James Black — Nobeli laureaat, propranolooli ja tsimetidiini leiutaja

Black sündis Uddingstonis, Lanarkshire'is. Ta oli baptistliku perekonna viiest pojast neljas. Tema isa oli kaevandusinsener. Ta kasvas üles Fife'is. Black käis Cowdenbeathi Beathi keskkoolis. 15-aastaselt võitis ta stipendiumi St Andrewsi ülikooli. St Andrewsis õppis ta meditsiini. Ta lõpetas ülikooli 1946. aastal.

Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle University College'i füsioloogia osakonda dotsendi assistendina. Hiljem asus ta tööle Malaya Ülikooli õppejõuna. Black oli otsustanud arstikarjääri vastu, sest ta oli vastu sellele, mida ta tajus tollal patsientide ebatsensuurseks kohtlemiseks.

Pärast ülikooli lõpetamist asus Black kolmeks aastaks Singapuris õpetajaks. Ta kolis 1950. aastal Londonisse. Hiljem, 1950. aastal, naasis ta Šotimaale. Ta asus tööle Glasgow ülikooli (veterinaariakool). Seal hakkas teda huvitama, kuidas adrenaliin mõjutab inimese südant. Peamiselt huvitas teda see, kuidas see mõjutab angiiniaga inimesi. Ta leidis, et adrenaliini mõju ei aidanud. Ta liitus 1958. aastal ICI Pharmaceuticals'iga. Ta töötas selles ettevõttes kuni 1964. aastani. Selle aja jooksul lõi ta propranolooli, millest sai maailma enimmüüdud ravim. ICI-s töötades töötas Black välja uue uurimisviisi. Enne seda loodi ravimimolekule ja seejärel katsetati, kuidas neid molekule saaks ravimina kasutada. Black otsustas valida meditsiinilise kasutuse ja seejärel proovida luua molekule selle ravimi jaoks. Propranolooli avastamist peeti suurimaks avastuseks südamehaiguste ravis pärast digitalise avastamist.

Samal ajal püüdis Black leida ravi maohaavanditele. ICI ei soovinud seda teha, nii et Black lõpetas 1964. aastal oma töö nende heaks. Ta liitus ettevõtetega Smith, Kline ja French. Ta töötas neis üheksa aastat kuni 1973. aastani. Seal töötas Black välja oma teise peamise ravimi, tsimetidiini. Seda müüdi esmakordselt 1975. aastal kaubamärgi Tagamet all. Tagamet edestas peagi propranolooli ja sai maailma enim müüdud retseptiravimiks.

Blackist sai 1973. aastal Londoni ülikooli kolledži farmakoloogia osakonna juhataja. Ta lõi uue meditsiinikeemia bakalaureuseõppe kursuse. Tal oli palju probleeme, kui ta üritas saada raha teadusuuringuteks, nii et ta loobus. Ta läks 1978. aastal tööle Wellcome Research Laboratories'i. Seal töötas ta kuni 1984. aastani. Seejärel sai Blackist Londoni King's College'i meditsiinikooli Rayne'i instituudi analüütilise farmakoloogia professor. Ta jäi sinna kuni 1992. aastani. Ta lõi 1988. aastal James Blacki fondi, mille rahastas Johnson ja Johnson. Ta töötas koos 25 teadlasega narkootikumide uurimisel. Nende uuringute hulka kuulusid gastriini inhibiitorid, mis võivad peatada mõned maovähid.

Black aitas suurendada teaduslikke ja kliinilisi alusteadmisi kardioloogias. Tema loodud propranolooli peetakse üheks kõige olulisemaks panuseks 20. sajandi kliinilisse meditsiini ja farmakoloogiasse. Propranolool on aidanud miljoneid inimesi.

Mustast sai 10. veebruaril 1981. aastal rüütlirüütli staatus meditsiiniliste teadusuuringute eest. Ta sai selle au kuninganna Elizabeth II-lt Buckinghami palees. 26. mail 2000 nimetas kuninganna ta teenetemärgi liikmeks.

1976. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi liikmeks. Samal aastal anti talle Laskeri auhind. Aastal 1979 anti talle Artois-Baillet Latouri tervishoiupreemia. Aastal 1982 anti Blackile Wolfi meditsiinipreemia. Koos Gertrude B. Elioni ja George H. Hitchingsiga sai ta 1988. aastal Nobeli meditsiinipreemia oma töö eest ravimite väljatöötamise alal. 1994. aastal sai ta Kuningliku Meditsiiniühingu Ellison-Cliffe'i medali.