Berliini
Berliini on Saksamaal ja Kesk-Euroopas valmistatud fookus.
Need valmistatakse magusast pärmitainast, mida praetakse rasvas või õlis, täidetakse marmelaadi või moosiga ja tavaliselt pannakse peale glasuur, tuhksuhkur või tavaline suhkur. Mõnikord valmistatakse neid šokolaadi-, šampanja-, vahukommi-, mokka- või advocaat-täidisega või üldse ilma täidiseta. Täidis süstitakse suure süstlaga pärast kondiitritoodete küpsetamist.
Saksamaa eri piirkondades on selle nimi erinev. Kui enamikus piirkondades nimetatakse seda berliinlaseks, siis Berliini, Brandenburgi ja Saksimaa elanikud tunnevad seda Pfannkuchenina, mis ülejäänud Saksamaal tähendab üldiselt pannkooki - pannkooke tuntakse seal Eierkuchenina (lit. munakoogid). Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (Baierimaa), samuti suures osas Austrias on need Krapfen'id; Hessenis nimetatakse neid Kräppel või Kreppel või Pfalzi liidumaal Fastnachtsküchelchen (sõna-sõnalt: "väikesed karnevalikoogid").
Põhja-Itaalia Lõuna-Tiroolis nimetatakse seda toitu krafeniks või krapfeniks. Sloveenias on see krof, Horvaatias krafne, Bosnias ja Serbias krofne. Poolas nimetatakse neid pączki, Tšehhi Vabariigis kobliha. Ungaris nimetatakse seda fánk. Kõik need on sisuliselt identsed valmistised.
Inglise keelt kõnelevates riikides nimetatakse berliinlasi tavaliselt donitideks ja neid täidetakse tavaliselt moosi, tarretise, vaniljekreemi või vahukoorega. Lõuna-Austraalias on aga Kitchener bun'i puhul tegemist Berliini küljelt lõigatud moosi ja koore täidise jaoks. Ingliskeelses Põhja-Ameerikas on moosi- või marmelaadiga täidetud saiakese puhul kõige tavalisem nimetus "jelly doughnut". Nimetus on mõnevõrra eksitav, sest kasutatav moos või tarretis on spetsiaalselt valmistatud väiksema pektiinisisaldusega, nii et see ei "kõvene" nagu lauale valmistatud moosid ja tarretised, vaid on oma konsistentsilt võrreldav Baieri kreemiga.
Kreemiga või vaniljekreemiga täidetud sortidel on tavaliselt ka šokolaadiglasuur ja neid nimetatakse mõnikord Baieri kreemi- või Bostoni kreemifunktsiks (viimane nimetus tuleneb selle sarnasusest Bostoni kreemipirukaga). Bostoni kreemitordi on nimetatud Massachusettsi osariigi ametlikuks tordiks.
Ontario ja Kanada läänepreeriaprovintsides ning USA Kesk-Lääne osades nimetatakse sellist ümmarguse marmelaadi või vaniljekreemiga täidetud donatit tavaliselt "Bismarckiks", samas kui täidisega baardonatit nimetatakse "Long Johniks" ja see sisaldab tavaliselt kondiitrikreemi, vaniljekreemi või vahukoort, kuid võib sisaldada ka marmelaaditäidist. Muud Kanada terminid on "jambuster" Manitobas ja "Burlington bun" Nova Scotias.
Berliini elanikud söövad traditsiooniliselt nii aastavahetuse (Silvester) kui ka karnevali (Mardi Gras) tähistamiseks. Tavaline saksa nali on see, et moosi asemel täidetakse mõned berliinlased salaja sinepiga ja serveeritakse neid koos tavaliste berliinlastega, ilma et sellest kellelegi räägitakse.
Portugalis on berliinlased pisut suuremad kui sakslased. Neid tuntakse kui bolas de Berlim (Berliini pall) ja täidis on alati munakollane kollane kreem, mida nimetatakse creme pasteleiro (kondiitrikreem). Täidis pannakse sisse pärast poolpikkust lõikust ja see on alati nähtav. Puistamiseks kasutatakse tavalist suhkrut. Neid võib leida peaaegu igast riigi kondiitripoest.
Selliseid versioone leidub ka Ladina-Ameerikas, Tšiilis, Uruguays ja Argentinas, kus seda ei täideta ainult kreemiga (nn "Crema pastelera"), vaid ka moosiga (eriti punase) või manjar blancoga. Brasiilias kutsutakse berlinereid sonhos (unenäod) ja traditsiooniliselt täidetakse neid kollase kreemiga (mida nimetatakse lihtsalt creme'ks). Rio de Janeiro pagariärides võib leida mõningaid moodsaid variante, mis on täidetud doce de leite'ga (teatud tüüpi piimamoosiga) või šokolaadi ja doce de leite seguga.
Iisraelis süüakse hanuka pühade ajal traditsiooniliselt sufganiyah'i nime kandvat küpsetise versiooni. Kuigi sufganiyot täidetakse tavaliselt moosiga, on olemas palju moodsaid variante.
Bola de Berlim Portugalist
Berliner ettevalmistamisel
Berliner ploomimoosiga täidisega
Seotud leheküljed
- Doughnut
Küsimused ja vastused
K: Mis on berliinlane?
V: Berliini on Saksamaal ja Euroopas valmistatud fookus.
K: Kuidas valmistatakse berliinlasi?
V: Neid valmistatakse magusast pärmitainast, mida praetakse rasvas või õlis, mille peal on marmelaadi- või moositäidis ja tavaliselt glasuur, tuhksuhkur või tavaline suhkur.
K: Kas traditsioonilise berliinlase retseptist on mingeid variante?
V: Jah, neid võib valmistada šokolaadi-, šampanja-, kreemi-, mokka- või advocaat-täidisega või üldse ilma täidiseta.
K: Kuidas täidis tainale lisatakse?
V: Täidis pannakse suure süstlaga sisse pärast küpsetise praadimist.
K: Kas on võimalik valmistada vegan Berliini tordid?
V: Jah, on võimalik valmistada vegan Berliini, kui kasutada taigna praadimisel loomsete rasvade asemel taimseid rasvu ja kasutada vegan täidist, näiteks puuviljakonservi.
K: Kas traditsioonilisel berliinlasel on mingi pealiskoor?
V: Jah, traditsiooniliselt on nende peal glasuur, tuhksuhkur või tavaline suhkur.
K: Milliseid täidiseid võib berliinlaste puhul kasutada?
V: Berliner'i täidised võivad olla marmelaad või moos, šokolaad, šampanja, vahukomm, mokka, advocaat või üldse ilma täidiseta.
