ja tasandike ökosüsteemides, kus ta jagas keskkonda teiste dinosauruste ja roomajatega. Tema pika käe ja suure küünise kombinatsioon viitab kiskliku eluviisile: need käed võisid aidata saaki haarduda ja hoida, enne kui hambad lõikusid tükke. Suured hävitusvõimed ja kiire liikumisoskus tõid tõenäoliselt kasu nii väiksema kui keskmise suurusega saagi püüdmisel.

Tähtsus ja ebakindlused

Megaraptor on oluliselt muutnud teadlaste arusaamist theropoodide käe ja küünise morfoloogiast ning näidanud, et sarnase välimusega relvade teke võis areneda sõltumatult eri rühmade puhul (konvergents). Samas jäävad paljud küsimused avatuks: täpsed sugulussuhted, kehaehituse ja suuruse parimad hinnangud ning täpne leviala‑ja‑ajastu määratlus, kuna fossiilne materjal on suhteliselt napp ja osaliselt fragmentaarne. Iga uus leid võib muuta selle kiskja koha theropoodide sugupuu sees.

Küsimused ja vastused

K: Kui pikk oli Megaraptor?

K: Millised küünised olid Megaraptoril?

K: Kas Megaraptor oli kahe- või neljajalgne?

K: Mis oli Megaraptori suures peas?

K: Kuidas liigitati Megaraptorit algselt?

K: Mis avastati, mis muutis Megaraptori liigitust?

K: Milleks on Megaraptor nüüd klassifitseeritud?

Otsing