Tyrrell Racing Organisation oli autosõidu tiim ja Formula 1 konstruktor (võistlusautode tootja). Selle lõi Ken Tyrrell. Meeskond alustas võidusõitudega 1958. aastal ja hakkas 1970. aastal oma autosid ehitama. Meeskond oli kõige edukam 1970. aastate alguses. Selle aja jooksul võitis see kolm sõitjate meistritiitlit ja ühe konstruktorite meistritiitli koos Jackie Stewartiga. Tiimil ei läinud enam kunagi nii hästi, kuid ta jätkas võistluste võitmist 1970ndatel ja 1980ndate alguses. Viimase võidu saavutas see 1983. aastal Detroidis. Meeskonna ostis 1997. aastal British American Tobacco. Oma viimase hooaja lõpetas Tyrrell 1998. aastal.
Kiire ülevaade ja tähtsamad saavutused
Tyrrell oli üks olulisemaid sõltumatuid meeskondi Formula 1 ajaloos. Oma tipphaigus, eeskätt aastatel 1969–1973, kuulus meeskond maailma tipus tänu koostööle kuldsete hooaegade sõitja Jackie Stewartiga. Tyrrelli nimekirja kuuluvad:
- Kolm maailmameistritiitlit sõitjatele (Jackie Stewart).
- Üks konstruktorite maailmameistritiitel (Tyrrell, 1971).
- Mitmed etapivõidud 1970. ja 1980. aastatel; viimane võit tuli 1983. aasta Detroidi etapil.
Algus ja tehnilised partnerlussuhted
Ken Tyrrell alustas võidusõitudega 1958. aastal ning meeskond kasvas järk-järgult läbi F3 ja F2 klasside. 1960ndate lõpus koostöös Prantsuse konstruktoriga Matra ja ambitsioonika noore sõitjaga Jackie Stewartiga jõuti kiirelt paremate tulemuste hulka. Aastakümne lõpus ja 1970. aastate alguses kasutas Tyrrell peamiselt tuntud V8 Ford–Cosworth DFV jõuallikat, mis aitas meeskonnal konkureerida kiirelt ja usaldusväärselt.
Oma autode ehitamine ja tehnilised uuendused
Alates 1970. aastast hakati Tyrrelli garaažis projekteerima ja ehitama meeskonna enda šassii. Mõned tähelepanuväärsed tehnilised lahendused ja mudelid:
- Tyrrell 001–010 seeria — varajased kodumaised šassiidid, millega saavutati suuri edu tulemusi 1970ndate esimesel poolel.
- P34 "kuue-rattaline" prototüüp (keskmise 1970ndate perioodi kuulsaim eksperiment) — väikeste nelja esiratta ja kahe tavalise tagarattaga sõiduki idee pälvis tähelepanu ning andis ka etapivõidu (1976. aasta Rootsi GP) ning näitas meeskonna võimet katsetada radikaalseid lahendusi.
- Koostöö erinevate mootoritootjatega ja pidev aerodünaamiline arendus, et hoida konkurentsivõimet suurte ja rahaliselt tugevamate meeskondadega.
Tähtsamad sõitjad ja tragöödia
Tyrrelli ridades on sõitnud mitmed tuntud nimed, kellel oli meeskonna ajalookirjutuses tähtis roll:
- Jackie Stewart — meeskonna suurim täht, kolm maailmameistritiitlit (1969, 1971, 1973) ja suur osa Tyrrelli edu-ajast.
- François Cevert — võimekas prantsuse sõitja ja Stewarti kaassõitja; tema surm 1973. aastal Watkins Glenil oli meeskonnale ränk löök.
- Jody Scheckter, Patrick Depailler, Michele Alboreto jt — kõik andsid oma panuse meeskonna tegelikku elujõudu ja mõnel juhul teenisid etapivõite (nt Alboreto 1983. aasta Detroidi võit).
Langus ja lõpp
Pärast 1970ndate keskpaika ja 1980ndate algust hakkas sõltumatu meeskond keerulisematel majanduslikel ja tehnilistel aegadel vähenema. 1984. aastal tuli raske tagasilöök, kui meeskonda tabasid regulatiivsed probleemid ja FIA otsus, mis mõjutas nende edasist konkurentsivõimet. Aastate jooksul oli raske võidelda suurte, rahaliselt võimsamate meeskondadega ning sponsorluse ja tehnilise toe leidmine muutus järjest keerulisemaks.
1990ndate lõpus langes Tyrrelli tegevus otsustavalt — meeskonda ostis 1997. aastal British American Tobacco ning Tyrrell lõpetas oma viimase täishooaja 1998. aastal. Ost leidis oma jätku teistes äristruktuurides ja konkurentsi ajajärgudes, kuid Tyrrelli nimi jäi autoralli- ja F1-ajaloos oluliseks mälestuseks.
Pärand
Tyrrelli pärand F1-s on mitmekülgne: meeskond tõi sarja uued ideed, andis võimaluse suurtele sõitjatele ja näitas, et väike sõltumatu tiim võib konkureerida maailma parimatega. Ken Tyrrell isikuna - meeskonna juht ja asutaja - on mäletatud kui kirglikku ja otsusekindlat tiimijuhti. Tänapäeval on Tyrrelli autod ja mälestusesemed eksponaatidena muuseumides ning meeskonna lugu kuulub F1 kullaajastu mälestusteraamatusse.
