Kahtlustatav
Kahtlustatav on isik, kelle puhul arvatakse, et ta on teinud midagi valesti, pannud toime kuriteo või põhjustanud midagi halba. Kriminaalõiguses peetakse kahtlustatavaks isikut, keda õiguskaitseorganid kahtlustavad või uurivad. Politsei usub, et peamine kahtlusalune on see, kes kõige tõenäolisemalt on kuriteo toime pannud. Ametlik kahtlusalune võidakse vahistada, kui asjaolud ja asjaolud viivad mõistliku inimese arvates selleni, et kahtlusalune võib olla kuriteo toime pannud või kavatseb seda teha. Üldise õiguse riikides võib kahtlustataval olla ülekuulamise ajal kaasas kaitsja. Advokaat võib anda oma kliendile (kahtlustatavale) nõu, kuidas küsimustele vastata. Kui kahtlustatavale esitatakse süüdistus kuriteos, muutub ta süüdistatavaks.
Iraagi politseiametnik võtab õppuse ajal kinni kahtlusaluse
Kahtlustatava küsitlemine
Common law riigid
Varem ei saanud tavaõiguslikes riikides kahtlustatavat vastu tema tahtmist üle kuulata. Ühendkuningriigis võib politsei vastavalt 1984. aasta politsei- ja kriminaaltõendite seadusele nõuda kahtlusaluse küsitlemist. Nüüd on kahtlustatav kohustatud kuulama kõiki küsimusi, kuid võib seaduslikult keelduda küsimusele vastamisest. Ühendkuningriigis ei tohi pärast seda, kui kahtlustatavale on esitatud ametlik süüdistus, küsimusi esitada. Prantsusmaal võib kahtlustatavat siiski küsitleda ka pärast süüdistuse esitamist. Kahtlustatav võib endiselt seaduslikult keelduda küsimustele vastamisest. Ameerika Ühendriikides tuleb kahtlustatavale, kui temast saab peamine kahtlusalune, enne küsitlemist teatada tema Miranda-õigustest. Seejärel võib teda ametlikult küsitleda, kusjuures kaitsja võib olla kohal, kui kahtlustatav seda taotleb.
Tsiviilõiguslikud riigid
Tsiviilõiguslikes riikides võivad kahtlustatavat küsitleda politsei ja kohtunikud. Selle eesmärk on otsustada, kas kahtlustatava vastu on piisavalt tõendeid, et ta saaks kohtu alla anda. Uurimine toimub kolmes etapis. Esimeses etapis kuulab politsei kahtlustatava üle. Teises etapis kuulab kahtlustatavat üle kohtunik (Prantsusmaal nimetatakse seda juge d'instruction'iks). Kolmas etapp on kohtuprotsess, mille viib läbi riigiprokurör kohtunike või kohtunike kogu ees. Seejärel, kui uurimismenetlus näitab, et juhtum on piisavalt tugev, viiakse see kohtu ette.
Mõisted, mis on segi aetud kahtlustatavaga
Huvitatud isik
Huvitatud isik on mittejuriidiline termin, mis tähistab isikut, kellest politsei võib olla huvitatud. Mõnel juhul võib huvipakkuv isik olla lihtsalt keegi, kellel on uurimisega seotud teavet või kes võib olla tunnistaja. Politsei võib kedagi kahtlustada, kuid tal ei ole piisavalt tõendeid, et teda kahtlustatavaks nimetada. Mõnikord kasutab politsei mõistet "huvipakkuv isik" vääralt ka kahtlustatava all. Teine mõiste kasutamine on kirjanike poolt, kes tähendavad lihtsalt huvitavat isikut.
Kurjategija
Politsei ja ajakirjanikud kasutavad mõnikord vääralt mõistet "kahtlustatav" kurjategija all. Kahtlustatav on isik, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Kurjategija (slängis perp) on isik, kes on tegelikult kuriteo toime pannud. Hea politseitöö välistab kahtlusalused, kuni nad leiavad kurjategija (nimetatakse ka süüdlaseks).
USAs ja Inglismaal on politseil laialdased volitused kahtlustatavate vahistamiseks ja kinnipidamiseks. Kanadas ei ole politseil väidetavalt selliseid volitusi. Kui kuritegu saab palju avalikkust, võib politsei mõnikord kahtlusaluse mõneks ajaks kinni pidada ja seejärel vabastada ta ilma süüdistust esitamata. Kuidagi teavitatakse vabastamisest uudismeediat ning reporterite ja paparazzi parv on kohal, et teha pilte järgmise päeva tabloidide jaoks. Üldiselt on see Inglismaal päev või kaks. USAs võib see kesta kuni 72 tundi. See protsess julgustab avalikkust pidama kahtlusaluseid süüdi, usaldades, et politsei ei vahistaks süütuid inimesi. Seda nimetatakse mõnikord "tavaliste kahtlusaluste kokkukogumiseks". Mõnikord nimetab politsei kahtlusalust kurjategijaks või huvipakkuvaks isikuks ja küsitleb teda ilma Miranda hoiatust andmata. See on tehniline viga, sest USAs on politsei kohustatud andma Miranda hoiatuse, kui ta kahtlustatavat vahistab. Kui pärast kahtlustatava vahistamist ja seejärel küsitlemist võib politsei otsustada, et kurjategija on neil olemas. Siis annavad nad juhtumi üle ringkonnaprokurörile.
Ülekuulamisruum Saksamaal
Küsimused ja vastused
K: Mis on kahtlane?
V: Kahtlustatav on isik, kellest arvatakse, et ta on teinud midagi valesti, pannud toime kuriteo või põhjustanud midagi halba.
K: Keda peetakse kriminaalõiguses kahtlustatavaks?
V: Kriminaalõiguses peetakse kahtlustatavaks isikut, keda õiguskaitseorganid kahtlustavad või uurivad.
K: Mis on peamine kahtlusalune?
V: Politsei usub, et peamine kahtlusalune on kahtlusalune, kes on kõige tõenäolisemalt kuriteo toime pannud.
K: Millal võib ametliku kahtlusaluse vahistada?
V: Ametliku kahtlusaluse võib vahistada, kui faktid ja asjaolud panevad mõistliku inimese uskuma, et kahtlusalune võib olla kuriteo toime pannud või kavatseb seda teha.
K: Kas kahtlustataval võib tavapärastes riikides ülekuulamise ajal viibida kaitsja?
V: Jah, tavaõiguslikes riikides võib kahtlustataval olla ülekuulamise ajal kaasas kaitsja.
K: Milline on kaitsja roll kahtlustatava ülekuulamisel?
V: Advokaat võib anda oma kliendile (kahtlustatavale) nõu, kuidas küsimustele vastata.
K: Mis juhtub kahtlustatavaga, kui teda süüdistatakse kuriteos?
V: Kui kahtlustatavale esitatakse süüdistus kuriteos, muutub ta süüdistatavaks.
