Rotveiler – tõug, omadused, käitumine ja hooldus

Rottweiler (inglise keeles /ˈrɒtvaɪlə/ või /ˈrɒtwaɪlə/, USAs /rɒtwaɪlər/) on kodukoera tõug, mida peetakse keskmise suurusega või suureks. Nende karvkate on enamasti must, jalad ja nägu on pruunid. Nad on suurepärased valvekoerad, aga ka karjakoerad ja seltsikoerad.

Päritolu ja ajalugu

Rotveilerid pärinevad Saksamaalt, täpsemalt Rottweili piirkonnast, kus neid kasutati 19. sajandil karja ajamiseks, autode külge kinnitatud kaupade vedamiseks ning ka turvamiseks. Tõug on välja kujunenud tugevast ja töökindlast koerast, kellel on kombinatsioon jõust, vastupidavusest ja intelligentsusest. Aja jooksul on rotveilerist saanud ka politsei- ja päästetööde hinnatud abiline.

Välimus ja suurus

Rotveiler on jõuline ja lihaseline koer, kelle keha on kompaktne ja proportsionaalne. Tüüpilised tunnused:

Karvkate: lühike, tihe ja läikiv; põhivärvus must pruunide (tavaliselt suuremate) laikudega näol, rinnal ja jalgadel.
Suurus: isased tavaliselt 61–69 cm turjakõrguseni, emased 56–63 cm; kaal võib ulatuda 35–60 kg sõltuvalt isendist ja kehahoiakust.
Pea ja lõualuud: tugev lõualuu, laiem kolju ja selgelt määratletud otsmiku- ning ninajooned.

Iseloom ja käitumine

Rotveiler on tuntud oma rahuliku, enesekindla ja lojaalse iseloomu poolest. Peamised omadused:

Loyalne ja kaitsev: nad moodustavad tugeva sideme oma perega ja võivad olla kahtlased võõraste suhtes, mistõttu sobivad hästi valve- ja kaitsmeülesanneteks.
Intelligentne ja õpihimuline: rotveilerid õpivad kiiresti ja naudivad ülesandeid, mis nõuavad keskendumist ja koostööd inimesega.
Enesekindel, mitte agressiivne: õige kasvatus ja sotsialiseerimine on olulised, et vältida liigset argust või agressiivsust; tõug iseenesest ei ole agressiivne, kuid vajab juhendamist.

Treening ja sotsialiseerimine

Rotveiler vajab varajast ja järjepidevat treeningut ning laiaulatuslikku sotsialiseerimist:

Varajane sotsialiseerimine: tutvusta kutsikat erinevate inimestega, kohtadega, helidega ja teiste loomadega juba esimestel elukuudel.
Kuulekustreening: positiivse kinnistamise meetodid töötavad väga hästi; järjekindlus ja selged piirid on tähtsad.
Füüsiline ja vaimne koormus: rotveilerid vajavad igapäevast aktiivsust — pikad jalutuskäigud, jooks, mängud, jäljetöö või töökorras ülesanded hoiavad nad tasakaalus.

Hooldus ja tervis

Rotveilerite hooldus ei ole liialt keeruline, kuid oluline on regulaarsus ja tähelepanu tervisemuredele:

Karvahooldus: lühikarvalise karva hoolduseks piisab korrapärasest harjamisest (1–2 korda nädalas) ja küpsemisperioodidel sagedamini.
Hambad, küüned ja kõrvad: regulaarsed hambahooldus, küünte lõikamine ja kõrvapuhastus vähendavad infektsiooniohtu.
Tervisemured: sagedasemad tõuhaigused on puusa- ja küünarliigese düsplaasia, südameprobleemid (näiteks aordiklapi haigused) ning teatud vähivormid. Korrapärased veterinaarkontrollid ja geneetilised testid abistavad riskide hindamisel.

Toitumine ja eluiga

Õige toitumine toetab rotveileri tervist ja elukvaliteeti:

Toit: kvaliteetne, vanusele ja aktiivsustasemele vastav toit. Suurte tõugude kutsikatele sobiv toit aitab vältida liigset arengut, mis võib suurendada liigeseprobleeme.
Toitumise kogused: jaota toit mitmeks söögikorra päevas, jälgi kehakaalu ja kehaehitust ning konsulteeri vajadusel veterinaariga.
Eluiga: tavaliselt 8–10 aastat, kuid hea hoolduse, õige toitumise ja regulaarsete arstivisiitide abil võib eluea kvaliteet olla parem.

Sobivus peresse ja vastutus

Rotveiler sobib hästi pühendunud omanikule või perele, kes suudab pakkuda piisavalt treeningut, juhtimist ja sotsialiseerimist. Oluline on:

Olla valmis investeerima aega koolitusse ja igapäevasesse tegevusse.
Mõelda varasemale kogemusele — rotveiler võib olla liiga nõudlik täiesti algajale omanikule.
Tunda kohalikke seadusi ja kohustusi — mõnes piirkonnas kehtivad kaitsekoerte või suurte tõugude kohta erireeglid.

Lõppsõna

Rotveiler on tugev, intelligentsuselt rikas ja lojaalne kaaslane, kes sobib hästi nii tööks kui perekoeraks, kui tema vajadustele vastatakse adekvaatselt. Edukaks koostööks on võtmetähtsusega varajane sotsialiseerimine, järjepidev koolitus, regulaarne füüsiline tegevus ja veterinaarne järelvalve.

Ajalugu

Rottweiler on üks vanimaid karjatõuge. Rottweiler, mille ajalugu ulatub tõenäoliselt Rooma impeeriumi aegadesse, võib olla iidse Rooma karjakoerte järeltulija; see oli mastiffi tüüpi koer, mis oli usaldusväärne, karm koer, millel oli suur intelligentsus ja valvamisinstinkt.

Käitumine

Koerad on karja loomad. Kui nad tunnevad end ohustatuna, kaitsevad nad end. Teatud määral kaitsevad nad ka teisi koerakarja liikmeid. See, kuidas nad end kaitsevad ja kui lähedased nad tunnevad end ülejäänud koerakonnale (omanikele), sõltub koera loomusest. See sõltub ka sellest, kuidas neid kasvatati. Kuna koerad hindavad ohtlikke olukordi erinevalt, ei tohiks neid jätta järelevalveta kohtade lähedusse, kus inimesed vaidlevad. Samuti võivad nad hinnata lapse järelevalveta liigutusi rünnakuna. Seetõttu ei tohiks koeri laste lähedusse üksi jätta.

Suurus

Rottweileril ei ole kindlat kaalu, mis võimaldaks teda koertenäitustel hinnata. Koer ei tohi olla oma suuruse kohta liiga õhuke ega liiga paks. Nii isased kui ka emased peavad olema Ameerika Kennelklubi jaoks "keskmise suurusega". Üldine Saksa Rottweiler Klubi (ADRK) loetleb isaste puhul 50 kilogrammi (110 naela) ja emaste puhul 42 kilogrammi (93 naela) .

Arvamused

Kui rottveilerite omanikud ei ole kogenud, tekivad probleemid. Mõnikord ründavad need koerad inimesi, enamasti lapsi. Rünnakud on sageli vastutustundetute omanike tagajärg. Rottveilerid on väga intelligentsed ja vajavad nende kasvatamiseks sama arukaid käetajaid.

Mõnes piirkonnas on teatavate koerte aretamine piiratud või keelatud.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on rottveiler?

V: Rottweiler on kodukoera tõug, mida peetakse keskmise suurusega või suureks.

K: Milline näeb rottveiler välja?

V: Rottweileril on karvkate, mis on enamasti must, jalgadel ja näol aga pruun.

K: Millised on rottveilerite tavalised kasutusalad?

V: Rottweilerite tavalised kasutusalad on valvekoerad, karjakoerad ja seltsikoerad.

K: Kas rottveilerid on head valvekoerad?

V: Jah, rottveilerid on suurepärased valvekoerad.

K: Kas rottveilerid on eri suuruses?

V: Jah, nad võivad olla kas keskmise kuni suure või suure suurusega.

K: Kust enamik inimesi saavad oma rottveilerid?

V: Enamik inimesi saab oma Rottweileri kasvatajalt või päästeorganisatsioonilt.

K: Kas kõigil rotwweileritel on ühesugune värviline karvkate? V: Ei, kõigil Rotweweileritel ei ole ühesugust värvi karvkate; tavaliselt on nende karvkate enamasti must, jalad ja nägu on pruunid.