Mõiste

Vaimne seanss või lihtsalt seanss on kokkuvõtlik nimetus kohtumisele, kus rühm inimesi — sageli koos meediumiga — püüab võtta ühendust väidetavate vaimude või kummitustega ning suhelda nendega. Seansid võivad toimuda istudes ümber laua, pimedas toas, valgustatud ruumis või kirjaliku vahenduse (nt automaatne kirjutamine) teel; osalejad ei pea tingimata kogu aja istuma, vaid vorm sõltub tavast ja meediumi tööviisist.

Ajalugu ja taust

Kaasaegse spiritismi liikumise laiem algus seostatakse 19. sajandi keskel Ameerikaga, kui 1848. aastal tekitasid tähelepanu Foxi õdede (Hydesville’i juhtum) väidetavad koputused ja sellega seotud seansid. See liikumine levis kiiresti Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning tõi kaasa paljude meediumite, kirjatööde ja avalike seansside ilmumise.

Kuigi on mainitud ka varasemaid tekste ja kogemusi, sai seansside laiem avalik huvi ja organiseeritud käsitlus eriti tugevaks 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, mil tekkisid ka ametlikud uurimisgrupid ja publikatsioonid.

Meetodid ja vormid

  • Istuvad seansid: osalejad istuvad ümber laua ja püüavad tajuda koputusi, liikumisi või muud kontakte.
  • Automaatne kirjutamine: meedium või osaleja laseb käel kirjutada teadmata sisu, mida peetakse vaimudelt pärinevaks.
  • Trummeldamine ja koputused: vaimud „vastavad” etteantud signaalidele koputuste kaudu.
  • Ektoplasma ja füüsilised fenomenid: teatavad meediumid on väitnud nähtava aine (ektoplasma) ilmumist; selliseid juhtumeid on hiljem sageli kahtluse alla seatud ja mõnel juhul paljastatud pettusena.
  • Trummeldavad seansid / hääletrump: vahendid, mis peaksid aidama häälelisel kontaktis.

Kuulsad osalejad ja toetajad

Seanssidega seotud kirjeldustes kohtab sageli tuntud nimesid — nii poliitikuid, ühiskonnategelasi kui ka teadlasi. Mõned neist on:

  • Abraham Lincoln ja tema abikaasa Mary Todd Lincoln — Mary Todd Lincoln osales mitmetes seanssides pärast oma laste surma ning ajaloolistes allikates on kirjas, et ka Abraham Lincoln sidus end mõnikord spiritistlike ringkondadega.
  • Evolutsioonibioloog Alfred Russel Wallace — Wallace on tuntud kui spiritismi toetaja ja ta avaldas arvamusi, mis pooldasid väidetavaid paranormaalseid nähtusi.
  • Alexander Graham Bell — tema suhtumine spiritismi on käsitletud vastuoluliselt; mõningates allikates on viiteid tema huvist vaimsete nähtuste vastu.
  • John Logie Baird — telesüsteemide arendaja, kelle kohta on säilinud väiteid osalemisest spiritistlikes katsetes ja kontaktiotsingutel; mõnel juhul on mainitud ka tema väidetavat kontakti Thomas Edisoni vaimuga.
  • Sotsiaalreformer Robert Owen, ajakirjanik ja aktivist William Thomas Stead ning mitmed teised avaliku elu tegelased — paljud neist osalesid või avaldasid huvi seansside ja spiritismi vastu.

Teaduslik uurimine ja kriitika

Seansside ja väidetavate paranormaalsete nähtuste uurimine on olnud nii toetajate kui ka skeptikute huviorbiidis. 1882. aastal asutatud Society for Psychical Research (SPR) ja mitmed teised organisatsioonid püüdsid uurida nähtusi kontrollitud tingimustes. Mõned tuntud teadlased ja mõtlejad, näiteks William James ja teiste hulgas, uurisid selliseid juhtumeid avatult, ent tulemused jäid sageli vastuoluliseks.

Oluline osa ajaloost on seotud ka paljude meediumide paljastamisega petturitena: mõnel juhul kasutati trikke, turutarkust või ettevalmistatud seadmeid, mille abil tekitati nähtusi (liikumised, hääled, „ektoplasma” jms). See seletab, miks seansside tulemuste tõlgendamisel on palju eriarvamusi ja miks skeptiline lähenemine jääb tihti domineerivaks teaduslikus diskursuses.

Kokkuvõte

Vaimne seanss on kultuuriliselt tähtis nähtus, millel on pikk ja segane ajalugu, mis hõlmab siirast usku, emotsionaalset lohutust, meelelahutust ja korduvalt ka pettuse paljastusi. Inimesed on seansside kaudu otsinud vastuseid leina, uudishimu ja maailmavaatelise mõtiskluse tõttu. Tänapäeval jätkub huvi: osa inimesi otsib vaimset kogemust, osa uurib nähtust kriitiliselt, osa käsitleb seansse osana kultuuriajaloost.