Ämblikahvits [[ämblikahvits]]
Ämblusahvid on Uue Maailma ahvid, perekond Ateles. Nad on väikesed ahvid, kes sobivad hästi elama puudel. Tegelikult tulevad nad harva maapinnale. Need ahvid liiguvad kiiresti läbi puude, kiikudes ja hüpates oksalt oksale.
Ämblikahvleid leidub vihmametsades Mehhiko lõunaosas kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani. Ämblusahvid elavad 10-40 ahvist koosnevates rühmades või ansamblites. Iga rühm elab oma territooriumil ja üks ahvirühm ei sisene teise rühma territooriumile. Ämblikahvidel on aastas üks järglane. Nad elavad 20-27 aastat või kauem.
Dieet
Ämblusahvid söövad puuvilju, pähkleid, lehti ja väikseid mune. Tavaliselt vastutab kogu rühma juhtiva emaslooma ülesanne on leida ja koguda ülejäänud rühmale kogu toit. Kui toitu ei ole piisavalt, söövad nad mõnikord koort või mett või putukaid.
Füüsiline kirjeldus
Ämblusahvid on äärmiselt kiired ja neil on pikad, õhukesed sõrmed, millel peaaegu üldse puuduvad karvad. Erinevalt teistest ahvidest kasutavad nad oma saba palju rohkem kui sõrmi ja nende saba on pikem kui nende keha. Nende sabadega saab asju haarata ja üles võtta.
Neil on pikad, nõgusad jäsemed, mis seletab ämblikahvide üldnimetust. Nende saba on täielikult tõmmatav, mis tähendab, et nad saavad sellega asju üles korjata ja kiikuda. Saba, mis võib olla kuni 89 cm pikk, on väga paindlik, karvata otste ja sõrmejälgedega sarnaste nahaservadega. See kohandumine nende rangelt arboreaalsele eluviisile toimib viienda käena. Nad on maapinnal kohmakad.
