Warren William Zevon (24. jaanuar 1947 - 7. september 2003) oli Ameerika Ühendriikide rokklaulja-laulukirjutaja ja muusik, kes oli tuntud oma kummaliste ja mõnevõrra kriitiliste elumõtete lisamise poolest laulusõnadesse. Ta sündis Chicago lähedal ja veetis suure osa lapsepõlvest ning noorusest Lõuna-Californias; muusikukarjääri alguses töötas stuudiomuusikuna ja laulukirjutajana, enne kui pälvis laiemat tähelepanu sooloartistina. Zevoni stiil segas tumedat huumorit, lugude jutustamist ja satiriat ning tema laulutekstid tutvustasid sageli värvikaid karaktereid ja vägagi konkreetseid ühiskondlikke pilte.
Paljud kuulsad muusikud on öelnud, et Zevoni looming on neile meeldinud, sealhulgas Jackson Browne, Bruce Springsteen, Bob Dylan ja Neil Young. Tema kuulsaimate laulude hulka kuuluvad "Werewolves of London", "Lawyers, Guns and Money", "Roland the Headless Thompson Gunner" ja "Johnny Strikes Up The Band". Kõik need on tema kolmandalt ja kuulsaimalt albumilt: Excitable Boy (1978). "Werewolves of London" kirjutas ta koos kaastöölistena tuntud muusikutega (sh LeRoy Marinell ja Waddy Wachtel) ning lugu on tänu oma sümpaatsele piano-riffile ja refräänile üks tema äratuntavamaid töötlusi. Zevon on kirjutanud palju laule, mida on salvestanud teised artistid. Nende hulka kuuluvad "Poor Poor Pitiful Me" (Linda Ronstadti top 40 hitt), "Accidentally Like a Martyr", "Mohammed's Radio", "Carmelita" ja "Hasten Down the Wind". Tema lood on olnud populaarsed nii roki-, country- kui folkiringkondades, sest nad kombineerivad tugevat meloodiat ja teravat teksti.
Zevon salvestas või laulis mõnikord ka cover-laule. Talle meeldis laulda Bob Dylani "Knockin' on Heaven's Door" ja Leonard Coheni "First We Take Manhattan". Ta oli sageli külaline "Late Night with David Letterman" ja "Late Show with David Letterman" saates ning tema terav huumor ja improviseerimisoskus tegid temast Lettermani publikule lemmiku. Hiljem laulis Letterman koos Zevoniga laulusarjas "Hit Somebody! (The Hockey Song)" koos Paul Shafferi ja CBSi orkestri liikmetega. Lisaks esines Zevon sageli teiste tuntud muusikutega, osaledes salvestustel ja stuudioprojektidel, mistõttu tema nimi on laialdaselt tuntud ka muusikaringkondades.
Tema elus oli palju probleeme, sealhulgas abielulahutus, alkoholism ja enesetapukatsed. Tal oli ka paranoia arstide suhtes ja see tappis teda: ta ei teadnud, et tal on vähk, kuni arstid ei suutnud teda aidata. 2002. aastal diagnoositi Zevonil inoperatiivne pleura mesoteliom (kõige laiemas mõttes mesoteliom), mis on tõsine kopsuvähiga sugulushaigus; diagnoosi järel jätkas ta intensiivselt töötamist ja salvestamist. Oma elu lõpus tegi ta ka emotsionaalse tagasivaatuse ning salvestas koos mitmete külalisesinejatega viimase albumi The Wind (2003) — sellel osalesid mitu tuntud muusikutit ja sõpra — ning album pälvis pärast tema surma suurt tunnustust ja ka Grammy-auhindu. Warren Zevon suri 7. septembril 2003; tema viimased salvestused ja avalikud esinemised on jätnud tugeva jälje tema fännidele ja paljudele kaasartistidele.
Muusikaline pärand ja mõju
Zevoni loomingut hinnatakse tänini nii laulutekstide erakordsuse kui ka muusikalise mitmekülgsuse tõttu. Tema lugude maailmas kohtuvad must huumor, isiklikud narratiivid ja poliitilised vihjed, mis on mõjutanud mitmeid hilisemaid laulukirjutajaid. Paljud tema lood on jäänud remiksitena, kaanteks ja tribuutideemadena muusikatausta osaks, ning tema stiil — otsekohene, vahel terav ja alati värvikas jutustamisviis — on endiselt eeskujuks neile, kes kirjutavad karakteripõhiseid ja luguvestvaid laule.
Soovitused uutele kuulajatele
- Alusta albumist Excitable Boy (1978) — see on tema kõige tuntum plaat ja sisaldab mitmeid populaarsemaid lugusid.
- Tutvu ka albumitega Warren Zevon (1976) ja The Wind (2003) — esimene iseloomustab tema varasemat stiili, viimane on emotsionaalne hüüatus ja koostööprojekt mitmete külalisesinejatega.
- Kuula laulusõnu tähelepanelikult — Zevon kasutas sageli irooniat, läbi mille avaneb tema maailmavaade ja n-ö isiklikud lood.
Warren Zevon jääb muusikamaailmas meelde kui terava huumorimeelega ja meisterlik laulukirjutaja, kelle lood suudavad samal ajal panna nii naerma kui mõtlema.