Screwtape'i kirjad on kirjaniku ja kristliku õpetlase C. S. Lewise kirjutatud raamat. Tekst ilmus osade kaupa ajalehes The Guardian 1941. aastal ja avaldati hiljem 1942. aastal raamatuna. Teose vormiks on epistolaarsus: see koosneb rida kirju, mille on kirjutanud kogenud kurat nimega Screwtape oma õpipoisile ja vennapojale Wormwoodile. Kirjad sisaldavad irooniat ja satiiri ning annavad „nõuandeid” noorele deemonile, kuidas inimhingi eksitada, ahvatleda ja hoidmaks neid Jumala lähedusest eemal — Screwtape õpetab Wormwoodile, kuidas Jumala tööd alavääristada ja tema plaanide vastast tööd teha.

Screwtape'i kirjad on kujundatud terava huumori ja pürgivalt loogilise retoorika abil: Lewise iroonia peegeldub selles, et lugeja näeb moraalseid ja vaimseid taktikaid „allilmavaatenurgast”. Teoses kutsutakse Jumalat deemonite kõnepruugis sageli „Vihastajaks” või „Vaimse Võitluse Vastaseks” (ingl k „the Enemy”), mis lisab satiirilist kontrasti ning aitab paljastada inimloomuse nõrkusi.

Raamatus on kokku 31 kirja, milles käsitletakse mitmesuguseid kiusatuse ja vooruse aspekte: uhkusest ja alandlikkusest, armastusest ja kirest, igapäevastest kiusatustest, hariduse mõjust usule, sõprussuhetest ning massimeedia ja moodsa ühiskonna rollist inimese vaimses elus. Lewise jälgib kirjasarja käigus nii väiksemaid igapäevaseid kompromisse kui ka inimelu suuremaid pöördeid — teose taustaks on ka Teine maailmasõda, mis mõjutab tegelaste argielu ja teema läbivust.

Raamatu stiil ja lähenemine tegid selle kiiresti populaarseks: see on nii naljakas kui ka mõtlemapanev ning sobib lugemiseks laiemale publikule, mitte ainult usulistele lugejatele. Tekst on tõlgitud paljudesse keeltesse ning sellest on tehtud raadiosaateid, lavastusi ja kordustrükke; teos on säilitanud oma populaarsuse ja mõju ka kaasaegses teoloogilises ja kirjanduslikus diskursuses.

Peamised teemad ja huvipunktid ühes kohmakas ülevaates:

  • Kirjutisviis: epistolaarsus — kiri kirja järel avaneb deemonliku nõuandja vaatepunkt, mis pöörab peale ja näitab voorusi ja pahede mehhanisme teisest küljest.
  • Peegelduv iroonia: autor kasutab huumorit, et paljastada inimmõistuse ja ühiskonna nõrkusi.
  • Teoloogiline sügavus: raamat ei piirdu ainult naljaga, vaid pakub ka arutlusi vabaduse, pattude ja armastuse üle.
  • Kontext: teose sündmused ja viited peegeldavad 1940. aastate Inglismaa igapäevaelu ja sõjaaega.

Tänu oma napile, tabavale stiilile ja sügavale temaatilisele kihistusele on Screwtape'i kirjad jäänud oluliseks tekstiks nii kirjanduslikes kui ka religioossetes ringkondades. Soovitatav on lugeda raamatut tähelepanelikult, sest Lewise satiir paljastab tihti peidetud ja nüansirohkeid vaimse elu probleeme, mida lihtne moraliseerimine ei tabaks.