2005. aasta Prantsusmaa rahutused: põhjused, kulg ja tagajärjed
2005. aasta Prantsusmaa rahutused: põhjalik ülevaade põhjustest, sündmuste kulust ja sotsiaalsetest tagajärgedest — analüüs, taust ja allikad.
2005. aasta rahutused Prantsusmaal olid oktoobris ja novembris toimunud rahutuste seeria. Palju autosid ja avalikke hooneid, näiteks koole, põletati. Rahutused algasid 25. oktoobril 2005 Clichy-sous-Bois's, Pariisi eeslinnas. Seejärel levisid need teistesse Prantsusmaa osadesse. Kokku kestsid need umbes 3 nädalat. Rahutused olid reaktsioon kahe teismelise poisi juhuslikule surmale ja teise poisi rasketele vigastustele. Kolm poissi peideti elektrialajaamas ja said elektrilöögi, pärast seda, kui politsei neid taga ajas. Poisid ei pannud siiski kuritegu toime.
Põhjused
Rahutuste otsene vallandaja oli elektrialajaamas toimunud õnnetus, kuid sügavamad põhjused olid pikaajalised ja sotsiaalsed. Peamised tegurid olid:
- Sotsiaalne ja majanduslik marginaliseeritus: paljudes eeslinnades on kõrge tööpuudus, vaesus ja piiratud võimalused, eriti noorte hulgas.
- Segregatsioon ja halb elukeskkond: tiheda asustuse ja mahajäetud üürimajade tõttu on teatud linnaosad eraldatud kesksetest teenustest ja tööhõivest.
- Suhteprobleemid politseiga: pinged politsei ja kohaliku noorsoo vahel olid suured – arutelud profülaktilise kontrolli, võimalikku diskrimineerimise ja jõu kasutamise üle olid juba pikka aega kestnud.
- Identiteet ja integratsioon: paljude noorte puhul oli puudus kuuluvustundest ning sidemetest traditsiooniliste ühiskondlike institutsioonidega.
Kulg
Esialgu piirdusid rahutused Clichy-sous-Bois' ja selle ümbrusega, kuid kiiresti hakkasid sarnased põlengud, vandalism ja kokkupõrked politseiga levima teistesse Pariisi eeslinnaosadesse ning ka teistesse suurematesse linnadesse. Öösel süüdati suuri arve autosid, rüüstatud ja kahjustatud said avalikud hooned, bussipeatused ja koolid. Rahutuste laine kestis mitmeid nädalaid ja vahetevahel tekkisid ka rühmalised rünnakud politsei suunas.
Vastuseks sündmustele suurendati politsei kohalolekut, korraldati ulatuslikke areste ja toimusid politseiliste jõupingutuste operatsioonid rahu taastamiseks. Valitsus ja kohalik omavalitsus reageerisid mitmekülgselt – nii repressiivse kui ka administratiivse meetmetega.
Tagajärjed ja mõju
Rahutustel olid mitmekülgsed ja pikaajalised tagajärjed:
- Kahjud ja töökorraldus: paljud ettevõtted, koolid ja transpordivõrgud said kahju või toimisid piiratud mahus; hävis suur hulk sõidukeid ja vajalikuks osutus remonttööde finantseerimine.
- Õiguslik ja poliitiline reageerimine: toimusid massilised arreteerimised ning avalik ja poliitiline debatt jõu kasutamise ja julgeoleku meetmete üle. Rahutused tõid kaasa rangemate korrakaitsemeetmete rakendamise teatud piirkondades.
- Sotsiaalne diskussioon: sündmused sundisid Prantsusmaa ühiskonda ja poliitikuid avalikult tegelema küsimustega nagu integratsioonipoliitika, rassi- ja usulahõlmad ning eeslinnade investeeringute vajadus.
- Pikaajalised reformid ja programmid: pärast rahutusi kuulutati välja mitmeid algatusi, mis keskendusid noorte tööalastele võimalustele, elamistingimuste parandamisele ja kohalike teenuste suurendamisele; osa meetmeid oli siiski sümboolse iseloomuga või saavutas tulemusi alles osaliselt.
- Mälu ja ühiskondlik tähendus: 2005. aasta rahutused jäid Prantsusmaa kollektiivsesse mällu kui sümbol sügavamatest ühiskondlikest lõhedest ning neid kasutatakse sageli näitena integratsiooniprobleemide ohtlikust kuhjumisest.
Kriitika ja avalik debatt
Rahutused tekitasid laia avalikku diskussiooni nii Prantsusmaal kui ka rahvusvaheliselt. Kritiseeriti nii politsei jõu kasutamist ja ebapiisavat sotsiaalpoliitikat kui ka poliitikute retoorikat, mis mõnes vaates süvendas lõhesid. Arutati ka, kuidas paremini tagada võrdne kohtlemine ja usaldus politsei ning kohalike kogukondade vahel.
Lõppkokkuvõttes rõhutasid 2005. aasta sündmused vajadust kombineerida korrakaitse meetmeid sotsiaalsete ja majanduslike investeeringutega ning pideva dialoogi ja kaasamisega, et vältida sarnaste konfliktide kordumist. Kuigi mõningad algatused viisid muutusteni, jäid mitmed juured – tööhõiveprobleemid, segregatsioon ja diskrimineerimine – lahendamata ka järgnevate aastate jooksul.

Põlev auto Strasbourgis
Sündmus, mis käivitas rahutused
New York Timesi andmetel algas sündmus 27. oktoobril 2005 kell 17.20 Clichy-sous-Bois's. Nad ütlesid, et teavad seda politseiaruandest. Politsei kutsuti ehitusplatsile, sest seal oli toimunud sissemurdmine. Kolm teismelist arvasid, et politsei jälitab neid, mistõttu nad ronisid üle elektrialajaama tara. Seda seetõttu, et nad kartsid politsei pikka ülekuulamist. Veel 6 teismelist tabas politsei ülekuulamiseks kell 17:50. Kell 18:12 kustutati Livry-Gargani kohalikus politseijaoskonnas elektrikatkestuse tõttu tuled. See elektrikatkestus oli tingitud Zyed Benna ja Bouna Traoré surmast elektrijaamas ning kolmanda poisi vigastusest.
On vastuoluline, kas poisid olid politsei poolt taga ajatud. Kohalik prokurör ja Nicholas Sarkozy, kes oli tol ajal siseminister, ütlesid, et ei. Kuid ajaleht The Australian, kes küsis mõnelt sõbralt, ütles, et jah.
Enne seda sündmust oli selles linnas olnud probleeme töötuse ja politsei jõhkrusega. Kuid pärast seda sündmust kogunesid meeleavaldajate rahvamassid. Associated Press tsiteeris üht protestija: "Inimesed ühinevad, et öelda, et meil on sellest küllalt. Me elame getodes. Kõik elavad hirmus."
Statistika
|
Statistika öösel
| päev | Põletatud autode arv | kohad, kus on rahutused | allikad | ||
| 1. | Reede, 28. oktoober 2005 | NA | 27 | Clichy-sous-Bois | |
| 2. | Laupäev, 29. oktoober 2005 | 29 | 14 | Clichy-sous-Bois | |
| 3. | Pühapäev 30. oktoober 2005 | 30 | 19 | Clichy-sous-Bois | |
| 4. | Esmaspäev, 31. oktoober 2005 | NA | NA | Clichy-sous-Bois, Montfermeil |
|
| 5. | Teisipäev, 1. november 2005 | 69 | NA | Seine-Saint-Denis | |
| 6. | Kolmapäev, 2. november 2005 | 40 | NA | Seine-Saint-Denis, Seine-et-Marne, Val-de-Marne Val-d'Oise, Hauts-de-Seine |
|
| 7. | Neljapäev, 3. november 2005 | 315 | 29 | Île-de-France, Dijon, Rouen, Bouches-du-Rhône | |
| 8. | Reede, 4. november 2005 | 596 | 78 | Île-de-France, Dijon, Rouen, Marseille | |
| 9. | Laupäev, 5. november 2005 | 897 | 253 | Île-de-France, Rouen, Dijon, Marseille, Évreux, Roubaix, Tourcoing, Hem, Strasbourg, Rennes, Nantes, Nice, Toulouse, Bordeaux, Pau, Lille. | |
| 10. | Pühapäev, 6. november 2005 | 1,295 | 312 | Île-de-France, Nord, Eure, Eure-et-Loir, Haute-Garonne, Loire-Atlantique, Essonne. | |
| 11. | Esmaspäev, 7. november 2005 | 1,408 | 395 | Kokku 274 linna. Île-de-France, Hauts-de-France, Occitanie, Auvergne-Rhône-Alpes, Grand Est, Bourgogne-Franche-Comté. | |
| 12. | Teisipäev, 8. november 2005 | 1,173 | 330 | Pariisi piirkond, Lille, Auxerre, Toulouse, Grand Est, Bourgogne-Franche-Comté | |
| 13. | Kolmapäev, 9. november 2005 | 617 | 280 | Kokku 116 linna. Pariisi piirkond, Toulouse, Rhône, Gironde, Arras, Grasse, Dole, Bassens... | |
| 14. | Neljapäev, 10. november 2005 | 482 | 203 | Toulouse, Belfort | |
| 15. | Reede 11. november 2005 | 463 | 201 | Toulouse, Lille, Lyon, Strasbourg, Marseille | |
| 16. | Laupäev, 12. november 2005 | 502 | 206 | NA | |
| 17. | Pühapäev, 13. november 2005 | 374 | 212 | Lyon, Toulouse, Carpentras, Dunkerque, Amiens, Grenoble. |
|
| 18. | Esmaspäev, 14. november 2005 | 284 | 115 | Toulouse, Faches-Thumesnil, Halluin, Grenoble. | |
| 19. | Teisipäev, 15. november 2005 | 215 | 71 | Saint-Chamond, Bourges | |
| 20. | Kolmapäev, 16. november 2005 | 163 | 50 | Pariisi piirkond, Arras, Brest, Vitry-le-François, Romans-sur-Isère. | |
| KOKKU | 20 ööd | 8,973 | 2,888 |
|
|
Küsimused ja vastused
K: Millised olid 2005. aasta rahvarahutused Prantsusmaal?
V: 2005. aasta rahutused Prantsusmaal olid rida rahutusi, mis toimusid oktoobris ja novembris.
K: Millised olid mõned rahutuste põhjustatud kahjud?
V: Rahutuste ajal põletati palju autosid ja avalikke hooneid, näiteks koole.
K: Millal ja kus algasid rahutused?
V: Rahutused algasid 25. oktoobril 2005 Clichy-sous-Bois's, mis on Pariisi eeslinn.
K: Kui kaua kestsid rahutused?
V: Mässud kestsid kokku umbes 3 nädalat.
K: Miks need rahutused toimusid?
V: Rahutused toimusid reaktsioonina kahe teismelise poisi juhuslikule surmale ja teise poisi rasketele vigastustele, kui nad peideti elektrialajaama ja said politsei poolt tagaajamise ajal elektrilöögi. Kuid poisid ei pannud toime kuritegu.
K: Kas rahutused algasid ka mujal Prantsusmaal?
V: Jah, rahutused algasid Clichy-sous-Bois's ja levisid seejärel teistesse Prantsusmaa osadesse.
K: Mis vallandas rahutused?
V: Rahutused vallandati kahe teismelise poisi juhusliku surma ja teise poisi raskete vigastuste tõttu.
Otsige