Garfagnana lahing (itaalia: Battaglia della Garfagnana) toimus 26.–28. detsembril 1944 ja sakslastele oli see tuntud kui operatsioon Talvetorm (Unternehmen Wintergewitter); itaalia keeles kasutati ka kujundit „jõulurünnak“ (Offensiva di Natale).
Taust ja eesmärk
Rünnak suunati Gooti liini lääneosa vastu Toscana Apenniinides, Serchio oru ümbruses, Massa ja Lucca vahetus läheduses. Eesmärk oli saavutada üllatusrünnakuga lokaalne edasiminek, lõhkuda liitlaste vaatlus- ja kaitseliinid ning sundida USA vägesid piirkonnas kinni hoidma, et viia tähelepanu mujale ja parandada teljeriikide positsioone talvekuudel.
Osalenud väed
Rünnaku viis läbi Saksamaa ja Itaalia Sõltumatu Vabariigi (RSI) üksused, juhtimise all olid Saksa väeüksused, kes tegutsesid kohaliku väeüksuste struktuuri raames. Vastasseisus olid peamiselt USA Väeosad, sealhulgas piirkonna kaitsel osalenud USA 5. armee üksused ning Aafrika-Ameerika 92. jalaväediviis, kellele toeks viidi ka liitlaste rotatsioonina lisajõude.
Ründekäik ja tulemus
Detsembri lõpus üllatasid Saksa ja Itaalia jõud liitlase paiknevaid positsioone Serchio orus ja suutsid vallutada mitmeid väikelinnasid ja külasid, sealhulgas Barga. Liitlased reageerisid, korraldades vasturünnakuid ja õhutugitegevust; liitlaste käsul toodi abiks lahinguvälja mõned brigaadid lõpukuu jooksul, sealhulgas üksused, mis oli allutatud India 8. jalaväediviisile, et toetada USA 92. jalaväediviisi ja likvideerida tekkinud lüngad.
Sakslaste ja Itaalia vägede saavutus oli küll paikne ja üllatuslik, kuid ei muutnud laiemat rindeseisu. Pärast mõnenädalast võitlust ja liitlaste vastupealetungi tõmbusid Saksa/Itaalia üksused tagasi ning Barga vallutati tagasi ligikaudu nädal pärast algset rünnakut, uueks aastaks. Gooti liin püsis üldjoontes kuni 1945. aasta märtsi lõpuni, kuni liitlaste kevadvallutuskampaania lõplikult murdis teljeriikide kaitse Itaalias.
Olulisus
- Garfagnana lahing oli üks viimaseid teljeriikide edukamaid lokaalseid pealetõukeid Itaalias 1944. aasta lõpus.
- See näitas, et isegi rindepealsed väiksed operatsioonid suutsid lühiajaliselt mõju avaldada, tekitades liitlasjuhtkonnas vajaduse kiirreageerimiseks ja väeümberpaigutusteks talveoludes.
- Kuigi rünnak andis sakslastele ajutise moraaliboosti, ei olnud sellel strateegilist tähtsust sõja laiemas käigus Itaalias.