2011. aasta Norra terrorirünnakud: Oslo pomm ja Utøya massitulistamine
2011. aasta Norra terrorirünnakud: põhjalik ülevaade Oslo pommiplahvatusest ja Utøya massitulistamisest — ohvrid, uurimine ja sündmuste ühiskondlik mõju.
2011. aasta Norra rünnakud olid kaks rünnakut Norras 22. juulil 2011. aastal. Esimene rünnak oli autopommiplahvatus Oslos valitsuse hoonete lähedal. Teine rünnak oli massitulistamine Oslo saarest loodes asuvas suvises noortelaagris. Kokku hukkus 77 inimest (8 inimesel Oslo pommiplahvatuses ja 69 Utøyas) ning sadu sai vigastada: ametlikud allikad registreerisid üle 300 vigastatu, kellest umbes 96 olid raskelt vigastatud. Autopomm purustas mitmete valitsusasutuste hoonete aknaid ja rajas ulatuslikku hävingut Oslo kesklinnas.
Rünnakute kulg
Pommiplahvatus toimus peaministri Jens Stoltenbergi kabineti lähedal kell 15:26. See tappis kaheksa inimest ja vigastas mitmeid teisi ning raputas Norra pealinna turvalisust. Umbes 90 minutit hiljem algas teine rünnak: relvastatud mees, kes oli maskeerunud politseinikuks, sõitis paadiga Utøya saarele, kus Tööpartei (AP) noortegrupi (AUF) suvelaager oli käimas. Relvastatud ründaja avas laagriliste pihta tule ja tappis kokku 69 inimest, enamik neist noored ja teismelised.
Ründaja, motiivid ja ettevalmistus
Politsei vahistas mitu kahtlusalust ja lõpuks tuvastati, arreteeriti ning süüdistati rünnakute toimepanijas Anders Behring Breiviki, kes oli 32-aastane. Breivik oli rünnakuid kavandanud aastaid; ta avaldas enne rünnakuid ideoloogilise manifesti, milles väljendas tugevat immigratsioonivastast ja paremäärmuslikku maailmavaadet. Kohtuistungil eitaski ta enamikku psühhiaatrilistest diagnoosidest ja väitis oma teo poliitilisust motiivi.
Kohtuprotsess ja karistus
Breivikile esitati süüdistus mõlema rünnaku eest ning ta viidi kohtusse. Kohus leidis ta vastutavaks ja mõistis süüdi. Õigusjärgselt määrati talle Norra õigussüsteemis kasutatav rangeim karistus — 21-aastane ettevaatusvangistus (forvaring), mida võib korduste või uute ohte hinnates pikendada. Kohtuotsusest ja menetlusest sai laialdast avalikku tähelepanu ning see tekitas keerulisi arutelusid vastutuse, vaimuhaiguse ja turvameetmete üle.
Uurimine ja politsei kriitika
Pärast rünnakuid alustati ulatuslikku uurimist. Uurimiskomisjon ja teised sõltumatud organid analüüsisid politsei ning eriastmete reageerimist ja avastasid mitmeid puudujääke — eriti aja- ja ressurssiküsimustes, mis mõjutasid rünnaku kiiret peatamist Utøyas. Need raportid viisid seire- ja hädaolukorrakordade uuendamise ning politseistruktuuride muutmiseni, et parandada valmisolekut sarnasteks juhtumiteks tulevikus.
Tagajärjed, mälestused ja ühiskondlik mõju
- Kodaniku- ja poliitiline reaktsioon: rünnak tekitas Norra ühiskonnas sügava šoki ja leina, kuid ka tugeva avaliku arutelu ääremajusest, poliitilisest radikaliseerumisest ja paremäärmusluse ohtudest.
- Mälestus ja tugi: igal aastal toimub mälestusteenistus 22. juulil. Valitsus ja kodanikuühendused pakkusid kannatanutele ja lähedastele psühholoogilist tuge, kompensatsiooni ning pikaajalist abi.
- Õigus- ja turvamuudatused: juhtum viis nii kohalike kui riiklike turvapoliitikate ülevaatamiseni, ennetustöö tugevdamiseni radikaliseerumise vastu ja rõhuasetuse kasvuni vaimse tervise ning hädaolukordade vastuvõtlikkuse parandamisel.
Rahvusvaheline reaktsioon
Euroopa Liit, NATO ja riigid üle maailma avaldasid Norra suhtes solidaarsust ning mõistsid rünnakud üksmeelselt hukka. Mitmed riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid pakkusid ka otsest abi uurimisel ja kannatanute abistamisel. Rünnak rõhutas vajadust rahvusvahelisel tasandil parema informatsioonivahetuse järele äärmusluse ennetamisel.
22. juuli rünnakud jätsid Norra ühiskonda ja rahvusvahelisse kogukonda sügava jälje: palju tähelepanu on pööratud noorte radikaliseerumise ennetamisele, võrgustikutuvastusele, vaimse tervise toetusele ja haridusele, mis aitaks ära hoida sarnaseid tragöödiaid tulevikus. Mälestused hukkunutest, kannatanute toetamine ja avalik debatt demokraatlike väärtuste kaitse üle on aluseks pikaajalisele taastumisele.
Oslo pommitamine
22. juulil 2011 kell 15:26 (MESTA) toimus Norra peaministri büroo (H-blokka) ja mitme teise valitsusasutuse, näiteks nafta- ja energeetikaministeeriumi (R4) ja rahandusministeeriumi lähedal võimas plahvatus. (Vt kaarti)
Lähedal asuv tänav oli pärast plahvatust täis klaasi ja prahti. Ühe kannatada saanud hoone lähedal nähti autovrakke. Naftaministeeriumi juures põles tulekahju, millest oli näha hiiglaslikku valget suitsupilve. Plahvatust oli kuulda vähemalt seitsme kilomeetri kaugusel.
Pärast plahvatust puhastas politsei ala ja otsis veel lõhkeseadeldisi. Politsei palus inimestel lahkuda Oslo kesklinnast.
Ohvrid
Teadaolevalt hukkus plahvatuses kaheksa inimest, viisteist inimest sai vigastada, neist üksteist raskelt. Oslo ülikooli haigla arst ütles, et haiglapersonal ravib pea-, rinna- ja kõhuvigastusi.
Peaminister Jens Stoltenberg ei saanud plahvatuses vigastada. Norra rahandusminister Sigbjørn Johnsen viibis sel ajal Taanis puhkusel.
Kuna juuli on Norras peamine pühadeaeg ja rünnakud toimusid nädalavahetusel, ei olnud piirkonnas nii palju inimesi kui tavaliselt, mis võis päästa palju elusid.
Mõju transpordile
Kõik Oslo kesklinna viivad teed suleti, kuna politsei viis inimesed piirkonnast välja ja hoiatas Oslo elanikke, et nad hoiaksid kesklinnast eemale. Samuti paluti neil piirata mobiiltelefonide kasutamist, kuna kardetakse uut võimalikku terrorirünnakut. Linna sisenev ja sealt väljuv ühistransport peatati. Politsei kontrollis autosid Oslo lennujaama viival teel, mis jäi avatuks, kuna politsei viis kohapeal läbi autode läbiotsimisi.
Lillestrømi ja Oslo lennujaama vaheline Gardermoeni raudteeliin suleti pärast seda, kui rööbastee lähedalt leiti kahtlane pakk. Sama juhtus ka TV 2 kontoris, mis evakueeriti pärast seda, kui hoone eest leiti kahtlane pakk.
Plahvatuspiirkonna kaart. Punane hoone: Valitsuse hoone. Oranž piirkond: Hävinud auto asukoht. Sinine hoone: Naftaministeeriumi hoone.
Norra peaministri büroo, mille aknad on läbi põlenud vahetult pärast plahvatust.
Norra nafta- ja energeetikaministeerium vahetult pärast väljasaatmist
Utøya tulistamine
Umbes 90 minutit pärast Oslo plahvatust tõusis politseivormi kandnud relvastatud mees, kes arvatavasti oli Anders Behring Breivik, parvlaevale umbes 40 kilomeetrit Oslost loodes. Parvlaev suundus Tyrifjordeni järves asuvale Utøya saarele. Saarel toimus Tööpartei iga-aastane Tööliste Noorte Liiga (AUF) noorte suvelaager. Saarele jõudes hakkas relvastatud mees tulistama peamiselt noorukite laagrilisi, enne kui ta lõpuks kinni võeti.
Tulistaja oli riietatud politseinikuks ja ütles, et ta oli tulnud pärast Oslos toimunud pommirünnakut rutiinseks kontrollimiseks. Ta andis märku ja palus inimestel enda ümber koguneda, enne kui tulistas oma relvadega, tappes ja vigastades paljusid inimesi. Kõigepealt tulistas ta inimesi saarel ja hiljem hakkas tulistama inimesi, kes püüdsid põgeneda, ujudes üle järve. Politsei teatel oli enamik ohvreid umbes 15- ja 16aastased noored. Teadaolevalt olid saarel viibinud inimesed varjunud tualettidesse või alvarisse, suheldes tekstisõnumite teel, et mitte anda oma asukohta relvastatud mehele ära.
Tulistamine kestis väidetavalt 90 minutit. Politseile teatati tulistamisest kell 17:27 ja kell 18:27 oli relvastatud mees vahistatud. Kui politsei saabus sündmuskohale, seisid nad silmitsi ellujäänute stseeniga, kes palusid politseinikel oma relvad ära visata. Nad kartsid, et vormiriietuses mehed avavad taas tule nende pihta.
Um 03:50 (CEST) 23. juulil 2011 arvas riigi politseiülem Øystein Mæland, et Utøya saarel on hukkunute arv "vähemalt 80" ja et see arv võib veel suureneda. Kuuskümmend üheksa inimest hukkus.
Kurjategija
Ründaja on Anders Behring Breivik. Ta arreteeriti Utøyal tulistamise eest ja teda seostatakse ka Oslo pommiplahvatustega. Ta on süüdi mõistetud mõlema rünnaku toimepanemises. Ta on vanglas.
Poliitilised vaated
Riikliku politseiülema kohusetäitja Sveinung Sponheim ütles, et kahtlustatava relvastatud mehe internetipostitused "viitavad sellele, et tal on teatud poliitilised jooned, mis on suunatud paremale ja moslemivastased vaated, kuid kas see oli tegeliku teo ajendiks, jääb veel selgusetuks". Politsei on kirjeldanud Breiviki kui paremäärmuslast. Breivik kirjeldas end konservatiivse natsionalistina. Uudisteallikad on teda kirjeldanud kui kristlikku fundamentalisti. Ta on väidetavalt kirjutanud palju postitusi veebilehele "document.no", mida Aftenposten kirjeldab kui "islamikriitilist ja Iisraeli-sõbralikku". Ta käis veebisaidiga seotud "Documents venner" (Dokumendi sõbrad) koosolekutel. Ta oli kunagi ka parempoolse Progress Party (FrP) ja selle noorte tiiva FpU liige. FpU juht Ove Vanebo ütles, et Breivik oli 2000ndate alguses aktiivne, kuid lahkus parteist, kui tema vaated muutusid äärmuslikumaks.
Meediakajastuste kohaselt postitas Breivik internetti kommentaare, milles ütles, et ta on Winston Churchilli ja Max Manuse ning ka Hollandi poliitiku Geert Wildersi austaja. Breivik ütles, et Wildersi Vabaduse partei on "ainus tõeline konservatiivide partei". Breivik on öelnud, et ta on "homo- ja Iisraeli-meelne". Twitteris parafraseeris ta utilitaristlikku filosoofi John Stuart Milli: "Üks inimene, kellel on veendumused, on võrdne 100 000 inimese jõuga, kellel on ainult huvid." Norra ringhääling (NRK) ütles, et Breivik avaldas rünnakute päeval 1516-leheküljelise manifesti oma multikultuurivastaste ja parempoolsete sõjakate ideoloogiate kohta.
Usk, et oli ka teisi kurjategija(te)
Mitmed noortelaagris viibinud tunnistajad usuvad (23. juuli 2011. aasta seisuga), et tulistajat oli rohkem kui üks. Politsei on saanud kirjeldusi teise relvuri kohta ja kontrollib praegu seda teavet. Kuna tunnistajate kirjeldused on ebakindlad ja sündmused on kaootilised, ei ole politsei ettevaatusabinõuna veel andnud ametlikku kommentaari. Politseiülema kohusetäitja Sveinung Sponheim on öelnud, et "praegu on väga raske öelda, kas ta tegutses üksi või tegutses ta osana suuremast võrgustikust".
Reaktsioonid
Kodumaine
Peaminister Jens Stoltenberg nimetas rünnakutele järgnenud hommikul toimunud pressikonverentsil rünnakut "rahvuslikuks tragöödiaks" ja halvimaks hirmutööks pärast Teist maailmasõda. Stoltenberg ütles, et rünnak ei kahjusta Norra demokraatiat, ja ütles, et õige vastus vägivallale on "rohkem demokraatiat, rohkem avatust, kuid mitte naiivsust".
Eskil Pedersen Töötajate Noorte Liidust lubas "naasta Utøyale" ja kutsus Norrat üles jätkama oma avatuse ja sallivuse traditsiooni.
Kuningas Harald saatis oma kaastundeavalduse ohvritele ja nende perekondadele ning kutsus üles ühtsusele.
Svein Østerud (nr:), emeriitprofessor, ütles, et enne kui me saame analüüsida rahva traumat, peame tunnistama, et Breivik ja [mõned] teised terroristid on noored, kes on kaotanud oma tee, kui nad läbivad institutsioone ... püüdes leida oma identiteeti ja samal ajal (ja iga päev) on sunnitud [ vastama] kooli, vanemate ja sotsiaalmeedia poolt kehtestatud normidele.
Rahvusvaheline
Euroopa Liit, NATO, ÜRO Julgeolekunõukogu, valitsused ja juhid üle kogu maailma väljendasid oma hukkamõistu rünnaku suhtes, avaldasid kaastunnet ja solidaarsust Norraga.
Oslo katedraali ette asetatud lilled päev pärast rünnakuid
Mälestused
Utøyal nimetatakse mälestuspaika ["lagendikuks"] "Lysninga"; osa sellest on ["ring"] "Ringen" - "terasrõngas [mis] ripub puude vahel ja siia on graveeritud enamiku 69 hukkunu nimed ja vanus"; "see asub saare kõrgeimas punktis"; see avati 2015. aasta suvel. Hegnhuset avati 2016. aastal.
22. juulil 2016 avati Oslos ajutine rahvuslik monument.
Igas omavalitsuses seisab üks monoliit.
Norras on 53 [kohas] Nico Widerbergi kuju, mida rahastati anonüümselt.
Üks monoliit paigutati Utsiktenisse - teeäärsele puhkealale, kust avaneb vaade Utøyale; see asub E16-l Nes in Hole (vald) juures.
Riiklik mälestusmärk Hole vallas
Juunis 2017 otsustas valitsus, et üks riiklik mälestusmärk, tuleks paigutada Utøya-kaia, Hole vallas; mälestusmärk ei ole [kunstiteos või] kunstiline väljendus. Kultuuriministeeriumi alluvuses olev asutus KORO (no) ei ole enam ametlikult seotud protsessiga seoses Hole'i mälestusmärgi rajamisega.
Populaarkultuuris
Jan Kjærstad (en) avaldas 2017. aastal romaani "Berge", mis räägib 1999. aasta rünnakutest ja kolmikmõrvast Norras (en).
Küsimused ja vastused
K: Kes oli vastutav 2011. aasta Norra rünnakute eest?
V: Anders Behring Breivik, 32-aastane Norra protestantidest mees, oli vastutav 2011. aasta Norra rünnakute eest.
K: Mitu inimest sai rünnakutes surma?
V: 2011. aasta Norra rünnakutes hukkus kokku 77 inimest.
K: Milline rünnak toimus esimesena?
V: Esimene rünnak oli autopommiplahvatus Oslos valitsuse hoonete lähedal.
K: Millal toimus teine rünnak?
V: Teine rünnak toimus umbes 90 minutit hiljem Norra Tööpartei (AP) noortegrupi (AUF) korraldatud noortelaagris.
K: Mitu teismelist sai rünnakutes surma?
V: 2011. aasta Norra rünnakutes hukkus 55 teismelist.
K: Mis ajendas Anders Behring Breiviki neid tegusid toime panema?
V: Anders Behring Breivik pani need teod toime immigratsioonivastase ideoloogia ja multikultuursuse vastase teona.
K: Kuidas on teised riigid nendele rünnakutele reageerinud?
V: Euroopa Liit, NATO ja riigid üle maailma on väljendanud oma toetust Norrale ja mõistnud rünnakud hukka.
Otsige