Mustnokkahai (Carcharhinus acronotus): kirjeldus, levik ja omadused
Mustnokkahai (Carcharhinus acronotus) — väike (kuni 1,4 m) surnukehaid Ameerika idarannikul. Kirjeldus, levik ja unikaalsed omadused korall- ja liivarannikul.
Mustnokkahai (Carcharhinus acronotus) on surnukehaide liik perekonnast Carcharhinus. Seda liiki leidub piki Ameerika idarannikut peamiselt rannikuvetes, merepõldudel, liivaplatsidel ja karpide või korallide rusude kohal. Mustnokkhai on üsna väike hailiik, mille täiskasvanud isendid saavutavad maksimaalse pikkuse 1,4 meetrit (4,6 jalga). See hai on saanud oma nime musta laigu järgi, mis on tema nina otsas.
Kirjeldus
Mustnokkahai on peenema kehaehitusega, sileda nahaga ja silmatorkava tumeda laiguga ninal. Täiskasvanud isendid on tavaliselt hallikad või pruunikad seljapoolt ning heledamad altpoolt. Iseloomulikud tunnused:
- Pikkus: kuni umbes 1,4 m (tavaliselt väiksemad)
- Värvus: hallikas-pruun seljal, valkjas kõht; must laik nina tipus
- Esi- ja seljauimed: suhteliselt kolmepoolsed, nurgeline esimene seljauim
Levik ja elupaik
Liik on levinud Lääne-Atlandi veekogudes Ameerika idarannikul, alates mõnikord põhjaosas asuvatest piirkondadest kuni Lõuna-Ameerika rannikuni. Tüüpilised elupaigad on madalad rannikuvetted, lahed, suured liivapinnad, merepõhja koosseisud ja korallrahud. Seda liiki võib leida nii ranniku lähedal kui ka sisesaarte ümbruses ning tavaliselt sügavusvahemikus madalatest vetest kuni mõnekümne meetrini.
Bioloogia ja käitumine
Mustnokkahai on enamasti aktiivne päeval ja õhtul, kuid võib toituda ka öösiti. Sageli liikuvad väikeste rühmadena või üksikuna. Nad eelistavad rannikualasid, kus toitu on rikkalikult, ning võivad kasutada kasvukohti noorte kasvamiseks ja varjamiseks.
Toitumine
Dieet koosneb peamiselt väiksematest kaladest ning koorest ja pehmekoeliste saakloomade kombinatsioonist. Levinumad saakliigid on:
- väikesed koha- ja päevasoomuskalad
- ritt, karbid ja muud koorikloomad
- sageli ka väiksemad kalmaarid ja muud pehmekoelised
Paljunemine
Mustnokkahai on elutseselt paljunev (vivipaarne), mis tähendab, et noored arenevad emasel sees ja sünnivad täielikult vormitud poegadena. Reproduktiivsed tunnused võivad varieeruda, kuid üldjoontes:
- Embrüonaalne areng: emane toidab arenevaid poegi platsenta-sarnase ühenduse kaudu
- Sünnitusinterval: üks korraga aastas või harvem, sõltuvalt piirkonnast
- Pojad: hõlpsasti elujõulised, arvatavasti mõned üksikud kuni mitmekümne protsendiga väiksemad pesakonnad (sageli mõni isend korraga)
Konservatsioon ja inimtegevus
Kuigi mustnokkahai ei ole nii suur ega turgudel nii nõutud kui paljud teised hailiigid, mõjutab seda liiki inimtegevus mitmel moel:
- Kalandus: seda liiki tabatakse nii sihtkalana kui kõrvalsaagina; liha ja muud kõrvalsaadused võivad olla kasutuses
- Elupaikade häirimine: rannikualade areng, reostus ja elupaikade degradeerumine võivad kahandada sobivaid kasvukohti
- Seisund: kohaliku asustuse ja kalanduse tõttu võivad populatsioonid piirkonniti kõikuda; täpsemad rahvusvahelised hinnangud tuleks kontrollida värsketest konserveerimisallikatest
Sarnased liigid ja eristamine
Mustnokkahai võib segi minna teiste väiksemate Carcharhinus-perekonna liikidega. Erinevusteks on must laik nina otsas, kehaproportsioonid ja uimekuju. Täpseks määramiseks kasutatakse sageli hammaste, uime ja värvuse detaile.
Inimestevaheline suhtlus
Mustnokkahai ei ole tuntud ohtlikuna inimestele — kuna tegemist on suhteliselt väikese liigiga, on rünnakute tõenäosus väike. Siiski tuleks nagu kõigi haidega käituda ettevaatlikult: vältida jahipidamist ujumise ajal, ärge toita loomi ja järgida kohalikke rannakaitse- ning kalapüügireegleid.
Kui soovite täpsemat teaduslikku või piirkondlikku teavet, tasub otsida värskemaid allikaid või vastavaid looduskaitse- ja merebioloogiaressursse.
Kirjeldus
Mustnokkhai on üsna väike ja sihvakas, pika ümarate ninade ja suurte silmadega. See hai on saanud oma nime mustast laigust nina otsa all. Mustnokkahail on kaks seljauime. Esimene seljauim asub rinnauimede vabade servade kohal ja teine seljauim asub anaaluimede kohal või veidi nende ees. Anaaluime serv on sügavalt sisse lõigatud. Sellel liigil ei ole seljatagust harja (seljauimede vahelist harja) ja sabapedaalil puudub kiil. Mustnokkhai on halli kuni rohekashalli värvi, teise seljauime ja seljaosa sabalaba mustade otstega. Must laik ninaotsa all võimaldab seda haid hõlpsasti eristada teistest samas piirkonnas leiduvatest hailiikidest. Mustnokkhai ülemisel lõual on mõlemal pool 12-13 rida hambaid, alumisel lõual on 11-12 rida hambaid. Ülalõualuu hambad on üsna kitsad ja kolmnurkse kujuga, millel on kaldservad koos jämedate hammastega, mis paiknevad pigem alustes kui otstes. Alamlõual on samuti laiade alustega kühmnurksed hambad. Ülalõual on üks sümpaatiline hammas ja alalõual üks või kaks. Täiskasvanud mustnokkahai keskmine pikkus on umbes 1,2 meetrit (4,1 jalga), saavutades maksimaalse pikkuse 1,4 meetrit (4,6 jalga). See hai kaalub täiskasvanuna tavaliselt umbes 22 naela (10 kg). Mustnokkhai on üsna kiiresti kasvav liik, nii isased kui ka emased saavutavad suguküpsuse umbes 1 meetri pikkuseks.
Mustnokkahai ninaotsal olev must laik annab haile tema nime.
Elupaik
Mustnokkhai on levinud Ameerika idaranniku mandri- ja saarekaldal, nii põhjas kui Põhja-Carolinas ja lõunas kui Lõuna-Brasiilias, sealhulgas Bahama saartel, Mehhiko lahes ja Kariibi meres. Neid leidub peamiselt rannikuvetes üle merepõldude, liivaplatside ja karpide või korallitruubide. Seda liiki leidub eri piirkondades sõltuvalt suurusest ja soost. Tavaliselt kohtab madalas vees ainult noori haisid, sest täiskasvanud haid armastavad sügavamaid kui 9 meetrit (30 jalga) ja on kõige sagedamini levinud 18-64 meetri sügavusel (59-210 jalga). Ameerika Ühendriikide lõunapoolse Atlandi ookeani ranniku lähedal elavad mustnokkahaid rändavad suvel põhja poole ja talvel lõuna poole; sarnane ränne toimub ka Mehhiko lahe mustnokkahaide puhul.
Reproduktsioon
Mustnokkahaid on elupaarid, kes paarituvad mai lõpus ja juuni alguses ning kelle tiinusperiood on 10-11 kuud. Praegu näib, et Mustnokkahaidel on Loode-Atlandil ja Mehhiko lahes kaks erinevat sigimistsüklit. Uuringud on näidanud, et Mehhiko lahe emased mustnokkahaid paljunevad igal aastal, samas kui Atlandi ookeani emased paljunevad kord kahe aasta jooksul. Mustnokkahaide üks pesakond võib sisaldada 3-6 poega, kuid tavaliselt on neid 4. Noored on sündides 43-51 cm pikkused. Mõlemad sugupooled saavad suguküpseks umbes 2-aastaselt. Bulls Bay, Lõuna-Carolina, Ameerika Ühendriigid, on üks teadaolev selle liigi kasvukoht.
Söötmine
Mustnokkhai on kiire ujuja, kes toitub väikestest kaladest, sealhulgas karpkaladest, kroakeritest, sardellidest, sardellidest, karpkaladest ja siigikaladest. Samuti on teada, et ta toitub kaheksajalgadest.
Inimese suhtlemine
Mustnokkhai on vähese kaubandusliku tähtsusega, kuid seda püütakse siiski kui ulukikala, sest see annab kerge püügivahendi abil püütuna korraliku võitluse. Kui see hai on püütud, kuivatatakse ta sageli enne inimtoiduks turustamist. See hai kujutab endast inimestele vähe ohtu ja selle kohta ei ole kunagi teatatud hai rünnakujuhtumitest. Siiski on teatatud, et kui mustnokkhai satub sukeldujate ette, näitab ta ähvardavat käitumist, mis väljendub kükitades selga, tõstes pead ja langetades sabatüve.
Küsimused ja vastused
K: Mis liiki hai on mustanahaline hai?
V: Blacknose hai on rekvisiithaide liik.
K: Kus leidub Blacknose hai?
V: Mustnokkhai leidub Ameerika idarannikul.
K: Milline on mustnokkhai elupaik?
V: Mustnokkhai leidub peamiselt rannikuvetes üle merepõldude, liivaste tasandike ja karpide või korallide rusude.
K: Kui suureks võivad täiskasvanud mustnokkhai saada?
V: Täiskasvanud mustnokkhai võib saavutada maksimaalse pikkuse 1,4 meetrit (4,6 jalga).
K: Mis eristab Blacknose haid teistest hailiikidest?
V: Mustnokkhai on saanud oma nime musta laigu järgi, mis on tema nina otsas.
K: Milline on mustnokkhai perekond?
V: Mustnokkhai kuulub perekonda Carcharhinus.
K: Kas mustnokkhai on suur või väike hailiik?
V: Mustnokkhai on üsna väike hailiik.
Otsige