Kahtlustatav Eestis – määratlus, õigused ja menetlus

Kahtlustatav Eestis: selge ülevaade määratlusest, õigustest, menetlusest ja vahistamisest. Tea oma õigusi ning kuidas käituda uurimise ja ülekuulamise ajal.

Kahtlustatav on isik, kelle puhul arvatakse, et ta on teinud midagi valesti, pannud toime kuriteo või põhjustanud midagi halba. Kriminaalõiguses peetakse kahtlustatavaks isikut, keda õiguskaitseorganid kahtlustavad või uurivad. Politsei usub, et peamine kahtlusalune on see, kes kõige tõenäolisemalt on kuriteo toime pannud. Ametlik kahtlusalune võidakse vahistada, kui asjaolud ja asjaolud viivad mõistliku inimese arvates selleni, et kahtlusalune võib olla kuriteo toime pannud või kavatseb seda teha. Üldise õiguse riikides võib kahtlustataval olla ülekuulamise ajal kaasas kaitsja. Advokaat võib anda oma kliendile (kahtlustatavale) nõu, kuidas küsimustele vastata. Kui kahtlustatavale esitatakse süüdistus kuriteos, muutub ta süüdistatavaks.

Kes on kahtlustatav ja millal kehtib kahtlus

Kahtlustatav ei ole automaatselt süüdi. Kahtlus tähendab, et õiguskaitseorganid teavad või kahtlustavad teatud faktide olemasolu, mis viitavad kuriteo toimepanemisele. Kahtlustuse tase on madalam kui kohtus tõendatud süü — kahtlustus on uurimistegevuse alguspunkt, mille eesmärk on koguda piisavalt tõendeid kas süüdistuse esitamiseks või menetluse lõpetamiseks.

Kahtlustatava peamised õigused

• Õigus teabele – kahtlustataval on õigus saada selgitus, milles teda kahtlustatakse ja millised asjaolud seda kahtlustust toetavad.
• Õigus advokaadile – kahtlustataval on õigus kasutada advokaadi abi ülekuulamisel ja muudes menetlustoimingutes. Kui isikul ei ole vahendeid advokaadi palkamiseks, võivad mõnes süsteemis olla olemas riiklik õigusabi võimalused.
• Õigus vaikida – kahtlustataval on õigus mitte vastata küsimustele, mis võiksid teda kriminaalsüüdistuse eest paljastada.
• Õigus tõlgile – kui kahtlustatav ei valda uurimise keelt, on tal õigus saada tõlgi abi.
• Õigus meditsiiniabile ja inimväärsele kohtlemisele – vahistamise või kinnipidamise korral peab isikut koheldama inimväärikalt ning tal peab olema juurdepääs vajalikule meditsiinilisele abile.
• Õigus kaebusele – kahtlustatav võib vaidlustada ebaseadusliku kinnipidamise või menetlustoimingud ning esitada kaebuse vastavatele järelevalveasutustele või kohtule.

Menetluse tüüpilised etapid kahtlustuse korral

• Kahtluse tekkimine ja algatus – politsei või prokuratuur kogub esialgset teavet ja otsustab, kas on alust pidada isikut kahtlustatavaks.
• Ülekuulamine ja tõendite kogumine – uurijad küsitlevad kahtlustatavat ja tunnistajaid, koguvad dokumente, füüsilisi tõendeid ning vajadusel teevad läbiotsimisi ja ekspertiise.
• Kinnipidamine ja vahistamine – kui on põhjendatud oht, et kahtlustatav põgeneb, varjab tõendeid või jätkab kuritegelikku tegevust, võib ta väljaspool kohtuliku kinnituse järjekorda ajutiselt kinnipidada või vahistada vastavalt seadusele.
• Otsus esitada süüdistus või menetluse lõpetamine – kui kogutud tõendid on piisavad, võib prokuratuur esitada kahtlustatavale ametliku süüdistuse; kui piisavaid tõendeid ei leita, võidakse menetlus lõpetada.
• Kohtumenetlus – süüdistuse korral viiakse asi kohtusse, kus otsustab sõltumatu kohus kahtlustatava süü või süütuse.

Mida tähendab olla „peamine kahtlusalune” ja alternatiivid vahistamisele

Peamine kahtlusalune tähendab see, kelle suhtes on kogutud kõige tugevamad alusteadmised kuriteo toimepanemisest. Kahtlusalusega seotud riskide hindamisel kaaluvad uurijad tõendite tugevust, ohtu tõendite hävitamisele, põgenemise riski ja ühiskondlikku ohtu.

Vahistamise asemel võib kohus kasutada ka mitmeid vähem piiravaid abinõusid, näiteks:

• kaugjärelevalve
• liikumispiirang või ühest kohast lahkumise keeld
• kautsjon (tagatise) määramine
• korrast teavitamine või kohtumäärused

Kust otsida abi ja mida teha kui oled kahtlustatav

Kui sind peetakse kahtlustatavaks, mõtle järgmistesse sammudesse:

• Informeeru õigustest ja nõuande saamise võimalustest; pöördu advokaadi poole niipea kui võimalik.
• Kasuta oma õigust vaikida, kuni oled saanud õigusnõustamist.
• Kui tunned, et sind on koheldud ebaõiglaselt või seadusvastaselt, kaalu kaebuse esitamist või pöördumist järelevalveasutuse poole.

See kokkuvõte annab üldpildi kahtlustatava mõistest, õigustest ja menetlusest. Täpsemad reeglid, tähtajad ja menetlusvõimalused sõltuvad riigi õigusaktidest ja konkreetse juhtumi asjaoludest, seetõttu on keerukamate küsimuste puhul soovitatav konsulteerida juristiga.

Mõisted, mis on segi aetud kahtlustatavaga

Huvitatud isik

Huvitatud isik on mittejuriidiline termin, mis tähistab isikut, kellest politsei võib olla huvitatud. Mõnel juhul võib huvipakkuv isik olla lihtsalt keegi, kellel on uurimisega seotud teavet või kes võib olla tunnistaja. Politsei võib kedagi kahtlustada, kuid tal ei ole piisavalt tõendeid, et teda kahtlustatavaks nimetada. Mõnikord kasutab politsei mõistet "huvipakkuv isik" vääralt ka kahtlustatava all. Teine mõiste kasutamine on kirjanike poolt, kes tähendavad lihtsalt huvitavat isikut.

Kurjategija

Politsei ja ajakirjanikud kasutavad mõnikord vääralt mõistet "kahtlustatav" kurjategija all. Kahtlustatav on isik, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Kurjategija (slängis perp) on isik, kes on tegelikult kuriteo toime pannud. Hea politseitöö välistab kahtlusalused, kuni nad leiavad kurjategija (nimetatakse ka süüdlaseks).

USAs ja Inglismaal on politseil laialdased volitused kahtlustatavate vahistamiseks ja kinnipidamiseks. Kanadas ei ole politseil väidetavalt selliseid volitusi. Kui kuritegu saab palju avalikkust, võib politsei mõnikord kahtlusaluse mõneks ajaks kinni pidada ja seejärel vabastada ta ilma süüdistust esitamata. Kuidagi teavitatakse vabastamisest uudismeediat ning reporterite ja paparazzi parv on kohal, et teha pilte järgmise päeva tabloidide jaoks. Üldiselt on see Inglismaal päev või kaks. USAs võib see kesta kuni 72 tundi. See protsess julgustab avalikkust pidama kahtlusaluseid süüdi, usaldades, et politsei ei vahistaks süütuid inimesi. Seda nimetatakse mõnikord "tavaliste kahtlusaluste kokkukogumiseks". Mõnikord nimetab politsei kahtlusalust kurjategijaks või huvipakkuvaks isikuks ja küsitleb teda ilma Miranda hoiatust andmata. See on tehniline viga, sest USAs on politsei kohustatud andma Miranda hoiatuse, kui ta kahtlustatavat vahistab. Kui pärast kahtlustatava vahistamist ja seejärel küsitlemist võib politsei otsustada, et kurjategija on neil olemas. Siis annavad nad juhtumi üle ringkonnaprokurörile.

Ülekuulamisruum Saksamaal

Küsimused ja vastused

K: Mis on kahtlane?

K: Keda peetakse kriminaalõiguses kahtlustatavaks?

K: Mis on peamine kahtlusalune?

K: Millal võib ametliku kahtlusaluse vahistada?

K: Kas kahtlustataval võib tavapärastes riikides ülekuulamise ajal viibida kaitsja?

K: Milline on kaitsja roll kahtlustatava ülekuulamisel?

K: Mis juhtub kahtlustatavaga, kui teda süüdistatakse kuriteos?

Otsing