Valgesabahirv (Odocoileus virginianus): levik, välimus ja käitumine

Tutvu valgesabahirve (Odocoileus virginianus) leviku, välimuse ja käitumisega: elupaigad, toitumine, sarved, röövloomad ja ellujäämisstrateegiad.

Valgesabahirv (Odocoileus virginianus) on hirveliigid, mida leidub peaaegu kogu Põhja-Ameerikas ja ainult mõnel pool Lõuna-Ameerikas. Neid on mitmesugustes elupaikades — metsaservades, niitudel, märgala läheduses ja isegi linnalähedastes rohumaades — ning nad on hästi kohanenud inimtekkeliste maastikega. Valgesabahirve populatsioone on kunstlikult viidud ka Euroopasse ja Uus-Meremaale, kus nad mõnes piirkonnas võivad mõjutada kohalikke ökosüsteeme.

Välimus ja mõõtmed

Tavaliselt on valgesabahirve kaal umbes 57-137 kilogrammi (125-301 naela). Tema keha pikkus on 160-220 sentimeetrit. Täiskasvanud loomad on enamasti pruuni kuni punaka tooniga; talvekasukas võib olla tänu tihedamale aluskarvale heledam või hallikam. Isastel valgesabahirvedel kasvavad igal aastal suured sarved, mis on tavaliselt okstelised ja mida kasutatakse rivaalitsemisel paaritumisajal. Sarved kasvavad kevadel ja suvel ning langevad talve lõpus või varakevadel maha.

Käitumine ja sotsiaalne struktuur

Valgesabahirved on üldiselt küll ettevaatlikud ja kergesti ärrituvad — ohu korral nad sageli jooksevad kiiresti ära ja lehvitavad ovaalset valget sabapõhja, mis toimib signaalina teistele hirvedele. Erinevalt väitest, et nad elaksid alati üksi, on nende sotsiaalne käitumine paindlik: emised (doed) moodustavad tihti väiksemaid lahtisi karju koos vasikatega, samas kui täiskasvanud isased (bucks) võivad olla üksikud või moodustada sakstelerühmi väljaspool paaritumisperioodi. Sügisel tegelevad hirved paaritumisega — siis toimuvad emaste ligimeelitamise ja isaste vahelised kohtumised ning tihti intensiivne rivaalitsemine.

Toitumine

Nende toitumine koosneb peamiselt taimsest materjalist: lehed, võrsed, rohi, viljad ja mõnikord ka põllukultuurid. Nad söövad enamasti taimseid taimi, näiteks puulehti või väiksemaid taimi, ning toituvad aktiivsemalt varahommikul ja hämaras õhtul (krepsikulaarne tegevus). Sügisel ja talvel võivad nad otsida rohkem okste ja koorikute ning talvisel ajal ka nendega seotud varjualuseid toiduvõimalusi.

Paljunemine ja eluiga

Paaritumisperioodist (rut) järgneb emastel umbes 200–210 päeva pikkune tiinusperiood ning tavaliselt sünnib 1–3 vasikat, millest enamikel on sündides täpiline muster, mis aitab nihestumisaja vältel varjuda. Vasikad jäävad esmalt üsna liikumatuks ja emad külastavad neid toitumise jaoks lühikeste vaheaegade järel. Valgesabahirve loomulik eluiga on metsikus looduses sageli lühem, keskmiselt mõned aastad tingituna saakloomaks olemisest ja muust surmariskist; parimates tingimustes võivad nad elada üle kümne aasta ning vangistuses isegi kuni üle kahekümne aasta.

Kiskjad ja ohud

Valgesabahirvede looduslikud röövloomadeks on näiteks hundid, kojotid, karud ja mägilõvid, aga olulise ohuna tegutsevad ka inimesed (jahindus, elupaikade kadu, teedel liikumine). Lisaks on viirused ja parasiidid, sh mõned haigused nagu kroonilise kurnatuse sündroom (CWD), tõsine probleem mitmetes piirkondades ja võivad mõjutada populatsioonide tervist.

Ökoloogiline roll ja suhted inimestega

Valgesabahirv mängib olulist rolli taimestiku reguleerimisel ja on metsloomana paljude kiskjate toiduahelas oluline liige. Samas võivad piirkondlikult suure tihedusega populatsioonid põhjustada taimede kahjustamist ning põllumajandus- ja aiakahjusid. Inimeste ja valgesabahirvede kokkupuuted avalduvad sageli liiklusõnnetustes, mis on ohuks nii loomadele kui ka inimestele. Jahindus reguleerib paljudes riikides populatsiooni tihedust ja on ka kultuuriliselt ning majanduslikult tähtis tegevus.

Kokkuvõttes on valgesabahirv väga kohanemisvõimeline ja laialt levinud liik, kelle käitumine ja elupaigavalikud varieeruvad olenevalt piirkonnast, kiskjate esinemisest ja inimtegevusest. Tema tundmised ja elutsüklid — söömine, paljunemine, sarvede kasv ja sabasignaalid — on hästi uuritud ning annavad aimu, miks see liik on nii edukas nii looduses kui ka inimkeskkonnas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on valgeselgne hirv?

K: Milline on valgeselghirve kaaluala?

K: Kas isased valgehambahirved on tuntud millegi erilise poolest?

K: Kui kaua valgehambahirv tavaliselt elab?

K: Kas valgehambahirvel on röövloomad?

K: Milline on valgehambahirve toitumisharjumus?

K: Mis toimub valgepõsk-hiirte puhul sügisel?

Otsing