Tai kiri
Tai kirjaviis on kirjasüsteem, mida kasutatakse Tai keele kirjutamiseks. See on abugida, mis tähendab, et häälikumärgistus peab olema lisatud konsonanditähele. Konsonandid kirjutatakse alati vasakult paremale, kuid vokaalidel on reeglid, mille kohaselt tuleb kirjutada igas silbis esimesest konsonandist vasakule, paremale, ülesse või alla.
Näitena kasutatakse Tai konsonanti ก, et näidata, kuhu tuleb kirjutada järgmine vokaal.
Tühikuid ei kasutata mitte sõnade, vaid lausete ja lausete eristamiseks. Kirjavahemärke tavaliselt ei kasutata. Näiteks lause "Mulle meeldib süüa praetud riisi, aga talle meeldib süüa pad thai" kirjutatakse tai keeles ฉันชอบกินข้าวผัด แต่เธอชอบกินผัดไทย. Kui iga sõna vahele panna tühikud (mida tai keeles ei tehta), siis kirjutatakse see järgmiselt: ฉัน ชอบ กิน ข้าว ผัด แต่ เธอ ชอบ กิน ผัด ไทย.
Ajalugu
Kirjasüsteem põhines vanal khmeri kirjasüsteemil, kuid selles tehti muudatusi, sest vanas khmeri kirjasüsteemis ei olnud toonid, mis oli oluline osa tai keelest. Et muuta kirjasüsteem tai keelele sobivaks, lisati tai kirjasüsteemi uued tähed ja toonimärgid, mis näitasid sõna tooni. See oli esimene teadaolev kirjasüsteem maailmas, mis näitas sõna toone. Kuigi hiina kirjasüsteem oli olemas juba enne tai kirjaviisi leiutamist ja hiina keel oli tol ajal tonaalne keel, ei olnud hiina sõnade toonide näitamist võimaldavat kirjasüsteemi enne palju hilisemat aega. Esimest korda kirjutati hiina keelt ladina tähestiku ja toonimärkide abil 16. sajandi paiku Matteo Ricci ja Lazzaro Cattanero koostatud portugali-hiina sõnaraamatus.
Kirjad
Tai keelel on 44 konsonanditähte, 32 häälikumärki ja -kombinatsiooni ning 4 toonimärki. Seega on tai keele tähed kokku 80, mis on üks suurimaid kõigist elava keele helipõhistest kirjasüsteemidest. Hoolimata sellest, et konsonantide tähti on nii palju, on konsonantide häälikute arv tegelikult palju väiksem, 21 konsonantide häälikut. Näiteks RTGSis kasutatavat "th" digraafi, mis oleks aspireeritud alveolaarne stop (IPA-s kirjutatakse [tʰ]), saab kirjutada kuuel erineval viisil: ฐ,ฑ,ฒ,ถ,ท või ธ. Selle põhjuseks on see, et sõnas kasutatud tähed otsustavad, millise tooniga sõna on ja kas tegemist on laenusõnadega või mitte.
Tai keelel on viis tooni: keskmine, kõrge, madal, tõusev ja langev ning lugeja peab aru saama, millise tooniga silp on, lähtudes konsonantide klassist, kas see on elav silp (st lõpeb häälikulise konsonandiga või pika vokaaliga) või surnud silp (st lõpeb hääleva konsonandiga või lühikese vokaaliga) ning kas vokaal on pikk või lühike. Kui silbil on toonimärgis, tuleb lisaks eespool kirjeldatud reeglitele kohaldada ka muid reegleid.
Tai keel laenas mõned tähed sanskriti ja pali keele laenusõnadest. Paljud neist tähtedest kõlavad või kõlasid teistmoodi nendes keeltes, kust nad tulid, kuid nüüd on nende hääldus sama, mis teistel taii keeltel. Sanskritist ja pali keelest laenatud tähti kasutatakse ainult nende samade laenusõnade kirjutamiseks nendest samadest keeltest.
Õigekiri vs. hääldus
Tai sõnadel on keeruline suhe õigekirja ja nende häälduse vahel. Paljudel tähtedel on tänapäeval teistsugune kõla kui siis, kui neid esimest korda kasutati. Kuigi paljudel tai sõnadel on toonimärgid, mis näitavad sõna häälikut, paljudel neid ei ole. Siiski on sõnal ikkagi toon, ja sõnade puhul, millel ei ole toonimärgiseid, saab tooni ikkagi välja arvutada konsonandi klassi (kõrge, keskmine või madal), selle järgi, kas silp on elav või surnud, silp ja vokaali pikkus. Kui varem moodustasid erinevad konsonantide klassid erinevaid foneeme ehk erinevaid helisid, siis nüüd eristatakse neid selle järgi, millised on sõnade toonid.
Muude raskuste hulka kuuluvad vaikivad tähed ja konsonantide mutatsioonid. Vaikivate tähtede puhul hääldatakse sõna chanthra (tai keeles จันทร์) kõnekeeles chan. Pange tähele, et sufiks -thra, mis kirjutatakse tai keeles ทร์, puudub foneetilises kirjapildis. See tuleneb sellest, et tai kirjaviis põhineb sõna sanskriti kirjaviisil, keelel, kust sõna pärineb. Paljud Tai keele laenusõnad põhinevad pigem selle keele õigekirjareeglitel, kust nad pärit on, kui nende Tai keele hääldusel. Samuti ei saa taipärased sõnad lõppeda ühelegi konsonandile, mis ei ole ninakonsonant, poolvokaal või häälekõrvaline stop, lõpukonsonandid, mis ei ole kumbki neist, muutuvad nii, et nad saavad taipäraselt hääldatavaks. Näiteks sõna wat (mis tähendab "tempel") kirjutatakse kui wad (tai keeles วัด), kuid kuna -d ehk ด on häälikuline alveolaarne stop, tuleb seda hääldada hääldamatu alveolaarse stopina -t. Samuti hääldatakse nime Bhumibol (kirjutatud kui ภูมิพล tai keeles) kui Phumiphon. Alveolaarne külgmine lähendaja -l ,või ล, tuleb hääldada kui alveolaarne nasaal -n. Inglise laenusõna bus (tai keeles บัส) hääldatakse tai keeles bat. Häälitu alveolaarne frikatiiv -s ehk ส tuleb hääldada häälekõrvalise alveolaarse stopina -t.
- ↑ "thai-language.com - Ülevaade". www.thai-language.com. Välja otsitud 2020-04-07.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tai kirjaviis?
V: Tai kiri on kirjasüsteem, mida kasutatakse Tai keele kirjutamiseks.
K: Milline on Tai kirjaviis?
V: Tai kirjaviis on abugida ja brahmi kirjaviis.
K: Mida tähendab see, et Tai kirjaviis on abugida?
V: See tähendab, et Tai kirjas peab häälikumärgistus olema lisatud konsonanditähele.
K: Kuidas kirjutatakse konsonandid ja vokaalid tai kirjas?
V: Konsonandid kirjutatakse alati vasakult paremale, kuid vokaalidel on reeglid, mille kohaselt tuleb kirjutada iga silbi esimese konsonandi vasakule, paremale, ülesse või alla.
K: Kas Tai kirjas kasutatakse sõnade eraldamiseks tühikuid?
V: Ei, Tai kirjas ei kasutata sõnade eraldamiseks tühikuid.
K: Kas tai kirjaviisis kasutatakse kirjavahemärke?
V: Ei, tai kirjasõnas ei kasutata tavaliselt kirjavahemärke.
K: Kas te saate tuua näite Tai kirjas kirjutatud lause kohta?
V: Jah, lause "Mulle meeldib süüa praetud riisi, aga talle meeldib süüa pad thai" kirjutatakse tai keeles ฉันชอบกินข้าวผัด แต่เธอชอบกินผัดไทย.
