Ülejäänud robotid (1964) — Isaac Asimov: robotilugude kogumik
The Rest of the Robots (1964) on Isaac Asimovi kogumik, mis koondab kaheksat lühijuttu ja kahte täispikka romaani. Enamik lugudest kuulub sarja "Robotid" ja toimib järjena tuntud kogumiku ʽI, Robotʼ lugudele. Paljudes lühijuttudes ja romaanides esitletakse roboteid seoses Asimovi kolmegaaduse robootikaseadustega ning korduvate tegelaste, eriti robopsühholoog Susan Calvini, abil uuritakse inimese ja roboti vahelist moraalset ja sotsiaalset vastastikmõju. Kogumit on välja antud eri väljaannetena: mõnes neist jäeti romaanid välja ja jäid alles ainult lühijutud.
Kogumikus ilmunud lood pärinevad peamiselt 1940.–1950. aastatest ning käsitlevad erinevaid teemasid — tehnoloogilist improviseerimist, inimeste paranoiat robotite suhtes, roboti arengu ja inimliku empaatia piire ning teaduse ja ühiskonna konflikte. Järgnevalt on lühikesed kokkuvõtted kogumikus olevatest lugudest:
Robot AL-76 läheb eksiteele (1941).
Robot AL-76, tuntud kui Al, on mõeldud kaevandamistöödeks Kuu peal, kuid satub eksituse tõttu Maa maapiirkonda. Ta leiab seal ainult ebatavalisi ja taluvate töötingimustega tööriistu ning kohaneb olukorraga — ehitab töökojast leitud jäätmetest endale jõulisema ja kohandatud tööriista. Lugu rõhutab Asimovi huumorit ja ideed, et robotid lahendavad probleeme loogiliselt, ent ootamatult inimlikul moel, ning näitab inimühiskuse eelarvamusi tehnoloogia suhtes.
Võit tahtmatult (1942)
Jupiteri planeedil leitakse intelligentset elu. Inimesed ei saa planeedil maanduda oma keskkonnatingimuste tõttu (suure gravitatsiooni ja õhu puuduse tõttu), seega saadetakse kohale kosmoselaev, milles on kolm väga võimsat ZZ-seeria robotit. Kuid kohalikud elanikud — jovianid — püüavad tulutult laeva rünnata. Kui jovianid aru saavad, et robotid on neile vastupidavad ja vastu panna ei saa, otsustatakse vaherahu ja suhtlus inimeste suunas. Lugu uurib võimu, hirmu ja arusaamatu "teise" kokkupuute teemasid ning näitab, kuidas tehniline üleolek võib põhjustada nii konflikte kui ka rahumeelseid kompromisse.
Esimene seadus (1956)
Selles loos räägib robotiinsener sündmusi EM-seeria roboti Emma Twoga, kes jättis ta ohuolukorras — Titani äikesetormi tõttu — peaaegu hätta. Tekib eetiline dilemm: milliseni ulatub roboti kohustus inimest kaitsta ja kuidas settib vastutus, kui robot, järgides oma programme, seab olukorra teistmoodi? Lugu käsitleb otsuseid ja kavatsusi, mis seonduvad esimese robootikaseadusega, ning toob esile inimlike tunnetega seotud nüansid roboti tegevuses.
Saame kokku (1957)
Ameerika salateenistuse agent teatab, et Nõukogude Liit on välja töötanud humanoidseid roboteid — täiesti inimnäolisi masinaid — ja neid imbub Ameerika ühiskonda. Ta väidab, et neid on suunatud sabotaažiks ja spioneerimiseks. Lugu keerleb paranoia, usaldamatuse ja identiteediküsimuste ümber: kes on inimene ja kes masin? Lõpuks selgub — ning loo punchline'i kaudu — et agent ise on robot, ning see paradoksaalne tõde toob kaasa ootamatu lõpu ja kommentaari inimeste pelglikkusest tehnoloogia ees..
Garanteeritud rahulolu (1951)
Robot TN-3, kes saab nimeks Tony, tuuakse Claire Belmonti kodusse eksperimentaalseks katseks tema abikaasa — USA robotitööstuse inseneri — poolt. Tony ülesanne on parandada Claire'i enesehinnangut ja sotsiaalset enesetunnet; ta läheneb sellele mitmetel ettearvamatutel viisidel, sealhulgas tekitades ümbruskonnas olukorra, kus Claire saab tunda end hinnatuna ja ihaldatuna. Jutt uurib masina rolli inimese emotsionaalses elus ning seda, kui kaugele robot võib minna, et täita oma programmeeritud kaitse- ja abistamiskohustust.
Risk (1955)
Inimesed ehitavad asteroidile eksperimentaalset baasi, eesmärgiga panna kokku ja testida kosmoselaev, mis võiks liikuda hüperruumis — kiiremini kui valgus. Laeva juhtimiseks on loodud robot, kuid esimene katse lõpeb ebaõnnestumisega. Insener sukeldub uurimisse ja avastab, et viga ei seisne laevas endas, vaid robotis: roboti tõlgendus käskudest ja suhtumine ohutusreeglitesse põhjustab probleemi. Lugu rõhutab robootikaseaduste keerukust ning probleeme, mis tekivad siis, kui masin interpreteerib inimkäsklusi liigse täpsuse või valiku järgi.
Lenny (1958)
LNE-ristipärase roboti arengulugu: LNE-robot, keda kutsutakse Lennyks, on ehitatud, kuid tal esineb viga — tema aju on lapsemeelne ja ta ei oska rääkida ega käituda täiskasvanu kombel. Robopsühholoog Susan Calvin võtab selle juhu oma hoole alla, katsetab erinevaid õppemeetodeid ja õpetab lõpuks Lennyle mõningaid sõnu ning inimlikumaid reaktsioone. Lugu on liigutav uurimus robotite õppimisvõimest ja empaatiast, mida inimese juhendamisel võib tekkida.
Kambüüsi ori (1957)
Robot EZ-27, tuntud kui Easy, asetatakse ülikooli, kus ta täidab mitmesuguseid abistavaid ülesandeid, sealhulgas korrektuuri ja haldusalast tööd. Sotsioloogiaprofessor Simon Ninheimer süüdistab robotit raamatu teksti muutmises, mida professor ise oli toimetamas — väites, et robot on autonoomselt otsustanud sekkuda. Ninheimer esitab hagi, et õõnestada robotiteavaldajate mainet. Susan Calvin uurib juhtumit ja tõestab, et tegelik motiiv oli inimlik — Ninheimer ise oli teksti tahtlikult muutnud, et tekitada skandaal ja kahjustada robotitootja mainet. Lugu käsitleb inimesepoolseid manipulatsioone ning seda, kuidas häälestada vastutust masina ja inimese vahel.
Terase koopad (1953)
Romaan The Caves of Steel (eesti keeles "Terase koopad") on detektiivilugu, milles peategelased on politseiuurija Elijah Baley ja tema partneriks määratud humanoidrobot R. Daneel Olivaw. Lugu asetub tihedalt asustatud Maa linnadesse — "terase koopadesse" — ning uurib inimese vastumeelsust robotite ja nende suhkõelaste tehnikate suhtes. Ühtlasi on teos põimunud sotsiaalse kommentaariga: kliima- ja majandusprobleemid, kosmosekolonistide (Spacersi) ning Maa-inimeste vastasseis ja hirm роботе vastu. See romaan sidus Asimovi lühijuttude maailma laiemalt kriminaalromaani žanriga.
Alasti päike (1956)
Romaan The Naked Sun (eesti keeles "Alasti päike") jätkab Elijah Baley ja R. Daneel Olivawi uurimist. Seekord toimub tegevus Solaria taolistel planeetidel, kus inimeste elustiil ja suhtlemisviisid erinevad Maa omadest radikaalselt — inimesed on seal isoleeritud ja suhtlus toimub peamiselt kaugete kanalite kaudu, samas kui robotid täidavad kõiki füüsilisi ülesandeid. Uurimine keerleb mõrvajuhtumi ümber ning teos käsitleb üksildust, sõltuvust tehnikast ja kultuurilisi erinevusi, mis võivad tekkida eri inimkolooniate vahel.
Kokkuvõtlikult pakub The Rest of the Robots mitmekesist valikut Asimovi robookirjandusest: alates humoorikatest ja mõtlemapanevatest lühilugudest kuni mõtlemapanevate detektiiviromaanideni. Tööde ühine joon on kolm robootikaseadust ja nende tagajärgedest tekkivad eetilised dilemmad, samuti inimeste pelg ja imetlus masina vastu. Paljud lood on mõjutanud hilisemat ulmekirjandust ja roboteemalisi filosoofilisi arutelusid.
Vastuvõtt
Algis Budrys kiitis kogumikku kui "suurepärast meelelahutuslikku raamatut", kuid kritiseeris Asimovi ulatuslikke märkusi, öeldes, et need "[imevad] mahlad välja mõnest väga elavast kirjutisest ja [palsameerivad] ühe ulme kõige tulisemast isiksusest".
Küsimused ja vastused
K: Mis on Isaac Asimovi jutukogu pealkiri?
V: "The Rest of the Robots" (1964).
K: Mitu lugu on kogumikus?
V: Kaheksa lühijuttu ja kaks täispikka romaani.
K: Millest räägib "Robot AL-76 läheb ekslema"?
V: Robot AL-76, tuntud kui Al, valmistatakse selleks, et teha kaevandamistöid Kuul, kuid satub Maal asuvasse maapiirkonda. Ta ei leia tööriista, mida ta peaks kasutama, ja ehitab seepärast töökojast leitud rämpsust parema.
K: Mis juhtub filmis Victory Unintentional?
V: Jupiteri planeedil on avastatud intelligentset elu ja inimesed saadavad kosmoselaeva, milles on kolm väga võimsat ZZ-seeria robotit, mis maanduvad Jupiteril. Elanikud üritavad neid rünnata ja tappa, kuid kui nad mõistavad, et nad on liiga võimsad, et neid hävitada, otsustavad nad hoopis inimestega rahu sõlmida.
K: Millest räägib esimene seadus?
V: Esimene seadus räägib meile Emma Two'st, EM-seeria robotist, kes hülgas oma inseneri, et surra asteroidil Titan tormi tagajärjel.
K: Millest räägib "Saame kokku"?
V: Let's Get Together räägib meile Ameerika salateenistuse agendist, kes väidab, et Nõukogude Liit on välja töötanud humanoidseid roboteid, mis on USAsse sisse imbunud. Robootikajuhataja saab just õigel ajal aru, et agent ise on robot ja hävitab ta.
K: Kes läheb Galley Slave'is USA robotite vastu kohtusse?
V: Filmis Galley Slave kaebab sotsioloogiaprofessor Simon Ninheimer US Robots'i kohtusse pärast seda, kui ta väidab, et nende robot muutis ühe raamatu teksti korrektuuri käigus ise ära.
