Hutt Riveri vürstiriik — Austraalia vanim mikronatsioon, asutatud 1970
Hutt Riveri vürstiriik, mida varem tunti Hutt Riveri provintsi nime all, oli tuntud ja omapärane mikronatsioon Austraalias. Austraalia vanima mikronatsiooni asutas 21. aprillil 1970 Leonard George Casley, kui tema ja tema toetajad kuulutasid välja eraldumise Lääne-Austraalia osariigist. Vürstiriik väitis end olevat sõltumatu suveräänne riik, kuid teda ei tunnustanud ühegi ametliku riigi ega rahvusvahelise organisatsiooni poolt — ainsate tunnustajateks jäid teised mikronatsioonid ja suured grupid huvilisi. Hutt River väitis omalt poolt faktilist iseseisvust alates algusest ning teda kirjeldati sageli kui omalaadset „faktilise” õigusliku staatusega ent mitteformaalselt rahvusvaheliselt tunnustatud ühiskonda; originaalteates on mainitud kuupäeva 21. aprill 1972 seoses nende staatuse väidetava kinnistumisega.
Ajalugu ja põhjused
Hutt Riveri vürstiriigi tekkele eelnes konflikt teraviljakvootide ja põllumajandustoetustega. Casley ja kohalikud talunikud väitsid, et Lääne-Austraalia valitsuse nõuded kahjustavad nende majandustegevust ja et osariigi seadusandlus ei kaitse nende huve. 1970. aasta deklaratsiooniga kuulutati maa iseseisvaks. Aja jooksul kehtestasid nad oma sisedokumendid, nimetasid valitsuseametnikke ja väljastasid münte, marke ning „passilaadseid” dokumente, mis tõmbasid huvilisi ja turiste.
Asukoht, pindala ja elanikkond
Vürstiriik asus Perthist umbes 517 kilomeetrit põhja pool, Northamptonist läänes asuval rootsil. Selle pindala oli suhteliselt väike — hinnanguliselt mõnekümne ruutkilomeetri suurusjärgus (mõned allikad viitavad umbes 75 km²). Elanikkond oli väga väike: püsielanikud moodustasid tavaliselt vaid paarikümnest inimesest koosneva kogukonna, kuhu kuulusid Casley perekond, talunikud ning mõnikümmend turistide ja huviliste külastust aastas.
Poliitika, valitsemine ja kultuur
- Valitseja: asutaja Leonard Casley võttis endale kuningliku tiitli (sõltuvalt perioodist kas „praost”, hiljem „vürst”) ning juhtis vürstiriiki suure osa selle ajaloost. Tema poeg Grame (Graeme) pidi hiljem vürstiriigi juhtimist üle võtma.
- Seadused ja sümboolika: vürstiriigil oli oma hümn, sümbolid, postmargid ja münte, mida müüdi suveniiridena ja kogujatele.
- Majandus: põhiliselt tugines piirkond põllumajandusele, eriti teraviljakasvatusele, kuid tulu tõi ka turism, postmarkide ja suveniiride müük ning temaatilised külastused.
Rahvusvaheline ja õiguslik staatuse vaidlus
Kuigi Hutt River pidas end sõltumatuks, ei tunnustanud seda ametlikult ükski riik ega rahvusvaheline organisatsioon. Austraalia valitsus pidas vürstiriiki jätkuvalt Lääne-Austraalia osaks ning kohalikud ja föderaalsed õigussüsteemid ei andnud tunnustust iseseisvusele. 2010. ja 2017. aastatel tekkisid vürstiriigiga seotud maksuküsimused ning kohtuvaidlused, mille käigus otsustati, et Hutt River ei ole õiguslikult sõltumatu riik, ning suhted Austraalia riigiga püsisid pingelised.
Reisijatele ja pärand
Hutt River oli mitmeaastane turismiobjekt, kuhu saabusid uudishimulikud külastajad, kes soovisid näha „vürstiriigi” infrastruktuuri, osta postmargi- või mündikollektsioone ning osaleda ekskursioonidel. Vürstiriigi iseloomulikest elementidest — deklaratsioonidest, dokumentidest ja meedias esinenud meediakajastusest — on tänini säilinud huvitav ajalooline pärand, mis illustreerib mikronatsioonide fenomeni ja üksikisikute püüdlusi autonoomia järele.
Lõpp ja tagasiliitmine Austraaliale
Majanduslikud ja juriidilised probleemid, näiteks maksuvõlad ja kohtulahendid, kurnasid väiketerritooriumi. Aja jooksul lõppes Hutt Riveri de facto tegevus ning 3. augustil 2020 teatasid valitsejad, et vürstiriik lõpetab oma tegevuse ja maa liidetakse taas Austraalia jurisdiktsiooni alla. See tähistas lõppu enam kui poole sajandi pikkusele erandlikule eksistentsile ja jättis maha müügiks ja kogumiseks mõeldud materjale, mis huvitavad ajaloolasi, õigusteadlasi ja huvilisi mikronatsioonide teemal.
Kokkuvõte: Hutt Riveri vürstiriik oli eriline näide sellest, kuidas väike kogukond püüdis luua ja pidada iseseisvat ühiskonda Austraalia raames. Kuigi see ei saavutanud ametlikku tunnustust, jäi ta avalikku mällu eripärase ja vastuolulise nähtusena, mis tõi kaasa nii huvi kui ka õiguslikke vaidlusi.
Hutt Riveri vürstiriigi kaart
Ajalugu
Hutt Riveri vürstiriik loodi 1969. aastal Hutt Riveri provintsi nime all vastuseks vaidlusele Lääne-Austraalia valitsusega nisu tootmise kvootide üle, mida Casley perekond pidas drakooniliseks. Casley talus oli umbes 4000 hektarit (9900 aakrit) nisu valmis, kui kvoodid väljastati, mis lubas Casley'l müüa ainult 1647 bushelit ehk umbes 40 hektarit (99 aakrit). Esialgu ühinesid viis Hutt Riveri talusid omavat perekonda, et võidelda kvoodi vastu, ning Casley esitas Lääne-Austraalia kubernerile Sir Douglas Kendrew'le protesti. Kuberner vastas, et "meie kvooti ei saa korrigeerida", mis, kuna ta tegutseb kuninganna esindajana, pani Tema Majesteedi tehniliselt vastutama Tort[] ebaseadusliku kehtestamise eest, kuna kvoot ei olnud veel seaduseks vastu võetud. Casley esitas seejärel kahjunõuete seaduse alusel 52 miljoni dollari suuruse nõude, uskudes, et see nõue sunnib kvooti läbi vaatama. Kaks nädalat hiljem esitas valitsus parlamendile seaduseelnõu, et "taastada" nende maapiirkondade sundvõõrandamine. Pärast seda, kui valitsuse poole pöördumine, et see omandamise seaduseelnõu uuesti läbi vaadata, ebaõnnestus, kasutasid Casley ja tema kaaslased Briti seadust (1495. aasta riigireetmise seadus), mis nende arvates võimaldas neil eralduda ja kuulutada oma iseseisvust Austraalia Ühendriigist. Casley väidab, et ta jääb siiski lojaalseks kuninganna Elizabeth II-le. Casley valiti uue "suveräänse riigi" halduriks oma pere poolt.
Lääne-Austraalia valitsus otsustas, et ta ei saa midagi teha ilma Commonwealthi sekkumiseta. Austraalia kindralkuberner Sir Paul Hasluck teatas hiljem, et Rahvaste Ühenduse sekkumine lahkulöömisse on põhiseadusega vastuolus. Kirjades kindralkuberneri kantseleiga nimetati Casley'd ekslikult "Hutt Riveri provintsi administraatoriks". Kuninglik prerogatiiv, teeb selle tunnustuse siduvaks kõigile kohtutele. Pärast seda, kui valitsus ähvardas teda süüdistuse esitamisega, nimetas Casley end Tema Kuninglikuks Kõrguseks prints Leonard I of Hutt, et kasutada ära Commonwealthi seadust, mille kohaselt monarhi ei saa mitte ainult mitte süüdistada, vaid et igaüht, kes sekkub tema ülesannete täitmisse, võib süüdistada riigireetmises. Ehkki seadus selles küsimuses on vahepeal muutunud, ei ole Austraalia valitsus pärast seda deklaratsiooni Hutt Riveri vastu mingeid meetmeid võtnud. Austraalia seaduste kohaselt oli valitsusel kaks aastat aega Casley deklaratsioonile vastata; vastamata jätmine andis provintsile 21. aprillil 1972 de facto õigusliku staatuse.
1976. aastal keeldus Austraalia Post Hutt Riveri posti käsitlemisest, sundides posti suunama Kanada kaudu. Pärast Austraalia maksuameti (ATO) korduvaid nõudmisi maksude tasumiseks kuulutas provints 2. detsembril 1977 Austraaliale ametlikult sõja. Prints Leonard teavitas ametivõime vaenuliku tegevuse lõpetamisest mitu päeva hiljem. Postiteenus taastati ja maksunõuded lõpetati. Hutt Riveri elanikud on nüüd ATO poolt tulumaksuga seoses liigitatud Austraalia mitteresidentideks; seega on provintsis teenitud tulu Austraalia maksustamisest vabastatud. Provintsi enda tulumaks on 0,5%, mis on kehtestatud provintsis registreeritud välismaiste ettevõtete finantstehingutelt ja isiklike kontode pealt.
Kuigi vürstiriik ei maksa makse, on Austraalia valitsuse praegune ametlik seisukoht, et tegemist on vaid ärinime all tegutseva eraettevõttega.
1980. aastate alguses kuulutas Hutt River Province end kuningriigiks, kuid varsti pärast seda pöördus ta tagasi oma algsesse vürstiriigi staatusesse. Vürstiriik andis välja mitmeid oma postmarke ja münte.
Septembris 2006 otsustas prints Leonard muuta nime "Hutt Riveri vürstiriigiks" ja loobus sõnast "provints".
Statistika
Hutt Riveri vürstiriik asub Perthist 517 kilomeetrit põhja pool Hutt Riveri ääres. Selle pindala on umbes 75 ruutkilomeetrit (19 000 aakrit).
Ekspordi alla kuuluvad metsalilled, põllumajandussaadused, postmargid ja mündid. Majanduse jaoks on oluline ka turism, mida külastab igal aastal 40 000 turisti.
Hutt Riveris elab väga vähe inimesi, kuid vürstiriik väidab, et seal elab 13 000 kodanikku.
Vürstiriigil ei ole alalist sõjaväge, kuid mitmed selle kodanikud on saanud sõjaväekomissariaadi. Ametlikel üritustel osalevad vürsti juures aukodanikud, ja hoolimata sellest, et vürstiriik on täiesti sisemaa, on vürstiriigi toetajatele antud mereväekomandeeringuid.
Vürstiriigi pealinn Nain on nime saanud Galileas asuva Naini järgi.
Valitsus
Kui Hutt Riveri vürstiriik eraldus, koostati seaduseelnõu, lühike dokument, milles kirjeldati "Hutt Riveri" kodanike õigusi. Selles nähti ette ka haldusnõukogu, mis valitses vürstiriiki kuni alalise valitsuse moodustamiseni. Kui Casley kuulutas end vürstiks, kaotati haldusnõukogu ja Hutt Riveri vürstiriigist sai heatahtlik absoluutne monarhia, mille seadusandlik komisjon koostas uusi õigusakte. 1997. aastal esitas seadusandlik komitee vürstile ja tema kabinetile põhiseaduse ettepaneku. Selle viimane versioon kehtib alates 1. jaanuarist 2011. Kõigil vürstiriigis elavatel üle 18-aastastel kodanikel on õigus valida parlamenti.
Kuninglik perekond
Tema Kuninglik Kõrgus prints Leonard I of Hutt oli stiil, mida Leonard George Casley on kasutanud alates Hutt Riveri vürstiriigi loomisest. Prints Leonard oli abielus Tema Kuningliku Kõrguse Huti printsessi Shirley of Hutt'i, Dame of the Rose of Sharon'i (sünninimi Shirley Butler) abikaasaga. Neil on seitse täiskasvanud last, nende hulgas on kroonprints Ian (sündinud 1947), kes on vürstiriigi peaminister ja prints Leonardi troonipärija.
Prints Leonard suri kopsupõletikku 13. veebruaril 2019. aastal 93-aastaselt.
Prints Ian osaleb suurel määral metslillede tootmises, kusjuures toodet ei ekspordita mitte ainult Perthi, Lääne-Austraaliasse, vaid ka paljudesse linnadesse rahvusvaheliselt.
Printsess Shirley võõrustab igal aastal paljusid vürstiriiki külastavaid kõrgeid ametnikke ja diplomaatilisi esindajaid[] ning võtab vastu ka paljusid telemeeskondi ja ajakirjade ajakirjanikke. Ta on ka kuninglik patroon ja Huti Punase Risti juhatuse esimees.
Kuninglikus perekonnas on 24 lapselast ja 23 lapselapselast otseses liinis.
Prints Leonard tegeles mitmete ametitega, enne kui 1960. aastatel ostis Lääne-Austraalias Northamptoni ja Geraldtoni lähedal suure nisufarmi. Endine matemaatik ja füüsik, kes töötas 1950ndatel aastatel NASA-s, on printsi auks nimetatud täht.
Hoolimata oma eakast east on prints Leonard tuntud kui teravmeelne "põõsasjurist". Ta on ka hermeetika pooldaja, mille kohta on ta eraviisiliselt avaldanud mitmeid uurimusi ja raamatuid.
Prints Leonard on Austraalia Rahvusmuuseumis Canberras asuvas püsiekspositsioonis.
Valuuta
1974. aastal võeti kasutusele väikese nimiväärtusega pangatähtede komplekt. Esimesed Hutt Riveri mündid anti välja alles 1976. aastal.
Hutt Riveri provintsi vürstiriigi valuuta on Hutt Riveri dollar, mis jaguneb 100 sendiks. Hutt Riveri dollar on seotud Austraalia dollariga üks-ühele.
Esimene seeria: 1976 - 1978
Oli neli konfessiooni: 5₵, 10₵, 20₵ ja 50₵. Neid anti välja aastatel 1976-1978, kuid 1978. aasta emissioon oli ainult proof-emissioon. Samuti oli olemas hõbedane 30-$-münt ja kuldne 100-$-münt, mis olid vermitud ainult proof-müntidena.
| Esimene seeria | |||||||
| Väärtus | Tehnilised parameetrid | Kirjeldus | Esimese vermimise kuupäev | ||||
| Läbimõõt | Koostis | Edge | Avaserva | Tagasi | |||
| 5¢ | 16,5 mm | Alumiinium | Lihtne | Prints Leonard | Vapp | 1976 | |
| 10¢ | 19,1 mm | Vask | |||||
| 20¢ | 22,4 mm | Messingist | |||||
| 50¢ | 24,9 mm | Kuprinikkel | |||||
| $30 | 38,1 mm | 999‰ hõbe | Reed | ||||
| $100 | 25 mm | 24 karaadi kuld | Lihtne | ||||
Hõbedane juubelimünt 1 dollarit
1977. aastal löödi Elizabeth II hõbedase juubeli tähistamiseks 1-dollarilised mündid. Neid münte nimetatakse "auklikeks dollariteks"[] , mis on hüüdnimetus, mida kasutatakse äärmiselt haruldaste Uus-Lõuna-Walesi 5/- müntide ja Prince Edward Islandi 5/- müntide puhul, mis lõigati ja löödi vastumärgiga Hispaania-Ameerika kaheksandikmüntidest (8 Reales).
Sama kujundusega mündid löödi uuesti 1978. aastal, kuid ilma kirjata "Queens's Jubilee".
Hilisemad seeriad
Enamik hilisemate seeriate münte on konkreetsete mälestusteemadega ja tavaliselt valmistatud väärismetallist. Müntide emiteerimine jätkus kuni 2000. aastani ja jätkus uute emissioonidega alates 2007. aastast, et tähistada printsipaari 60. pulma-aastapäeva.
1991. aasta mälestusmünt.
Staatus ja kriitika
Austraalia suursaadik Araabia Ühendemiraatides Jeremy Bruer teatas, kui ta kuulis, et Dubais tegutseb büroo, mis väidab end esindavat "Hutt River Province" ja müüb väidetavalt reisidokumente, et Austraalia valitsus ei tunnusta "Hutt River Province'i" ei juriidiliselt ega muul viisil.
Ta märkis lisaks, et: "Hutt River Province'ina kirjeldatud maa-ala on eraomandis olev nisukasvatusmaa Huti jõe ääres, Geraldtonist põhja pool Lääne-Austraalia osariigis. Sellel ei ole eristaatust. Sellel ei ole eraldi suveräänsust ja see allub Austraalia põhiseadusele ja Austraalia seadustele."
Tiitlite kasutamise kohta ütles suursaadik, et: "Austraalia valitsus ei tunnusta "kuninglikke tiitleid" ega ametinimetusi, nagu "riigipea", "riigiminister" ja "välisminister", mida vara omava perekonna poolt on omaks võetud, ega selliste terminite nagu "konsulaat" ja "vürstiriik" kasutamist seoses "Hutt Riveri provintsiga"."
Hutt River Province väidab aga, et ta on Austraalia õigussüsteemi raames sõltumatu üksus ja et Commonwealthil ei ole õigust vaidlustada väidetavat de facto seaduslikkust, mille talle kindralkuberneri büroo ekslikult andis, ning tema enda suutmatust sellele nõudele vastata. Selle de facto tunnustuse tühistamiseks peaks Lääne-Austraalia kindralkuberneri kantselei esitama lahkulöömise arbitraažile, mida Hutt Riveri provintsi väitel ei tehta, kuna on olemas õiguskindlusetus, mis on seotud asjaoluga, et Lääne-Austraaliat tervikuna ei ole kunagi ametlikult Briti territooriumiks kuulutatud.
Kuigi Austraalia valitsus ei tunnusta Hutt River Province'i poolt välja antud passe seaduslikult, on neid igal üksikjuhul aktsepteeritud välismaale reisimiseks.
2010. aastal küsiti Lääne-Austraalia regionaalarengu ja maade ministrilt Brendon Gryllsilt, kas tema osariigil on provintsi suhtes seisukoht. Ta vastas: "Ainult see, et prints Leonard on mõistatus... Minu kui ministri päevakorras ei ole praegu midagi, mis sellega seotud oleks.".
Austraalia valitsuse osakondade poolne kohtlemine
Üldiselt ei sekku Austraalia valitsuse osakonnad Hutt Riveri provintsi tegevusse. Kuigi Austraalia maksuamet on oma veebisaidil hoiatanud avalikkust, et ta ei ostaks PHRi ettevõtteid, ei ole ta siiski tegutsenud vürstiriigi vastu. Vürstiriigil oli kavas asutada oma territooriumil ülikool, mis on Austraalias ebaseaduslik[] . Valitsusasutused ei ole siiski PHRi vastu tegutsenud. Samuti ei maksa PHR ATO-le makse.
Töötlemine Euroopa valitsusasutuste poolt
2008. aastal andis Euroopa Liidu Nõukogu välja memorandumi, milles Hutt Riveri passid nimetati "fantaasiapasside" hulka, mida eraorganisatsioonid ja eraisikud väljastavad ja millele ei tohiks viisat kinnitada.
