Tai kiri: Tai keele kirjasüsteem, vokaalid ja kirjutamisreeglid
Avasta Tai kiri: põhjalik juhend Tai keele kirjasüsteemist, vokaalide paigutusest, kirjutamisreeglitest, tühikute puudumisest ja praktilistest näidetest õppimiseks.
Tai kirjaviis on kirjasüsteem, mida kasutatakse Tai keele kirjutamiseks. See kuulub Brahmi-põhiste kirjade hulka ja on tüüpiline abugida — põhitäht on konsonant, millele lisatakse vokaali- ja toonimärgid. Konsonandid kirjutatakse vasakult paremale, kuid vokaalidel on eriline käitumine: vokaali sümbolid võivad asetseda konsonandi ees, järel, kohal või all, sõltuvalt vokaali tüübist ja pikkusest.
Põhitõed
Tai kirjas on eraldi märgid konsonantide jaoks ja eraldi märgid vokaalide (sara) ning toonide jaoks. Kuigi paljud vokaalid tähistatakse eraldiseisvate sümbolite kombinatsioonina, loetakse neid tavaliselt diakriitikuteks, mis kuuluvad samasse silbi keskmesse olevasse konsonanti. Kirja suund on vasakult paremale ning sõnad ei eraldata tühikutega samal viisil nagu eesti keeles.
Konsonandid ja vokaalid
Tai alfabeet sisaldab tänapäeval palju konsonantitähte (täpne arv võib sõltuda allikast, sest mõned sümbolid on ajaga harvemaks jäänud). Konsonandid kuuluvad erinevatesse klassidesse (nt high, mid, low), mis mõjutavad toonide määramist. Vokaale on palju ja neid kombineeritakse sageli mitmest kirjamärgist, mistõttu ühe hääliku kirjutamiseks võib vaja minna kuni kolme sümboli.
Vokaalide paigutus konsonandi suhtes võib olla järgmine:
- vokaal enne konsonanti (näiteks sümbol, mis kirjutatakse vasakule),
- vokaal pärast konsonanti (paremale),
- vokaal konsonandi kohal (ülespoole),
- vokaal konsonandi all (allapoole),
- või nende kombinatsioonid (nt osa vokaalist ees ja osa kohal).
Näitena kasutatakse Tai konsonanti ก, et näidata, kuhu tuleb kirjutada järgmine vokaal: konsonant jääb silbi keskmesse ja vokaalimärgid paigutatakse selle ümber vastavalt vokaali tüübile.
Toonid ja toonimärgid
Tai keel on toonikeel: tähendus võib muutuda sõltuvalt toonist. Standardtai keeles on viis tooni — mid, low, falling, high ja rising. Toon sõltub mitmest tegurist:
- esialgse konsonandi klass (high/mid/low),
- kas silbil on toonimärk või mitte (nt mai ek, mai tho jms — märgid: ่ ้ ๊ ๋),
- vokaali pikkus (lühike või pikk),
- kas silp on elav (lõppeb vokaaliga või resonandiga) või surnud (lõppeb peatäht- või sulgemiskonsonandiga).
Tonide reeglid on suhteliselt keerulised ja neid on kõige lihtsam õppida koos praktiliste näidete ning häälduspraktikaga.
Muud märgid ja reeglid
- There are special diacritics, näiteks thanthakhat (์), mis võib muuta konsonandi hääldust (näiteks märgistada temaatilise või häälduses kadunud tähe).
- Tai keelel on ka eraldi numbrisüsteem (Thai numerals), kuigi tänapäeval kasutatakse sageli araabia numbreid.
- Traditsiooniliselt ei kasutatud palju kirjavahemärke, kuid tänapäevases kirjutises on laialdaselt kasutusele võetud punktid, komad ja muud loetavust parandavad märgid.
Kirjareeglid ja tühikute kasutus
Tai keel ei eralda tavalisi sõnu tühikutega nagu eesti keel. Tühikud jaotavad teksti peamiselt lausete ja lausete osade vahel või rõhutavad lõike — need toimivad rohkem lause- ja fraasipiiride tähistamiseks kui sõnavahena. Traditsioonilistes tekstides ja vanemas kirjanduses olid kirjavahemärgid harvad; tänapäeval kasutatakse neid rohkem, kuid tühikute kasutus sõnade vahel on endiselt ebatavaline.
Näiteks lause "Mulle meeldib süüa praetud riisi, aga talle meeldib süüa pad thai" kirjutatakse tai keeles ฉันชอบกินข้าวผัด แต่เธอชอบกินผัดไทย. Kui iga sõna vahele panna tühikud (mida tai keeles ei tehta), siis kirjutatakse see järgmiselt: ฉัน ชอบ กิน ข้าว ผัด แต่ เธอ ชอบ กิน ผัด ไทย.
Näited ja praktilised näpunäited
- Kui hakkad thai keelt kirjutama, keskendu kõigepealt konsonantidele ja sellele, milline vokaal kuulumist nendega kombineerub (ja milline positsioonid vokaalil on).
- Õpi ka konsonantklassid ja toonimärgid koos hääldusega — tonaliteet on semantiliselt oluline.
- Kasuta allikaid, mis näitavad silbite jagunemist ja hääldust, sest kirja‑häälduse seos ei ole alati intuitiivne ainult sümbolite järgi.
Lõpetuseks
Tai kirjaviis on rikkalik ja visuaalselt mitmekesine süsteem, mis peegeldab pikkade sajandite jooksul kujunenud keelelisi ja kultuurilisi nähtusi. Kuigi alguses võib vokaalide paigutus ja toonireeglid tunduda keerulised, annab süsteemi struktuur õppides hea aluse nii lugemiseks kui ka õige häälduse mõistmiseks.
Ajalugu
Kirjasüsteem põhines vanal khmeri kirjasüsteemil, kuid selles tehti muudatusi, sest vanas khmeri kirjasüsteemis ei olnud toonid, mis oli oluline osa tai keelest. Et muuta kirjasüsteem tai keelele sobivaks, lisati tai kirjasüsteemi uued tähed ja toonimärgid, mis näitasid sõna tooni. See oli esimene teadaolev kirjasüsteem maailmas, mis näitas sõna toone. Kuigi hiina kirjasüsteem oli olemas juba enne tai kirjaviisi leiutamist ja hiina keel oli tol ajal tonaalne keel, ei olnud hiina sõnade toonide näitamist võimaldavat kirjasüsteemi enne palju hilisemat aega. Esimest korda kirjutati hiina keelt ladina tähestiku ja toonimärkide abil 16. sajandi paiku Matteo Ricci ja Lazzaro Cattanero koostatud portugali-hiina sõnaraamatus.
Kirjad
Tai keelel on 44 konsonanditähte, 32 häälikumärki ja -kombinatsiooni ning 4 toonimärki. Seega on tai keele tähed kokku 80, mis on üks suurimaid kõigist elava keele helipõhistest kirjasüsteemidest. Hoolimata sellest, et konsonantide tähti on nii palju, on konsonantide häälikute arv tegelikult palju väiksem, 21 konsonantide häälikut. Näiteks RTGSis kasutatavat "th" digraafi, mis oleks aspireeritud alveolaarne stop (IPA-s kirjutatakse [tʰ]), saab kirjutada kuuel erineval viisil: ฐ,ฑ,ฒ,ถ,ท või ธ. Selle põhjuseks on see, et sõnas kasutatud tähed otsustavad, millise tooniga sõna on ja kas tegemist on laenusõnadega või mitte.
Tai keelel on viis tooni: keskmine, kõrge, madal, tõusev ja langev ning lugeja peab aru saama, millise tooniga silp on, lähtudes konsonantide klassist, kas see on elav silp (st lõpeb häälikulise konsonandiga või pika vokaaliga) või surnud silp (st lõpeb hääleva konsonandiga või lühikese vokaaliga) ning kas vokaal on pikk või lühike. Kui silbil on toonimärgis, tuleb lisaks eespool kirjeldatud reeglitele kohaldada ka muid reegleid.
Tai keel laenas mõned tähed sanskriti ja pali keele laenusõnadest. Paljud neist tähtedest kõlavad või kõlasid teistmoodi nendes keeltes, kust nad tulid, kuid nüüd on nende hääldus sama, mis teistel taii keeltel. Sanskritist ja pali keelest laenatud tähti kasutatakse ainult nende samade laenusõnade kirjutamiseks nendest samadest keeltest.
Õigekiri vs. hääldus
Tai sõnadel on keeruline suhe õigekirja ja nende häälduse vahel. Paljudel tähtedel on tänapäeval teistsugune kõla kui siis, kui neid esimest korda kasutati. Kuigi paljudel tai sõnadel on toonimärgid, mis näitavad sõna häälikut, paljudel neid ei ole. Siiski on sõnal ikkagi toon, ja sõnade puhul, millel ei ole toonimärgiseid, saab tooni ikkagi välja arvutada konsonandi klassi (kõrge, keskmine või madal), selle järgi, kas silp on elav või surnud, silp ja vokaali pikkus. Kui varem moodustasid erinevad konsonantide klassid erinevaid foneeme ehk erinevaid helisid, siis nüüd eristatakse neid selle järgi, millised on sõnade toonid.
Muude raskuste hulka kuuluvad vaikivad tähed ja konsonantide mutatsioonid. Vaikivate tähtede puhul hääldatakse sõna chanthra (tai keeles จันทร์) kõnekeeles chan. Pange tähele, et sufiks -thra, mis kirjutatakse tai keeles ทร์, puudub foneetilises kirjapildis. See tuleneb sellest, et tai kirjaviis põhineb sõna sanskriti kirjaviisil, keelel, kust sõna pärineb. Paljud Tai keele laenusõnad põhinevad pigem selle keele õigekirjareeglitel, kust nad pärit on, kui nende Tai keele hääldusel. Samuti ei saa taipärased sõnad lõppeda ühelegi konsonandile, mis ei ole ninakonsonant, poolvokaal või häälekõrvaline stop, lõpukonsonandid, mis ei ole kumbki neist, muutuvad nii, et nad saavad taipäraselt hääldatavaks. Näiteks sõna wat (mis tähendab "tempel") kirjutatakse kui wad (tai keeles วัด), kuid kuna -d ehk ด on häälikuline alveolaarne stop, tuleb seda hääldada hääldamatu alveolaarse stopina -t. Samuti hääldatakse nime Bhumibol (kirjutatud kui ภูมิพล tai keeles) kui Phumiphon. Alveolaarne külgmine lähendaja -l ,või ล, tuleb hääldada kui alveolaarne nasaal -n. Inglise laenusõna bus (tai keeles บัส) hääldatakse tai keeles bat. Häälitu alveolaarne frikatiiv -s ehk ส tuleb hääldada häälekõrvalise alveolaarse stopina -t.
- ↑ "thai-language.com - Ülevaade". www.thai-language.com. Välja otsitud 2020-04-07.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tai kirjaviis?
V: Tai kiri on kirjasüsteem, mida kasutatakse Tai keele kirjutamiseks.
K: Milline on Tai kirjaviis?
V: Tai kirjaviis on abugida ja brahmi kirjaviis.
K: Mida tähendab see, et Tai kirjaviis on abugida?
V: See tähendab, et Tai kirjas peab häälikumärgistus olema lisatud konsonanditähele.
K: Kuidas kirjutatakse konsonandid ja vokaalid tai kirjas?
V: Konsonandid kirjutatakse alati vasakult paremale, kuid vokaalidel on reeglid, mille kohaselt tuleb kirjutada iga silbi esimese konsonandi vasakule, paremale, ülesse või alla.
K: Kas Tai kirjas kasutatakse sõnade eraldamiseks tühikuid?
V: Ei, Tai kirjas ei kasutata sõnade eraldamiseks tühikuid.
K: Kas tai kirjaviisis kasutatakse kirjavahemärke?
V: Ei, tai kirjasõnas ei kasutata tavaliselt kirjavahemärke.
K: Kas te saate tuua näite Tai kirjas kirjutatud lause kohta?
V: Jah, lause "Mulle meeldib süüa praetud riisi, aga talle meeldib süüa pad thai" kirjutatakse tai keeles ฉันชอบกินข้าวผัด แต่เธอชอบกินผัดไทย.
Otsige