Meem: kultuuriline info, levik ja Dawkinsi teooria
Avasta meemide kultuuriline olemus, levik ja Richard Dawkinsi teooria — kuidas naljad, ideed ja sümbolid ühiskonda mõjutavad ja levivad.
Meem (hääldatakse kui "meem") on viis kirjeldada kultuurilist teavet, tavaliselt naljaga pooleks, aga ka tõsisemates kontekstides. Meemid võivad olla lühikesed fraasid, laululõigud, pildid, žestid, moeröögatused või ka keerulisemad ideed — mis iganes kordub ja kandub inimeste vahel edasi.
Kuidas meemid toimivad
Üks mõte on, et kultuur kujuneb sarnaselt elusolenditele: meemid paljunevad, muutuvad ja valitakse edasi kandumise efektiivsuse põhjal. Inimesed tajuvad, kopeerivad ja muutavad informatsiooni, nii et meemid võivad liikudes mutatsioone saada, ühineda teiste ideedega või ka välja sureda. Sellele analoogiale viidatakse tihti viiruse metafooriga — meemid levivad ühest inimesest teise, mõnikord väga kiiresti, tekitades vastukajasid ja kujundades avalikku arutelu.
Richard Dawkins ja meemide idee
Bioloog ja evolutsiooniteoreetik Richard Dawkins lõi sõna meem 1976. aastal oma raamatus "The Selfish Gene". Ta kasutas seda mõistet selleks, et rõhutada, kuidas ideed ja kultuurilised mustrid käituvad sarnaselt geenidele: nad levivad, korduvad ja võistlevad olemasolevate väljundite pärast. Dawkins pani näiteks, et meem võib olla muusikamuusika, hüüdlaused, uskumused, rõivamood, pottide valmistamise viisid ja võlvide ehitamise tehnoloogia. Tema mõte ei olnud, et meemid on bioloogilised üksused, vaid et kultuurilise informatsiooni levikul on evolutsioonile sarnane dünaamika.
Internet ja kaasaegsed meemid
Viimasel paarikümnel aastal on internet ja sotsiaalmeedia teinud meemide levimise palju kiiremaks ja nähtavamaks. Tuntud vormid on näiteks pildimemid (image macros), gif-id, lühikesed videod, hashtags ja paroodiad. Internetimeemid:
- levivad väga kiiresti ja laialdaselt;
- muutuvad sageli, kui neid rahvasuus edasi jagatakse ja töödelakse;
- sageli kantakse edasi huumori, satiiri või poliitilise sõnumina.
Meemiteooria tugevused ja kriitika
Meemi kontseptsioon pakub kasulikku metapilti kultuurilise muutuse mõistmiseks, sest see seab fookuse reprodutseerimisele, variatsioonile ja selektsioonile. Samas on memetika (meemide uurimise teooria) saanud ka kriitikat:
- kontseptsiooni lihtsustatavus – vahel näidatakse, et kultuurilised protsessid on palju keerukamad kui lihtsalt „genetilise“ analoogia;
- raskused mõõtmises – meemide täpne määratlemine ja kvantifitseerimine on teaduslikult keeruline;
- inimkäitumise alahindamine – meemide metafoor võib jätta tähelepanuta inimese otsustuse ja konteksti rolli kultuuriliste muutuste tekkes.
Miks meemid on olulised
Meemid aitavad selgitada, kuidas ideed levivad ja muutuvad: need mõjutavad keelt, ühiskondlikke norme, moesuundi ja isegi poliitikat. Mõistes meemide olemust, saab paremini aru kommunikatsiooni ja sotsiaalsete liikumiste mehhanismidest ning sellest, kuidas teave võib kujundada meie arusaamu ja käitumist.
Kuigi termin ise pärineb teaduslikust metafoorist, on meemid tänapäeval igapäevane nähtus, millel on nii lõbustav kui ka tõsine mõju ühiskonnale.
Näiteid meemide kohta
- Tehnoloogia: autod, klambrid jne. Tehnoloogia areng on natuke nagu geneetika, sest see on levinud "mutatsioonide" või arengumuutuste kaudu. Näiteks on tehtud palju kirjaklambrite konstruktsioone. Mõned kestavad kauem kui teised ja mõned näevad paremad välja kui teised. Lõpuks on need, mida kopeeritakse, memetiline edu.
- Naljad levivad ja muutuvad, mida rohkem neid räägitakse.
- Vanasõnad
- Klatš
- Lastesalmid: antakse vanematelt lastele edasi paljude põlvkondade vältel (seega on vanad sõnad nagu "tuffet" ja "kamber" populaarsed, kuigi neid tänapäeval ei kasutata).
- Eepilised luuletused: kunagi olulised muistendid suulise ajaloo säilitamiseks; kirjutamine on suures osas asendanud nende suulise edastamise.
- Vandenõuteooriad
- Retseptid
- Moed
- Religioonid: keerulised meemid, sealhulgas rahvauskumused, näiteks Jabese palve.
- Populaarsed mõisted: need on näiteks vabadus, õiglus, omandiõigus, avatud lähtekood, egoism või altruism.
- Rühmapõhised eelarvamused: kõik alates antisemitismist ja rassismist kuni kaubakultuseni.
- Pikaajalised poliitilised meemid nagu "rahvahulga valitsemine", rahvuslik identiteet, "Jah, minister" ja "vabariik, mitte demokraatia".
- Programmeerimisparadigmad: struktureeritud programmeerimisest ja objektorienteeritud programmeerimisest kuni äärmusliku programmeerimiseni.
- Interneti nähtused: Interneti släng. "Interneti-memmed" levivad kiiresti kasutajate seas, kes kasutavad meili, veebisaite, blogisid, arutelufoorumeid ja muud Interneti-kommunikatsiooni meediumina.
- Moore'i seadus: see meem on eriti huvitav. Algne seadus oli "pooljuhtide keerukus kahekordistub iga 18 kuu järel". See kirjeldas kasvu transistoride arvu poolest kiibil.
- Metameme: Meemide mõiste ise on meem.
- Anekdoodid: Lühikesed naljad või muud lood.
- Väljendid; ja üldkasutatavad väljendid.
- Viiruslik turundus: Viiruslik turundus: Meemidel põhinev turundustüüp, mille puhul kasutatakse reklaamimiseks suusõnu (vt hiljutine näide "Snakes on a Plane").
- Kettakirjad
- Loomad: eriti kassid ja koerad.
Seotud leheküljed
- Kõnekujund
- Interneti-meem
- Propaganda
- Retoorika
- Isekordistumine
- Semiootika
Küsimused ja vastused
K: Mis on memme?
V: Meem on idee või stiil, mis levib ühelt inimeselt teisele.
K: Kuidas levivad meemid?
V: Meemid levivad sarnaselt sellega, kuidas viirused levivad erinevatele organismidele.
K: Kes leiutas sõna "meem"?
V: Sõna "meem" leiutas bioloog ja evolutsiooniteoreetik Richard Dawkins 1976. aastal.
K: Millised on mõned näited meemide kohta?
V: Meemide näidete hulka kuuluvad näiteks viisid, hüüdlaused, uskumused, rõivamood, pottide valmistamise viisid ja võlvide ehitamise tehnoloogia.
K: Kuidas muutuvad meemid aja jooksul?
V: Meemid võivad aja jooksul muutuda, kuna neid pildistatakse ja liialdatakse.
K: Kas on mingeid piiranguid, mida meem võib käsitleda?
V: Ei, ei ole mingeid piiranguid, mida meem võib käsitleda.
Otsige