Mägipüssi (Burramys parvus) – alpiinne Austraalia opossum, kaitsealune

Mägipüssi (Burramys parvus) on väike, hiiresuurune (kaalub umbes 45 g) öösel aktiivne Austraalia mägipossi, kes elab ainult kõrgealpineelupuhkedes. Seda leidub peamiselt 1300–2230 meetri kõrgusel Victoria osariigi lõunaosas ja Kosciuszko rahvuspargis (Uus-Lõuna-Wales) kaljudel, paekiviväljadel ja kivikahjuritel, kus on talveks paks lumi ja rohkelt pragusid ning koopaid peidupaikadeks.

Välimus ja talitlused

See opossum on väga väike: pea ja keha pikkus on umbes 11 cm ning tõmmatav saba ~14 cm, mis aitab tasakaalu hoidmisel ja ronimisel. Karv on tavaliselt hallika-pruun, kõht heledam; esineb hästi arenenud lõhnataju ja suured silmad öiseks nägemiseks. Mägipüssi suudab talvel minna pikaajalisse talveuinakusse (hibernatsiooni), mille kestus sõltub lumeoludest ja toidu kättesaadavusest.

Toitumine ja käitumine

Toitumine on segatoitev: peamiseks toiduks on putukad, pähklid, marjad ja seemned ning aeg-ajalt nektar. Oluline osa toidust on olnud ka rändavate putukate, nagu Bogong-mardikas, sissetulek, mis pakub suurt toidukogust kevadel ja suvel. Öistel ekskursioonidel otsib püssi toitu kivivahede vahel; suurema osa aastast on isased ja emased enamasti üksikuna, sundides ellujäämiseks ja paljunemiseks liikumist.

Paljunemine ja sotsiaalne struktuur

Teada on, et on olemas kolm geograafiliselt isoleeritud populatsiooni ning need populatsioonid on geneetiliselt erinevad. Suurema osa aastast elavad isased ja emased üksteisest lahus: emasloomad asuvad tavaliselt kaljuste nõlvade paremas osas, isasloomad mäe äärealadel ja madalamal. Paljude isaste jaoks toimub ränne emaste elupaikadesse pesitsemiseks ja paaritumiseks. Emased kannavad poegi kotis ning pesakonnas võib olla kuni neli järglast, mis vastab emase teatud arvule nibusid.

Ajalugu ja taasavastamine

Mägipüssi kirjeldas esimesena pleistotseeni fossiilina Robert Broom 1896. aastal. Pikka aega arvati liik välja surnuks kuni 1966. aastani, mil Mount Hothami mäe suusakeskuse juures avastati üks elus isend — seetõttu nimetatakse liiki ka Lazaruse taksoniks. Pärast seda on leitud täiendavaid asustusi ning tehtud uuringuid liigi leviku ja bioloogia kohta.

Ohud ja kaitse

Mägipüssi on kaitsealune liik — nii regionaalselt kui ka riiklikult on liiki kaitstud ja sageli loetletud ohustatud liikide hulka. Peamised ohud on järgmised:

ilmastiku soojenemine ja väiksem lumekate, mis häirib talveuinakut ning mikroelupaikade stabiilsust;
toiduallikate vähenemine, sealhulgas rändputukate (nt Bogong-mardika) populatsioonide langus;
elupaikade killustatus ja inimasustuse (mägisuusakeskuste) mõju;
koduloomade ja röövloomade (vulised, feralised kassid ja koerad) tõstetud röövloomarisk;
teede ületamisest tingitud liiklusohud, eriti suvehooaegadel.

Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, röövloomade kontrolli, liiklusohutuse parendamist (näiteks Higginbothami mäe juures ehitatud teealune „Armastuse tunnel” ja hoiatussildid), aretus- ja ümberasustamisprogramme ning teadusuuringuid, et paremini mõista liigi vajadusi. Ka Rahvuspargi ja kohalike omavalitsuste tasandil on kehtestatud piiranguid ja juhtimisplaane, et vähendada inimtegevuse mõju.

Tulevik ja vajadused

Liigi säilimine sõltub nii kliimamuutuste piiramise meetmetest kui ka spetsiifilistest kohalikest kaitsealgatustest: toiduahela toimimise taastamisest, elupaikade ühendamisest koridoride kaudu, röövloomade kontrollist ja teadlikkuse tõstmisest mägiturismi hulgas. Jätkuv geneetiline ja väliuuring aitab otsustada parimaid päästemeetmeid kolme isoleeritud populatsiooni kaitseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mägikääbus?

V: Mägipüssi on väike, hiiresuurune öösel elutsev Austraalia marssupiaalne. Seda leidub kõrgel Victoria osariigi lõunaosa kaljuplatsidel ja paekiviväljadel ning Kosciuszko rahvuspargis, Uus-Lõuna-Walesis.

K: Kui palju kaalub mägipigmopossium?

V: Mägipigmopossium kaalub 45 g.

K: Millises elupaigas elab mägipigmopossium?

V: Mägipigmopossi elab alpi elupaigas.

K: Millest koosneb mägipüssi toitumine?

V: Mägipüssi toit koosneb putukatest, lihastest viljadest, pähklitest, nektarist ja seemnetest.

K: Millal avastati esimene elav isend?

V: Elav isend avastati 1966. aastal Mount Hothami mäe suusahoones.

K: Mitu geograafiliselt isoleeritud populatsiooni sellest liigist teadaolevalt eksisteerib?

V: Selle liigi puhul on teadaolevalt kolm geograafiliselt isoleeritud populatsiooni.

K: Kuidas suhtlevad isased ja emased enamasti aasta jooksul?

V: Enamiku ajastu jooksul elavad isased ja emased üksteisest lahus, kusjuures emased elavad kaljuste nõlvade paremas osas, samas kui isased elavad tavaliselt mägedes madalamal asuvatel äärealadel.