Meem: kultuuriline info, levik ja Dawkinsi teooria

Avasta meemide kultuuriline olemus, levik ja Richard Dawkinsi teooria — kuidas naljad, ideed ja sümbolid ühiskonda mõjutavad ja levivad.

Meem (hääldatakse kui "meem") on viis kirjeldada kultuurilist teavet, tavaliselt naljaga pooleks, aga ka tõsisemates kontekstides. Meemid võivad olla lühikesed fraasid, laululõigud, pildid, žestid, moeröögatused või ka keerulisemad ideed — mis iganes kordub ja kandub inimeste vahel edasi.

Kuidas meemid toimivad

Üks mõte on, et kultuur kujuneb sarnaselt elusolenditele: meemid paljunevad, muutuvad ja valitakse edasi kandumise efektiivsuse põhjal. Inimesed tajuvad, kopeerivad ja muutavad informatsiooni, nii et meemid võivad liikudes mutatsioone saada, ühineda teiste ideedega või ka välja sureda. Sellele analoogiale viidatakse tihti viiruse metafooriga — meemid levivad ühest inimesest teise, mõnikord väga kiiresti, tekitades vastukajasid ja kujundades avalikku arutelu.

Richard Dawkins ja meemide idee

Bioloog ja evolutsiooniteoreetik Richard Dawkins lõi sõna meem 1976. aastal oma raamatus "The Selfish Gene". Ta kasutas seda mõistet selleks, et rõhutada, kuidas ideed ja kultuurilised mustrid käituvad sarnaselt geenidele: nad levivad, korduvad ja võistlevad olemasolevate väljundite pärast. Dawkins pani näiteks, et meem võib olla muusikamuusika, hüüdlaused, uskumused, rõivamood, pottide valmistamise viisid ja võlvide ehitamise tehnoloogia. Tema mõte ei olnud, et meemid on bioloogilised üksused, vaid et kultuurilise informatsiooni levikul on evolutsioonile sarnane dünaamika.

Internet ja kaasaegsed meemid

Viimasel paarikümnel aastal on internet ja sotsiaalmeedia teinud meemide levimise palju kiiremaks ja nähtavamaks. Tuntud vormid on näiteks pildimemid (image macros), gif-id, lühikesed videod, hashtags ja paroodiad. Internetimeemid:

• levivad väga kiiresti ja laialdaselt;
• muutuvad sageli, kui neid rahvasuus edasi jagatakse ja töödelakse;
• sageli kantakse edasi huumori, satiiri või poliitilise sõnumina.

Meemiteooria tugevused ja kriitika

Meemi kontseptsioon pakub kasulikku metapilti kultuurilise muutuse mõistmiseks, sest see seab fookuse reprodutseerimisele, variatsioonile ja selektsioonile. Samas on memetika (meemide uurimise teooria) saanud ka kriitikat:

• kontseptsiooni lihtsustatavus – vahel näidatakse, et kultuurilised protsessid on palju keerukamad kui lihtsalt „genetilise“ analoogia;
• raskused mõõtmises – meemide täpne määratlemine ja kvantifitseerimine on teaduslikult keeruline;
• inimkäitumise alahindamine – meemide metafoor võib jätta tähelepanuta inimese otsustuse ja konteksti rolli kultuuriliste muutuste tekkes.

Miks meemid on olulised

Meemid aitavad selgitada, kuidas ideed levivad ja muutuvad: need mõjutavad keelt, ühiskondlikke norme, moesuundi ja isegi poliitikat. Mõistes meemide olemust, saab paremini aru kommunikatsiooni ja sotsiaalsete liikumiste mehhanismidest ning sellest, kuidas teave võib kujundada meie arusaamu ja käitumist.

Kuigi termin ise pärineb teaduslikust metafoorist, on meemid tänapäeval igapäevane nähtus, millel on nii lõbustav kui ka tõsine mõju ühiskonnale.

Küsimused ja vastused

K: Mis on memme?

K: Kuidas levivad meemid?

K: Kes leiutas sõna "meem"?

K: Millised on mõned näited meemide kohta?

K: Kuidas muutuvad meemid aja jooksul?

K: Kas on mingeid piiranguid, mida meem võib käsitleda?

Otsing