Vande andis 20. juunil 1789 Versailles' lossi lähedal asuvas tenniseväljakul 576 (mõnede allikate järgi 577) Prantsusmaa kolmanda seisuse liikmest ning sellega ühinesid ka mõned esimese seisuse liikmed.
Sündmus toimus pärast seda, kui kindralkogu istungisaal oli ootamatult lukustatud. Kolmas seisus pidas seda oma õiguste rikkumiseks ja süüdistas kuninga poliitikas, mistõttu nad kogunesid tennisehalli (sellel ajal oli tegemist tegeliku siseruumiga, mida kutsuti jeu de paume’ks). Seal andsid nad vande, et nad ei lahku ega lahuta oma tegevust "enne, kui kuningriigi põhiseadus on sätestatud ja selle alused kindlustatud" — ehk nad pidid jääma kokku kuni rahva esindusõigus ja konstitutsioonilised reformid on saavutatud. Vande juures oli juhtiv roll istungi esimehel ja mitmel tuntud isikul; samuti liitusid sellega kiiresti mõned aadlikud ja vaimulikud, kes toetasid kolmanda seisuse nõudmisi.
Seni oli hääletamine toimunud klasside kaupa: vaimulikud ja aadlikud andsid tavaliselt hääle koos, nii et kuninga tahtmine sai ülekaalu ning keskklassi (kolmanda seisuse) hääl ei saanud otsustavat mõju. Keskklass nõudis, et hääletamine toimuks "küsimise" ehk üksiku hääle (peade) alusel, sest neil oli esindajaid rohkem kui kahel esimesel seisul kokku. Lisaks soovis kolmas seisus, et kõik kolm seisust koguneksid ühtse organina, et otsused tehtaks ühiselt ja häälte arvestus toimuks vastavalt esindajate arvule, mitte klassi põhiselt.
Nädal hiljem, survetundena ja poliitilise olukorra eskaleerumise tõttu, nõustus kuningas ning üldkogu hakkas tegutsema kui Rahvusassamblee. See tunnustamine tähendas olulist pöördepunkti: võim hakkas nihkuma kuninga ja seisuste kontrolli alt rahva esindusse ja avalikku arutelusse.
Tagajärjed ja tähendus
Tenniseväljakuvanne (Serment du Jeu de Paume) on saanud Prantsuse revolutsiooni alguse sümboliks. See näitas kolmanda seisuse valmisolekut panna oma nõudmised tegudesse ja kehtestada rahva tahe poliitilise muutuse aluseks. Pärast vandetõotust toimunud sündmused – sealhulgas taluohjad ja linnarahva protestid – kiirendasid maailma ühe suurima ühiskondliku ja valitsusliku ümberkujundamise protsessi, mille üks tuntumaid etappe oli Bastille'i vallutamine 14. juulil 1789. Tenniseväljakuvanne jääb meelde kui avalik akt, millega esindajad keeldusid traditsioonilisest seisuste poliitikast ja nõudsid põhiseaduslikku korda ning rahva esindatust.
