2011. aasta Norra rünnakud

Oslo pommitamine

22. juulil 2011 kell 15:26 (MESTA) toimus Norra peaministri büroo (H-blokka) ja mitme teise valitsusasutuse, näiteks nafta- ja energeetikaministeeriumi (R4) ja rahandusministeeriumi lähedal võimas plahvatus. (Vt kaarti)

Lähedal asuv tänav oli pärast plahvatust täis klaasi ja prahti. Ühe kannatada saanud hoone lähedal nähti autovrakke. Naftaministeeriumi juures põles tulekahju, millest oli näha hiiglaslikku valget suitsupilve. Plahvatust oli kuulda vähemalt seitsme kilomeetri kaugusel.

Pärast plahvatust puhastas politsei ala ja otsis veel lõhkeseadeldisi. Politsei palus inimestel lahkuda Oslo kesklinnast.

Ohvrid

Teadaolevalt hukkus plahvatuses kaheksa inimest, viisteist inimest sai vigastada, neist üksteist raskelt. Oslo ülikooli haigla arst ütles, et haiglapersonal ravib pea-, rinna- ja kõhuvigastusi.

Peaminister Jens Stoltenberg ei saanud plahvatuses vigastada. Norra rahandusminister Sigbjørn Johnsen viibis sel ajal Taanis puhkusel.

Kuna juuli on Norras peamine pühadeaeg ja rünnakud toimusid nädalavahetusel, ei olnud piirkonnas nii palju inimesi kui tavaliselt, mis võis päästa palju elusid.

Mõju transpordile

Kõik Oslo kesklinna viivad teed suleti, kuna politsei viis inimesed piirkonnast välja ja hoiatas Oslo elanikke, et nad hoiaksid kesklinnast eemale. Samuti paluti neil piirata mobiiltelefonide kasutamist, kuna kardetakse uut võimalikku terrorirünnakut. Linna sisenev ja sealt väljuv ühistransport peatati. Politsei kontrollis autosid Oslo lennujaama viival teel, mis jäi avatuks, kuna politsei viis kohapeal läbi autode läbiotsimisi.

Lillestrømi ja Oslo lennujaama vaheline Gardermoeni raudteeliin suleti pärast seda, kui rööbastee lähedalt leiti kahtlane pakk. Sama juhtus ka TV 2 kontoris, mis evakueeriti pärast seda, kui hoone eest leiti kahtlane pakk.

Plahvatuspiirkonna kaart. Punane hoone: Valitsuse hoone. Oranž piirkond: Hävinud auto asukoht. Sinine hoone: Naftaministeeriumi hoone.


Norra peaministri büroo, mille aknad on läbi põlenud vahetult pärast plahvatust.


Norra nafta- ja energeetikaministeerium vahetult pärast väljasaatmist

Utøya tulistamine

Umbes 90 minutit pärast Oslo plahvatust tõusis politseivormi kandnud relvastatud mees, kes arvatavasti oli Anders Behring Breivik, parvlaevale umbes 40 kilomeetrit Oslost loodes. Parvlaev suundus Tyrifjordeni järves asuvale Utøya saarele. Saarel toimus Tööpartei iga-aastane Tööliste Noorte Liiga (AUF) noorte suvelaager. Saarele jõudes hakkas relvastatud mees tulistama peamiselt noorukite laagrilisi, enne kui ta lõpuks kinni võeti.

Tulistaja oli riietatud politseinikuks ja ütles, et ta oli tulnud pärast Oslos toimunud pommirünnakut rutiinseks kontrollimiseks. Ta andis märku ja palus inimestel enda ümber koguneda, enne kui tulistas oma relvadega, tappes ja vigastades paljusid inimesi. Kõigepealt tulistas ta inimesi saarel ja hiljem hakkas tulistama inimesi, kes püüdsid põgeneda, ujudes üle järve. Politsei teatel oli enamik ohvreid umbes 15- ja 16aastased noored. Teadaolevalt olid saarel viibinud inimesed varjunud tualettidesse või alvarisse, suheldes tekstisõnumite teel, et mitte anda oma asukohta relvastatud mehele ära.

Tulistamine kestis väidetavalt 90 minutit. Politseile teatati tulistamisest kell 17:27 ja kell 18:27 oli relvastatud mees vahistatud. Kui politsei saabus sündmuskohale, seisid nad silmitsi ellujäänute stseeniga, kes palusid politseinikel oma relvad ära visata. Nad kartsid, et vormiriietuses mehed avavad taas tule nende pihta.

Um 03:50 (CEST) 23. juulil 2011 arvas riigi politseiülem Øystein Mæland, et Utøya saarel on hukkunute arv "vähemalt 80" ja et see arv võib veel suureneda. Kuuskümmend üheksa inimest hukkus.

Kurjategija

Ründaja on Anders Behring Breivik. Ta arreteeriti Utøyal tulistamise eest ja teda seostatakse ka Oslo pommiplahvatustega. Ta on süüdi mõistetud mõlema rünnaku toimepanemises. Ta on vanglas.

Poliitilised vaated

Riikliku politseiülema kohusetäitja Sveinung Sponheim ütles, et kahtlustatava relvastatud mehe internetipostitused "viitavad sellele, et tal on teatud poliitilised jooned, mis on suunatud paremale ja moslemivastased vaated, kuid kas see oli tegeliku teo ajendiks, jääb veel selgusetuks". Politsei on kirjeldanud Breiviki kui paremäärmuslast. Breivik kirjeldas end konservatiivse natsionalistina. Uudisteallikad on teda kirjeldanud kui kristlikku fundamentalisti. Ta on väidetavalt kirjutanud palju postitusi veebilehele "document.no", mida Aftenposten kirjeldab kui "islamikriitilist ja Iisraeli-sõbralikku". Ta käis veebisaidiga seotud "Documents venner" (Dokumendi sõbrad) koosolekutel. Ta oli kunagi ka parempoolse Progress Party (FrP) ja selle noorte tiiva FpU liige. FpU juht Ove Vanebo ütles, et Breivik oli 2000ndate alguses aktiivne, kuid lahkus parteist, kui tema vaated muutusid äärmuslikumaks.

Meediakajastuste kohaselt postitas Breivik internetti kommentaare, milles ütles, et ta on Winston Churchilli ja Max Manuse ning ka Hollandi poliitiku Geert Wildersi austaja. Breivik ütles, et Wildersi Vabaduse partei on "ainus tõeline konservatiivide partei". Breivik on öelnud, et ta on "homo- ja Iisraeli-meelne". Twitteris parafraseeris ta utilitaristlikku filosoofi John Stuart Milli: "Üks inimene, kellel on veendumused, on võrdne 100 000 inimese jõuga, kellel on ainult huvid." Norra ringhääling (NRK) ütles, et Breivik avaldas rünnakute päeval 1516-leheküljelise manifesti oma multikultuurivastaste ja parempoolsete sõjakate ideoloogiate kohta.

Usk, et oli ka teisi kurjategija(te)

Mitmed noortelaagris viibinud tunnistajad usuvad (23. juuli 2011. aasta seisuga), et tulistajat oli rohkem kui üks. Politsei on saanud kirjeldusi teise relvuri kohta ja kontrollib praegu seda teavet. Kuna tunnistajate kirjeldused on ebakindlad ja sündmused on kaootilised, ei ole politsei ettevaatusabinõuna veel andnud ametlikku kommentaari. Politseiülema kohusetäitja Sveinung Sponheim on öelnud, et "praegu on väga raske öelda, kas ta tegutses üksi või tegutses ta osana suuremast võrgustikust".

Reaktsioonid

Kodumaine

Peaminister Jens Stoltenberg nimetas rünnakutele järgnenud hommikul toimunud pressikonverentsil rünnakut "rahvuslikuks tragöödiaks" ja halvimaks hirmutööks pärast Teist maailmasõda. Stoltenberg ütles, et rünnak ei kahjusta Norra demokraatiat, ja ütles, et õige vastus vägivallale on "rohkem demokraatiat, rohkem avatust, kuid mitte naiivsust".

Eskil Pedersen Töötajate Noorte Liidust lubas "naasta Utøyale" ja kutsus Norrat üles jätkama oma avatuse ja sallivuse traditsiooni.

Kuningas Harald saatis oma kaastundeavalduse ohvritele ja nende perekondadele ning kutsus üles ühtsusele.

Svein Østerud (nr:), emeriitprofessor, ütles, et enne kui me saame analüüsida rahva traumat, peame tunnistama, et Breivik ja [mõned] teised terroristid on noored, kes on kaotanud oma tee, kui nad läbivad institutsioone ... püüdes leida oma identiteeti ja samal ajal (ja iga päev) on sunnitud [ vastama] kooli, vanemate ja sotsiaalmeedia poolt kehtestatud normidele.

Rahvusvaheline

Euroopa Liit, NATO, ÜRO Julgeolekunõukogu, valitsused ja juhid üle kogu maailma väljendasid oma hukkamõistu rünnaku suhtes, avaldasid kaastunnet ja solidaarsust Norraga.

Oslo katedraali ette asetatud lilled päev pärast rünnakuid

Mälestused

Utøyal nimetatakse mälestuspaika ["lagendikuks"] "Lysninga"; osa sellest on ["ring"] "Ringen" - "terasrõngas [mis] ripub puude vahel ja siia on graveeritud enamiku 69 hukkunu nimed ja vanus"; "see asub saare kõrgeimas punktis"; see avati 2015. aasta suvel. Hegnhuset avati 2016. aastal.

22. juulil 2016 avati Oslos ajutine rahvuslik monument.

Igas omavalitsuses seisab üks monoliit.

Norras on 53 [kohas] Nico Widerbergi kuju, mida rahastati anonüümselt.

Üks monoliit paigutati Utsiktenisse - teeäärsele puhkealale, kust avaneb vaade Utøyale; see asub E16-l Nes in Hole (vald) juures.

Riiklik mälestusmärk Hole vallas

Juunis 2017 otsustas valitsus, et üks riiklik mälestusmärk, tuleks paigutada Utøya-kaia, Hole vallas; mälestusmärk ei ole [kunstiteos või] kunstiline väljendus. Kultuuriministeeriumi alluvuses olev asutus KORO (no) ei ole enam ametlikult seotud protsessiga seoses Hole'i mälestusmärgi rajamisega.

Populaarkultuuris

Jan Kjærstad (en) avaldas 2017. aastal romaani "Berge", mis räägib 1999. aasta rünnakutest ja kolmikmõrvast Norras (en).