Mägimänni mardikas (Dendroctonus ponderosae): levik, bioloogia ja mõju

Mägimänni mardikas (Dendroctonus ponderosae): levik, bioloogia ja mõju – kuidas see metsakahjur levib, hävitab männikuid ning millised on tõrje‑ ja seirestrateegiad.

Mägimänni mardikas (Dendroctonus ponderosae) on kahjur, mis elab Lääne-Kanadas ja Ameerika Ühendriikide metsades. See mardikas toitub mändide, näiteks männi sisekoorest, moodustades munade munemiseks tunneleid koore alla. Tavaliselt eelistab mägimänni mardikas rünnata haigeid või vanu puid, sest need ei suuda end kergesti kaitsta. Mõnikord on mardikad aga nii arvukad, et nad koonduvad ja hakkavad massiliselt terveid puid ründama. Seetõttu on mägimänni mardika tõrje ja seire Kanada ja USA metsatööstuse jaoks väga oluline, sest mägimänni mardika massilised puhangud võivad hävitada terveid metsi.

Hiljuti muutus Briti Kolumbias suur mardikapõletik suureks probleemiks, tappes miljoneid puid kogu provintsis. Tänu globaalsele soojenemisele, mis kergendab mardika ellujäämist kõrgel Kanada Kaljumägedes, suutis mardikas levida Kanadas Albertasse, kus seda mardikat varem ei ole nähtud. Teadlased on mures, et nüüd ei takista miski mägimänni mardika levikut kogu mandril.

Levik ja levimuutused

Mägimänni mardikas on pärit Põhja-Ameerikast ja on traditsiooniliselt levinud läänepoolsetes metsades kõrgete männiliikide juures. Viimastel aastakümnetel on mardika levik muutunud järgmiste tegurite tõttu:

• Kliima soojenemine: pehmemad talved vähendavad külmakahjustusi ja suurendavad mardika ellujäämist.
• Puude kättesaadavus: suurte sarnaste vanuste männipuistute olemasolu võimaldab mardikapopulatsioonidel kiiresti suureneda.
• Uued elupaigad: mardikas on pidanud kõigepealt kõrgematele aladele ja seejärel idapoolsematesse männikesse, sealhulgas Albertasse ja potentsiaalselt edasi.

Bioloogia ja elutsükkel

Mägimänni mardika elutsükkel koosneb järgmistest etappidest: muna → katkine larv → koorik → täiskasvanu. Aastane elutsükkel on temperatuuri sõltuv: soojemas kliimas võivad nad areneda ühe aastaga, külmemates piirkondades võib areng võtta kaks aastat. Täiskasvanud mardikad tungivad koore alla, kus nemad ja nende vastsed söövad koore ning puidu vahelist kihti, tekitades karakteristilisi radade-süsteeme (galleriaid).

Massirünnaku ajal eraldavad täiskasvanud mardikad feromoone, mis meelitavad teisi isendeid samasse puusse. Sagedasti on mardikaga seotud ka sinise värvuse tekitav seen (blue-stain fungus), mis segab puu vee- ja toitainete liikumist ning kiirendab puu surma.

Märgud ja tuvastamine

• Nahalõhed ja puidu juures olevad settekihid: koore alla tehtud tunnelid ja puidu tolm.
• Tõmmatud okkad ja kollakas-pruunid võrsed: rünnatud puud kuivavad ja muutuvad värvuselt teistsuguseks.
• Väikesed augud koore pinnal: väljuvate mardikate augud on pisikesed ja ringikujulised.
• Omapärane lõhn ja feromoonid: massirünnaku alguses võib piirkonnas olla tugev lõhn.

Mõju metsadele, majandusele ja ökosüsteemidele

Mägimänni mardika puhangitel on ulatuslikud järgnevõimed:

• Majanduslik kahju: suur puiduvaru hävimine mõjutab metsandusettevõtteid, turismitulu ja tööhõivet.
• Ökoloogilised muutused: elupaikade kadumine või muutumine, muutused tuleohtlikkuses (kuivad surevad puud suurendavad metsapõlengute riski) ning süsiniku voogude muutumine, sest surnud puud vabastavad süsinikku lagunemisel või põlengutes.
• Metsade koosseis: pikaajalisel perioodil võivad metsad muutuda koosseisult – männipuud väheneda ja asemele tulla teised puud või põõsad.

Põhjused ja kaasnevad tegurid

Peamised asjaolud, mis soodustavad mardika levikut ja puhanguid:

• Kliimamuutused – pehmemad talved ja soojemad suved.
• Tihedad ühesuguse vanuse klassiga männikud, mis pakuvad mardikale toidulava.
• Sinine seene ja muud mikroorganismid, mis kergendavad puude hukku pärast rünnakut.

Tõrje ja ennetus

Mägimänni mardika täielik kontrollimine on keeruline, kuid erinevaid leevendusmeetmeid kasutatakse, et piirata kahjusid:

• Seire ja varajane avastamine: õhu- ja maapõhised ülevaatused, feromooni- ja lõksud ning visuaalne kontroll, et tuvastada rünnatud alasid varakult.
• Sanitaarraie ja päästearvestus: nakatunud puude eemaldamine ja asjatundlik käitlemine, et vähendada edasist levikut.
• Silvilikad meetmed: puistu lahtistamine ja vanade/tõsiselt kahjustatud puude eemaldamine, et vähendada rünnaku tõenäosust.
• Keemilised tõrjevahendid: väikesel määral kasutatakse taimekaitsevahendeid üksikpuude kaitseks, kuid need ei sobi suurte metsaalade jaoks.
• Bioloogiline tõrje ja feromoontehnoloogiad: uuritakse looduslike vaenlaste, parasitoidide ja feromoonidel põhinevaid „push-pull“ strateegiaid.
• Puidu käitlemine: haigestunud puitu tuleks õigesti kuivatada, koormata ja transportida, et vältida mardikate levikut.

Koordineeritud tegutsemine ja ühiskondlik roll

Edukas võitlus nõuab riikidevahelist ja kohalikku koostööd: metsamajandajad, valitsusasutused, teadlased ja kohalikud kogukonnad peavad jagama infot ning kooskõlastama tõrje- ja ennetustegevusi. Avalikkuse teavitamine ja õiged käitumisjuhised (näiteks hoida lõkkepuud ja palkmaterjal korralikult jaotatuna või töödelduna) aitavad vähendada inimtekkelist levikut.

Kokkuvõte

Mägimänni mardikas (Dendroctonus ponderosae) on ohtlik metsakahjur, mille massipuhangud võivad suurel alal hävitada männimetsi, mõjutada majandust ja muuta ökosüsteeme. Kliima soojenemine ja sobivad metsiisendid on muutnud olukorra valuliselt aktuaalseks, eriti Lääne-Kanadas ja USA läänerannikul ning nüüd ka Albertas. Varajane avastamine, sihipärane seire, silvilised meetmed ja koostöö kõikide osapoolte vahel vähendavad riske ning annavad parima võimaluse kahjude leevendamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mägimännik?

K: Millest toituvad mägimändide mardikad?

K: Miks mägimändide mardikad tavaliselt haigeid või vanu puid ründavad?

K: Miks on mägimänni mardika tõrje ja seire Kanada ja USA metsatööstuse jaoks oluline?

K: Miks sai mägimänni mardika puhang Briti Kolumbias suureks probleemiks?

K: Miks muudab globaalne soojenemine mägimänni mardika leviku lihtsamaks?

K: Mis on teadlaste mure mägimänni mardika pärast?

Otsing