See kõrgeimate hoonete loetelu hõlmab pilvelõhkujaid, millel on pidevalt kasutatavad korrused ja mille kõrgus on vähemalt 350 m. Muud ehitised kui tornid ei kuulu sellesse loetellu (vt kõrgeimate hoonete ja ehitiste loetelu). Loend keskendub arhitektuursele kõrgusele (ehitise otsaosa), mitte ainult antenni või muude lisandite tipule, ning hõlmab elamu-, büroo- ja segakasutusega hooneid, mis on mõeldud pidevaks inimkasutuseks.

Definitsioon ja kriteeriumid

Tihti eristatakse mitu kõrguse mõõdet: arhitektuurne kõrgus (ehitise “top” sh arhitektuursed tipud), kõrgeim asustatud korrus ja tehniline tip (sh antennid ja mastid). Selle loetelu aluseks on hooned, millel on pidevalt kasutatavad korrused ning mis ületavad 350 m. Sellest tulenevalt jäetakse välja struktuurid, mille kõrgus on saavutatud peamiselt mittesõltuva antenni või avatud platvormiga (näiteks paljud saatetorud ja vaatetornid), mida loetletakse eraldi.

Lühike ajalooline ülevaade

Ajalooliselt oli maailma kõrgeim inimtekkeline ehitis iidne hauakamber - Giza suur püramiid Egiptuses, mis hoidis seda positsiooni üle 3800 aasta kuni Lincolni katedraali ehitamiseni Inglismaal 1311. aastal. Kuni Washingtoni monumendi valmimiseni 1884. aastal olid maailma kõrgeimad ehitised kristlikud kirikud ja katedraalid Euroopas. Varase pilvelõhkuja teerajaja oli Chicago, kus 1885. aastal ehitati 42,1 meetri kõrgune Home Insurance Building, mis oli aluseks sellele, et Ameerika Ühendriigid pidasid maailma kõrgeima hoone positsiooni kogu 20. sajandi jooksul kuni 1998. aastani, mil valmisid Petronas Towers. Sellest ajast alates on tiitlit hoidnud vaid kaks hoonet: Taipei 101 2004. aastal ja Burj Khalifa 2010. aastal.

21. sajandi buum ja peamised piirkonnad

Alates 21. sajandi algusest on Lähis-Idas, Hiinas ja Kagu-Aasias toimunud pilvelõhkujate ehitamise buum. Suur osa maailma üle 350 m hoonetest paikneb tänapäeval Dubais, Shanghai's, Shenzhenis, Soulis, Kuala Lumpuris jt suurlinnades, kus maa- ja kinnisvarainvesteeringud ning linna planeerimise ambitsioonid on soodustanud vertikaalset kasvu. Samas on oluline, et kõrghoonete ehitus ei piirdu üksnes kõrguse võistlemisega — üha tähtsamaks saavad energiatõhusus, ruumikasutuse mitmekesisus ja ohutusnõuded.

Tehnilised ja arhitektuursed lahendused

Pilvelõhkujad üle 350 m nõuavad eriehituslikke lahendusi: tugevad kandekonstruktsioonid (terase või raudbetooni kombinatsioonid), tuuletaluvuse tagamine, painduvad fassaadid ja kõrgetasemelised liftisüsteemid. Paljudes väga kõrgetes hoonetes kasutatakse tuned mass damper tüüpi massiivi tormivärinate vähendamiseks (näiteks Taipei 101-s). Kaheksakümnendatest ja 1990ndatest pärit terasest raamist arhitektuuriliigid on arenenud komplekssemateks kombineeritud süsteemideks, mis võimaldavad suuri vaba ruume ja mitmekülgset kasutust (bürood, hotellid, elamud, vaatetornid ja ostukeskused).

Märkimisväärsed näited ja rekordid

  • Burj Khalifa maailma kõrgeim hoone (alates 2010), kombineeritud kasutusega (hobid, bürood, vaatetorn).
  • Taipei 101 — 509,2 m: 2004. aastal maailma kõrgeim; tuntud oma massdamperi tõttu ja kiirete liftide poolest.
  • Petronas Towers — 452 m: 1998. aastal maailma kõrgeimad kaksikhooned; asuvad Kuala Lumpuris.
  • Shanghai Tower — 632 m: üks maailma kõrgeimaid hooneid, näide kaasaegsest silindrilisest ja pöörlevast arhitektuurist ning kõrgest energiatõhususest.
  • One World Trade Center — 541,3 m (koos tipuga): New Yorgi ikoon ja üks Põhja-Ameerika kõrgeimaid hooneid.
  • Lotte World Tower — 555 m: Seoulis; näide Lõuna-Korea pilvelõhkujate arengust.
  • Jeddah Tower (ehitus peatatud/katkestatud): kavandatud üle 1000 m kõrguseks, kuid projekt on käänulise rahastuse ja ehitusprobleemide tõttu viibinud.

Tulevikutrendid

Edaspidi on pilvelõhkujate ehituses oodata suuremat rõhku jätkusuutlikkusele (rohkem taastuvenergiat, energiakasutuse optimeerimist), modulaarsetele ning kiir- ja turvalahendustele ning sotsiaalsele planeerimisele (vertikaalsed kogukonnad, ligipääs avalikele ruumidele). Lisaks mõjutavad arengu suunda linnaplaneerimise regulatsioonid, tehnoloogiline areng (nt uued ehitusmaterjalid) ja majanduslikud tingimused. Mõned ambitsioonikad projektid püüavad jõuda üle kilomeetri, kuid realiseerumine sõltub nii tehnilistest kui majanduslikest teguritest.

Kuigi maailma kõrgeimate hoonete nimistus on läbi ajaloo toimunud palju muutusi, jääb tendents selgeks: linnad, riigid ja arendajad kasutavad kõrgust nii tähistamaks majanduslikku jõudu kui ka vastamaks tihedalt asustatud linnakeskkonna vajadustele. Sellest tulenevalt on pilvelõhkujad nii inseneri- kui ka arhitektuurivõimete demonstratsioon ning linna identiteedi oluline osa.