Ravimiteraapia: määratlus, põhimõtted ja roll meditsiinis

Ravimiteraapia: selge ülevaade määratlusest, põhimõtetest ja rollist meditsiinis; farmakoteraapia, ohutu ravimikasutus, apteekri ja farmakoloogia tähtsus.

Ravimiteraapia on ravi, mille puhul kasutatakse ravimeid, erinevalt ravist, mille puhul kasutatakse operatsiooni (kirurgiline ravi), kiiritusravi (kiiritusravi), liikumist (füsioteraapia) või muid meetodeid. Arstide seas kasutatakse mõnikord terminit medikamentoosne ravi, mis viitab konkreetselt farmakoteraapiale, mis on eraldi kirurgilisest või muust ravist; näiteks onkoloogias eristatakse meditsiinilist onkoloogiat kirurgilisest onkoloogiast. Farmatseudid on farmakoteraapia eksperdid ja vastutavad ravimite ohutu, asjakohase ja säästliku kasutamise eest. Apteekri tööks vajalikud oskused eeldavad teadmisi, koolitust ja kogemusi biomeditsiini, farmaatsiatehnika ja kliiniliste teaduste valdkonnas. Farmakoloogia on teadus, mille eesmärk on pidevalt parandada farmakoteraapiat. Farmaatsiatööstus ja akadeemilised ringkonnad kasutavad uute ravimite loomiseks baasteadust, rakendusteadust ja translatiivset teadust.

Mis on ravimiteraapia eesmärgid?

Ravimiteraapia eesmärgid on mitmekesised: haiguste ravimine, sümptomi leevendamine, tüsistuste vältimine, haiguse progresseerumise pidurdamine ja elukvaliteedi parandamine. Mõnikord kasutatakse ravimeid ka haiguse ennetamiseks (näiteks vaktsiinid või profülaktilised antibiootikumikuurid) või operatsiooni eelselt/järgselt tüsistuste ärahoidmiseks.

Ravimiteraapia põhimõtted

• Tõhusus: ravim peab avaldama tõenduspõhist kasu haiguse või sümptomi vastu.
• Ohutus: kasud peavad kaaluma üles võimalikud kõrvaltoimed; kõrvaltoimete riski ja intensiivsust jälgitakse ja hallatakse.
• Individuaalne sobivus: annus ja ravimivalik kohandatakse patsiendi vanuse, neeru- ja maksafunktsiooni, raseduse, kaasuvate haiguste ja ravimite koostoimete järgi.
• Ratsionaalne kasutamine: vältida liigset, korduvat või ebaefektiivset ravimkasutust; arvestada kuluefektiivsust ja päästvat mõju ühiskonna tervisele.
• Jälgimine ja hindamine: ravivastuse, kõrvaltoimete ja vajaduse korral annuse korrigeerimise regulaarne hindamine (sh terapeutiline ravijälgimine).

Ravimite liigid ja toimemehhanismid

Ravimid jaotuvad mitmeks rühmaks: väikemolekulid (tavapärased suukaudsed tabletid), bioloogilised preparaadid (nt monoklonaalantikehad ja vaktsiinid), hormoonid, antibiootikumid, viirusevastased ained, palliatiivsed valuvaigistid jm. Ravim toimib kas suunates spetsiifilisi bioloogilisi sihtmärke (nt retseptoreid või ensüüme), muutes rakkude funktsiooni või mõjutades mikroorganismide kasvu.

Farmakodünaamika ja farmakokineetika

Kahe põhilise valdkonna — farmakodünaamika (mida ravim organismis teeb) ja farmakokineetika (kuidas organism ravimiga ümber käib: imendumine, jaotumine, ainevahetus ja eritamine) — mõistmine on ravimiteraapia nõuetekohaseks planeerimiseks hädavajalik. Need mõjutavad annustamist, raviskeemi sagedust ja ravi kestust.

Ravimite väljakirjutamine ja patsiendi roll

Ravimiväljakirjutuse otsuse teeb tavaliselt arst või muu vastava pädevusega tervishoiutöötaja, lähtudes kliinilistest juhistest ja patsiendi individuaalsetest asjaoludest. Patsiendi kaasamine on oluline: ravimite õigesti kasutamine, teadaolevate allergiate, toidulisandite ja teiste ravimite jagamine arstile vähendab riske. Apteekrid ja farmatseudid selgitavad õiget manustamisviisi, võimalikku koostoimet ning annavad nõu kõrvaltoimete korral.

Jälgimine, koostoimed ja ohutus

Ravimite ohutuse tagamiseks on oluline:

• teadlikkus ravimite koostoimetest (nt samaaegne vererõhuravim koos teise ravimiga võib tugevdada või nõrgendada mõju);
• rutiinne laboratoorne jälgimine teatud ravimite puhul (nt maksafunktsiooni või vereväärtuste kontroll);
• terapeutiliste seeriate määramine, kui annuse reguleerimine sõltub plasmakontsentratsioonist;
• farmakovigilants — kõrvaltoimete registreerimine ja analüüs pärast ravimi turule jõudmist.

Erirühmad ja eripärad

Lastele, eakatele ja rasedatele kohandatakse ravi eritingimuste tõttu. Paljud ravimid on vastunäidustatud raseduse ajal või nõuavad erilist jälgimist. Samuti on oluline mõista polüfarmatsiat (paljude eri ravimite samaaegne kasutamine), mis on eriti sage eakatel ja suurendab koostoimete ning kõrvaltoimete riski.

Ravimiteraapia roll eri meditsiini valdkondades

Ravimiteraapia täidab meditsiinis mitut rolli: akuutsete infektsioonide ravi antibiootikumidega, krooniliste haiguste kontroll (nt diabeedi ja hüpertensiooni ravimitega), onkoloogias sihitud kemoteraapia või immunoteraapia, palliatiivne valu ja sümptomite leevendamine ning ennetav ravi (nt verehüübimiste ennetamine kirurgias).

Uute ravimite arendamine ja teaduse roll

Uute ravimite leidmisel mängivad rolli farmakoloogia, rakendusteadus ja translatiivne teadus. Farmaatsiatööstus koostöös akadeemiliste ringkondadega viib läbi eelkliinilisi uuringuid, kliinilisi uuringuid faasides I–III ning haiguse näidustuse laiendamiseks (faas IV) jälgib ravimi pikaajalist toimet ja ohutust.

Kokkuvõte

Ravimiteraapia on tervishoiu keskne komponent, mille edu sõltub teaduslikust tõendusmaterjalist, spetsialistide koostööst (arstid, farmatseudid, õed), patsiendi kaasamisest ja pidevast jälgimisest. Õige ravim, õige doos ja õigeaegne jälgimine aitavad saavutada maksimaalse ravieffekti minimaalse riskiga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on farmakoteraapia?

K: Mis vahe on medikamentoosse ravi ja farmakoteraapia vahel?

K: Mis on meditsiiniline onkoloogia?

K: Kes on farmakoteraapia eksperdid?

K: Millised on proviisorina tegutsemiseks vajalikud oskused?

K: Mis on farmakoloogia?

K: Kuidas farmaatsiatööstus ja akadeemilised ringkonnad loovad uusi ravimeid?

Otsing