Tajdid: islami usuline uuendus, mujaddid ja ajalugu
Tajdid: islami usuline uuendus, mujaddid ja ajalugu — põhjalik ülevaade tajdidi tähendusest, mujaddide rollist ja ajaloolistest näidetest.
Tajdid (araabia keeles: تجديد) on araabia sõna, mis tähendab "uuendamist". Tavaliselt pannakse see kokku diniga, et tähendada "religiooni uuendamist". Sarnane, kuid vähem levinud väljend on ihya' al-din (إحياء الدين), mida võib tõlkida kui "religiooni taaselustamine".
Mõiste ja eesmärgid
Tajdid tähendab islami kontekstis praktilist ja teoreetilist tegevust, mille eesmärgiks on tuua moslemite usk ja praktika vastavusse Koraani ja sunnaga (prohveti eeskuju), eemaldades moonutused, kombed või uskumused, mis on tekkinud hilisemate ajaolude või kultuuriliste mõjutuste tõttu. Tajdidi eesmärgid võivad hõlmata:
- islamiteoloogiliste arusaamade selgitamist ja täpsustamist,
- õiguslike ja rituaalsete praktika kohandamist muutuvate ühiskondlike oludega,
- hariduse ja usuteaduse reformi,
- moraalseid ja sotsiaalseid uuendusi, mis tuginevad islami põhimõtetele.
Mujaddid — uuendaja roll
Tajdidi juures on keskne mõiste mujaddid ehk islami uuendaja. Traditsiooniline hadith, mida tihti tsiteeritakse, ütleb, et "iga sajandi alguses tõusevad selles ummas (moslemi kogukonnas) need, kes nõuavad usulist uuendust". Selle hadithi täpne päritolu ja tõlgendused on teadlaste hulgas arutluse all, kuid idee, et igal ajal võivad tekkida isikud või liikumised, kes püüavad "taaselustada" islami, on laialt levinud.
Ajaloolised eeskujud ja näited
Usu uuendamise traditsioon ulatub tagasi islami esimestesse sajanditesse. Sageli tuuakse näiteks kaliif Umar II ('Umar ibn 'Abd al-'Aziz), kes tuli võimule moslemite aastal 99 ja keda austati eriti tema vagaduse ja õigluse tõttu. Teda peeti usu uuendajaks ajal, kui valitsemine oli muutunud üha profaansemaks, ja paljud hilisemad mujaddid on tema eeskuju järginud.
Teistes ajalooperioodides on tajdid-voolud ilmnenud erinevates vormides: õigusteaduslikud taassündid, sufikogukondade reformid ja intellektuaalsed liikumised. Näiteks on paljud islamiõpetlased pidanud keskaja mõjukaid teolooge ja reformereid, nagu al-Ghazali, kujult tajdidi esindajateks, kuna nad püüdsid vasta võtta ajastu kriisidele ja taaselustada islami õpetust.
Meetodid ja väljundid
Tajdid võib avalduda mitmel viisil:
- Ijtihad: iseseisev õigustegelane arutelu ja uus tõlgendus
- õpetuslikud teosed: raamatud ja kommentaarid, mis seletavad ja selgitavad usutõdesid (nt ihya' al-din)
- haridusreform: seminaride, medresede ja õppekavade uuendamine
- sotsiaal- ja poliitiline tegevus: ühiskondlike praktikate reformimine, seadusandlik initsiatiiv
Piirid ja vaidlused
Tajdidi ning mujadidi rolliga kaasnevad mitmed vaidlused ja keerukused:
- Ei ole ühtset ametlikku kriteeriumit, kes on mujaddid — hinnangud sõltuvad ajaloolistest, geograafilistest ja sektariaalsetest perspektiividest.
- Mõned uuendajad tunnistatakse laialdaselt, teisi peetakse vastuolulisteks või isegi hereetikuteks, sõltuvalt nende tõlgendustest ja meetoditest.
- Tajdidi ja peetava usulise bid'ah (uusmoodi kasutus usus, mida peetakse lubamatuks) vaheline eristus ei ole alati selge: mis üks rühm näeb uuendamisena, võib teine näha seaduserikkumisena.
- Poliitiline kasutus: mõnikord kasutatakse "mujaddid"-i või tajdidi ideed poliitilise legitiimsuse suurendamiseks või vastupidi — reformipüüdlusi suletakse allapoole kui toetuseta liikumisi.
Tänapäevane tähendus
Ka tänapäeval kasutatakse tajdidi mõistet islamimaailmas laialdaselt. See hõlmab nii akadeemilisi ja usulisi debatte (nt ijtihad ja Koraani tõlgendused) kui ka sotsiaalseid liikumisi, mis püüavad kohandada islami põhimõtteid kaasaegsetesse ühiskondlikesse tingimustesse. Tajdidil võib olla rahu- või reformipõhine suunitlus, samas kui teised uuendused võivad välja näha radikaalsemad või poliitiliselt motiveeritumad.
Kokkuvõte
Tajdid (religiooni uuendamine) on islami traditsioonis sügav ja mitmekihiline nähtus: see hõlmab nii teoreetilist tõlgendustööd, praktilisi reforme kui ka inimesi — mujaddid —, kes püüavad moslemite elu viia lähemale Koraani ja sunnale. Traditsioon rõhutab, et sellised uuendajad ilmuvad eri aegadel, kuid konkreetse isiku või liikumise tunnustamine sõltub alati konkreetsetest ajaloolistest ja kogukondlikest hinnangutest.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab araabia keeles sõna "Tajdid"?
V: Tajdid on araabia sõna, mis tähendab "uuendamist".
K: Kuidas kasutatakse tavaliselt mõistet "Tajdid"?
V: Termin Tajdid pannakse tavaliselt kokku diniga, mis tähendab "religiooni uuendamist".
K: Mis on tajdidi eesmärk?
V: Tajdidi eesmärk on rakendada moslemite elus ideaalset mudelit, kus ja millal iganes moslemiühiskond eksisteerib. See tähendab, et tajdid on moslemite pidev jõupingutus, et alati selgitada islamit ja muuta see pidevalt muutuvates olukordades kohaldatavaks, rikkumata selle põhimõtteid.
Küsimus: Kes võttis tajdidi mõiste islami traditsioonis esimesena kasutusele?
V: Tajdidi mõistet islami traditsioonis võib tagasi viia prohvet Muhammadini, kes ütles, et "iga sajandi alguses tekivad selles ummas (moslemi kogukonnas) need, kes kutsuvad üles religioossele uuendamisele".
K: Kes on mujaddid ehk islami uuendajad?
V: Usutakse, et mujaddid ehk islami uuendajad tulevad ajal, mil moslemi kogukond kaldub kõrvale Koraanis ja sunnas (prohveti eeskuju) määratletud tõelisest teest. Nende ülesanne on viia moslemid tagasi oma põhiallikate (Koraani ja sunna) juurde, puhastada islam kõigist jumalavastastest elementidest, tutvustada islamit ja panna see enam-vähem oma algsel puhtal kujul ja vaimus õitsema.
K: Millal tuli võimule kaliif Umar II?
V: Kaliif Umar II ('Umar ibn 'Abd al-'Aziz) tuli võimule moslemi kalendri järgi 99. aastal. Teda peeti oma valitsemisajal, mida iseloomustas üha profaansem valitsemine, usu uuendajaks. Hilisemad mujaddid järgisid tema pretsedenti.
Otsige