MS Explorer — esimene spetsiaalne Antarktika-kruiisilaev, mis uppus 2007
MS Explorer: esimene spetsiaalselt Antarktikale ehitatud kruiisilaev, mis uppus 23.11.2007 Bransfieldi väinas — sündmused, põhjused ja päästmine ühes artiklis.
MS Explorer oli ekspeditsioonikriisiilaev, mille tähis MS viitab mootorlaevale. Laev oli maailmas tuntud ka nimede MS Lindblad Explorer (1985) ja MS Society Explorer (1992) all. Algse tellija ja ideeloojana oli Rootsi maadeuurija Lars-Eric Lindblad, kes juhtis laeva kasutuselevõttu kui maailma esimest spetsiaalselt külmades, Antarktika-laadsetes vetes reiside vedamiseks kohandatud kruiisilaeva. Laeva registriks oli Libeeria. MS Explorer kuulus aastate jooksul mitmele omanikule; viimaseks oli Torontos asuv reisifirma G.A.P. Adventures, kes ostis laeva 2004. aastal.
Laeva ülesehitus ja otstarve
Explorer oli projekteeritud ekspeditsioonireiside tarbeks: tal oli jäätugev kere ning paigutus, mis võimaldas reisijatel ja teadlastel ligipääsu vaatluskohale ja sadamate jaoks, mida tavakruiisilaevad ei külastanud. Laev populariseeris Antarktika-tüüpi ekspeditsiooniturismi, pakkudes ligipääsu jäälähedastele piirkondadele ja haruldastele loodusvaadetele. Tema pardal viibisid sageli teadusmeeskonnad, loodushuvilised ja turismigrupid.
Uppumine 2007. aastal
MS Exploder sai kuulsaks ka traagilisel moel: see oli esimene spetsiaalselt Antarktika tingimusteks ehitatud kruiisilaev, mis uppus. 23. novembril 2007 tabas laeva kere tundmatu veealune objekt – tõenäoliselt jää või jääkalju –, mis tekitas korpusesse umbes 10 x 4 tolli (25 × 10 cm) suuruse lõhe. Vigastus põhjustas kiiret vee sissevoolu ja laeva hakkas peagi uputama.
Juhtus varahommikul Lõuna-Shetlandi saarte lähedal Lõuna-Ookeanis, piirkonnas, mis on tavaliselt tormine, kuid tol hetkel oli meretemperatuur ja ilm rahulikumad. Tšiili merevägi kinnitas laeva uppumise koordinaadid ligikaudu: 62 kraadi 24 minutit lõunas ja 57 kraadi 16 minutit läänes – Bransfieldi väinas, Lõuna-Shetlandi saarte ja Grahams Landi vahel, kus merepõhi on umbes 600 meetri sügavusel.
Päästeoperatsioon ja inimohvrid
Päästeoperatsioon algas kohe pärast hädakutset. Kõik pardal olnud inimesed evakueeriti elukindlastel vahenditel (päästepaatidel ja lüliratastel) ning viidi turvalistesse laevadesse ja saatjatesse. Abiks olid eelkõige Tšiili mereväe üksused ja teised laevad piirkonnas. Kõik reisijad ja meeskonnaliikmed pääsesid – õnnelikkuseks ei olnud hukkunuid.
Uurimine ja tagajärjed
Juhtumit uuriti nii Tšiili ametiasutuste kui ka lipuriigi (registri) poolt. Esmane järeldus oli, et laeva mittepüsimine hukkumise eest põhjustati kere läbimurdega tõenäoliselt jäätabamuse tõttu. Uppumine tõstatas küsimused vanemate ekspeditsioonilaevade tehnilise seisukorra, jäätundlikkuse hindamise, riskijuhtimise ja päästevalmiduse kohta Antarktika-tingimustes.
Pärast intsidendi pöörati tähelepanu ka keskkonnariskidele – õnnetusjuhtumi järel anti esialgsed hinnangud võimaliku kütuse- ja muude saasteainete lekkimise kohta ning käivitati meetmed, et vähendada keskkonnakahju. Sügavamalt uuriti, kas ja kuidas oleks saanud sarnast katastroofi ennetada, ning see juhtum mõjutas reegleid ja soovitusi ekspeditsiooniturismi ohutuse tõstmiseks Antarktika piirkonnas.
Pärand
MS Explorer jääb ajalukku kui pioneer – esimene sihipäraselt Antarktikale suunatud kruiisilaev – aga ka kui meenutus riskidest, mis kaasnevad merereisidega jäistel vetel. Tema lugu rõhutab vajadust range järelevalve, regulaarse tehnilise hoolduse ning range riskihindamise järele, kui opereeritakse kaugetes ja ettearvamatutes meretingimustes.
Ajalugu
Explorer ehitati 1969. aastal Nystads Varvi laevatehases Uusikaupunkis Soomes Rootsi-Ameerika ekspeditsioonireiside pioneeri Lars-Eric Lindbladi tellimusel. Laev ehitati nii, et see püsis vee peal, kui kaks selle kambrit olid veega täidetud, ja selle jääklass HELCOMi skaalal oli IC.
Laev sai algselt nime Lindblad Explorer Lars-Eric Lindbladi auks. 11. veebruaril 1972 jooksis Explorer Antarktikas La Plaza Point'i lähedal põhja; selle reisijad, nende hulgas ka Lars-Eric Lindblad, päästis Tšiili merevägi. See pukseeriti Buenos Airesesse, Argentinas, ja seejärel Kristiansandisse, Norras, remondiks.
1998. aastal oli Explorer esimene laev, mis sõitis ümber James Ross'i saare.
Avastaja on kujutatud vähemalt kahel Lõuna-Georgia poolt välja antud postmargil.
Sinkimine
Laev väljus Argentinas Ushuaia'st 11. novembril 2007. aastal 19-päevasele kruiisile, mille eesmärk on jälgida 20. sajandi maadeuurija Ernest Shackletoni marsruuti läbi Drake'i väina (tavaliselt tormise ja karmi merega piirkond). Pärast Falklandi saarte ja Lõuna-Georgia saare külastamist tabas Explorer 23. novembril 2007 Lõuna-Shetlandi saarte lähedal asuva King George'i saare lähedal Bransfieldi väinas tundmatu veealuse objekti. Exploreri poolt tabatud objekt tekitas laeva vasakpoolsele küljele (vasakule küljele) 10 × 4-tollise (25 × 10 cm) augu, mis võimaldas merevee sisenemist laeva.
Üks reisija teatas umbes kell 03:00 UTC, et salongis on merevett. Kuigi mõnede teadete kohaselt ei olnud märgatavat kokkupõrget, või vähemalt mitte midagi enamat kui tavaline jää kriginat, mida kogetakse jääkülma veega sõitmisel, on teiste teadete kohaselt kuulda valju pauku. Mõne teate kohaselt triivis laev ka vastu Explorer'i paremal küljel asuvat jäämäge, kui meeskond hindas kahju, mis tekkis laeva vasakpoolsele küljele algse kokkupõrke tagajärjel.
Laev saatis hädaabikõne kell 04:24 UTC ja päästeoperatsioone koordineerisid kiiresti Argentina Vabariigi rannikuvalve ja Tšiili mereväe otsingu- ja päästekeskus. Tšiili saatis kohale jäämurdja Almirante Viel ja lähedalasuvaid kaubalaevu, sealhulgas MN Ushuaia, National Geographic Endeavor ja Norra rannikureisijate ekspresslaev MS Nordnorge, mis sel ajal tegutses reisijate kruiisilaevana. Kell 07.30 UTC lahkusid kõik 91 reisijat, 9 reisijuhti ja 54 meeskonnaliiget rohkem kui 14 riigist ning läksid päästeparvedele, kus nad triivisid kolm kuni neli tundi, kuni neid võttis üles Norra laev MS Nordnorge, mis jõudis kohale kell 10.00 UTC. Arvatakse, et Explorer uppus umbes kell 19.00 UTC. Juhuslikult osales MS Nordnorge 2007. aastal teises Antarktika päästetöös, kui ta evakueeris 294 reisijat sõsarlaevalt MS Nordkapp, kui Nordkapp jooksis Deception Islandil, mis on osa samast kaugest Lõuna-Shetlandi saarte saarestikust, põhja.
Osa Nordnorge'i poolt päästetutest viidi Tšiili Eduardo Frei Montalva jaama King George'i saarel. Hiljem lennutati nad Tšiili õhujõudude transpordilennukiga C-130 Hercules kahe eraldi lennuga laupäeval, 24. novembril ja pühapäeval, 25. novembril 2007 Tšiili Punta Arenasesse. Umbes 70 ellujäänud viidi Uruguay Artigase baasi. Explorer uppus 20 tunni jooksul pärast kokkupõrget tundmatu veealuse objektiga, mille kohta on teatatud, et tegemist on jääga.
King George'i saare asukoht
Küsimused ja vastused
K: Mis on MS Explorer?
V: MS Explorer oli kruiisilaev, mis oli mõeldud kasutamiseks sellistes külmades piirkondades nagu Antarktika.
K: Mida tähendas MS Exploreris MS?
V: MS in MS Explorer tähendab mootorlaeva.
K: Kes oli Exploreri algne omanik?
V: Algselt tellis Explorer Rootsi maadeuurija Lars-Eric Lindblad.
K: Kes oli Exploreri viimane omanik?
V: Exploreri viimane omanik oli Torontos asuv reisifirma G.A.P Adventures.
K: Millal Explorer uppus?
V: Explorer uppus 23. novembril 2007.
K: Kus Explorer uppus?
V: Explorer uppus Bransfieldi väinas, Lõuna-Shetlandi ja Grahams Landi vahel, Lõuna-Ookeanis.
K: Mis oli Exploreri uppumise põhjus?
V: Explorer uppus pärast kokkupõrget tundmatu veealuse objektiga, mis arvatavasti oli jää, ja mis tekitas laevakeres lõhe.
Otsige