Edward B. Lewis — Ameerika geneetik, Nobeli laureaat ja arengugeneetika rajaja

Edward B. Lewis — Nobeli laureaat ja arengugeneetika rajaja; tema Drosophila-uuringud muutsid geneetika ja arengu mõistmist ülemaailmselt.

Autor: Leandro Alegsa

Edward B. Lewis (20. mai 1918 - 21. juuli 2004) oli Ameerika Ühendriikide geneetik. Ta jagas 1995. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemiat.

Lewis sündis Wilkes-Barre'is, Pennsylvanias. 1939. aastal omandas ta bakalaureusekraadi biostatistika alal Minnesota ülikoolis.

1942. aastal sai Lewis California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) doktorikraadi, töötades Alfred Sturtevanti juhendamisel Drosophila melanogasteri uurimisel.

Pärast teenimist meteoroloogina USA õhujõududes Teises maailmasõjas liitus Lewis 1946. aastal Caltechi teaduskonnaga õppejõuna. 1956. aastal nimetati ta bioloogiaprofessoriks ja 1966. aastal Thomas Hunt Morgani bioloogiaprofessoriks.

Tema Nobeli preemia saanud uuringud Drosophilaga rajasid arengugeneetika valdkonna ja panid aluse meie praegusele arusaamisele universaalsetest, evolutsiooniliselt konserveeritud strateegiatest, mis kontrollivad loomade arengut.

Tema peamised publikatsioonid geneetika, arengubioloogia, kiirguse ja vähi valdkonnas on kättesaadavad raamatuna.

Varajane elu ja haridus

Lewis kasvas üles Pennsylvanias ja omandas 1939. aastal bakalaureusekraadi biostatistikas Minnesota ülikoolis. Järgnes doktorikraad Caltechis (1942), kus ta töötas legendaarse kromosoomiteadlase Alfred Sturtevandi juhendamisel. Tema uuringute keskmes oli pärilikkus ja arengu geneetika kasutades mudelorganismina ära tuntud Drosophila melanogasterit.

Akadeemiline karjäär ja teenistus

Teise maailmasõja ajal teenis Lewis meteoroloogina USA õhujõududes. Pärast sõda naasis ta teadustöösse ja liitus 1946. aastal Caltechi õppejõududega. Ta edenes õppetöös ja teaduses, saavutades professori tiitli 1956. aastal ning 1966. aastal sai temast Thomas Hunt Morgani bioloogiaprofessor — prestiižne ametikoht, mis tunnustas tema panust geneetikasse ja arengubioloogiasse.

Teaduslikud saavutused ja panus

Lewis on tuntud eelkõige oma töö eest homeootiliste geenide ja nii-öelda bithorax-kompleksi uurimisel Drosophila embrüogeneesis. Tema geneetilised analüüsid näitasid, kuidas kindlad geenid määravad kehasegmentide identiteeti ning kuidas geenide järjestus kromosoomil võib peegeldada nende toimimise järjestust embrüo teljel — idee, mis oli otsustav arengugeneetika kujunemisel. Need tulemused lõid aluse hilisematele molekulaarsetele avastustele, näiteks homeobox-geenide olemasolu ja evolutsiooniline säilimine paljudes loomagruppides.

Lisaks segmentide määramise uurimisele käsitles Lewis töid ka geneetika, kiirguse ja vähi vaheliste seoste teemadel. Tema töö ühendas klassikalise mutatsioonianalüüsi, arengubioloogia ja teoreetilise mõtlemise, mis mõjutas tugevalt nii põhi- kui ka rakendusuuringuid.

Au ja pärand

1995. aastal jagas Lewis Nobeli preemiat koos Christiane Nüsslein-Volhardi ja Eric Wieschausega tunnustamaks nende tööd varase embrüo arengut kontrollivate geenide avastamisel. Tema teadustöö on mõjutanud sadu teadlasi, kujundanud kogu arengubioloogia valdkonda ja aidanud selgitada, kuidas geenid juhivad organismide keha planeerimist.

Lewis oli ka pühendunud juhendaja ja mentor: tema juhendamisel valmis mitu eduka teadlaskarjääriga õpilast, ning tema loengud ja kirjutised jäävad kasutusse arengu- ja geneetikateemade õpetamisel. Tema teadusartiklite ja ülevaadete kogumikud on kättesaadavad raamatutes ja teaduspublikatsioonide arhiivides ning neid kasutatakse endiselt õppe- ja uurimistöö allikatena.

Surm ja pärand

Edward B. Lewis suri 21. juulil 2004. Tema panus geneetikasse ja arengubioloogiasse elab edasi nii teaduslike ideede kui ka nende teadlaste kaudu, keda ta mõjutas ning kelle töös tema pärand jätkuvalt kajab.

Kiirguse mõju

1950ndatel aastatel uuris Lewis röntgenikiirguse, tuumarelva ja muude allikate kiirguse mõju kui võimalikku vähktõve põhjustajat. Ta vaatas läbi Hiroshima ja Nagasaki aatompommiplahvatuste ellujäänute, samuti radioloogide ja röntgenikiirgusega kokkupuutunud patsientide tervisekaardid. Lewis jõudis järeldusele, et "kiirgusest tulenevaid terviseriske on alahinnatud". Lewis avaldas artikleid ajakirjas Science ja teistes ajakirjades ning esines 1957. aastal kongressi aatomienergia komiteele.

Arutelu teaduslikul tasandil oli otsustav küsimus, kas "lävenditeooria" kehtib või, nagu Lewis rõhutas, kas radioaktiivsuse mõju on "lineaarne ilma lävendita", kus igal kiirgusega kokkupuutel on pikaajaline kumulatiivne mõju.

Arengut reguleerivad geenid

Viljalindude Drosophila abil tehtud katsete käigus suutis Lewis tuvastada geenikompleksi, mille valgud seonduvad sihtgeenide regulatiivsete piirkondadega. Viimased aktiveerivad või pärsivad seejärel rakuprotsesse, mis suunavad organismi lõplikku arengut.

Lisaks sellele on nende kontrollgeenide järjestus ko-lineaarne: kromosoomil paiknevate lokkide järjestus on paralleelne sellega, kuidas need lokid ekspresseeruvad kehasegmentides. Ja mitte ainult see, vaid see peamiste kontrollgeenide kogum programmeerib kõigi kõrgemate organismide arengut.

Iga geen sisaldab homöoboxi, mis on märkimisväärselt konserveerunud DNA järjestus. See viitab sellele, et kompleks ise tekkis geenide dubleerimise teel.

Oma Nobeli loengus ütles Lewis, et "lõppkokkuvõttes peaks [juhtimiskomplekside] võrdlemine kogu loomariigis andma pildi sellest, kuidas organismid ja [juhtimiskompleksid] on arenenud".

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Edward B. Lewis?


V: Edward B. Lewis oli Ameerika geneetik, kes jagas 1995. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemiat.

K: Millal ja kus sündis Edward B. Lewis?


V: Edward B. Lewis sündis 20. mail 1918 Wilkes-Barre'is, Pennsylvanias.

K: Millise kraadi sai Edward B. Lewis 1939. aastal Minnesota ülikoolist?


V: Edward B. Lewis sai 1939. aastal Minnesota ülikoolist bakalaureusekraadi biostatistika alal.

K: Kus sai Edward B. Lewis doktorikraadi ja millisel teemal ta töötas?


V: Edward B. Lewis sai doktorikraadi California Tehnoloogiainstituudist (Caltech) 1942. aastal ja töötas Alfred Sturtevanti juhendamisel Drosophila melanogasteri teemal.

K: Mida saavutas Edward B. Lewis Drosophila uurimisel?


V: Edward B. Lewis rajas arengugeneetika valdkonna ja pani aluse meie praegusele arusaamisele universaalsetest, evolutsiooniliselt säilinud strateegiatest, mis kontrollivad loomade arengut.

K: Milleks nimetati Edward B. Lewis 1966. aastal Caltechis?


V: Edward B. Lewis nimetati 1966. aastal Caltechis Thomas Hunt Morgani bioloogiaprofessoriks.

K: Kust võib leida Edward B. Lewise peamisi publikatsioone?


V: Edward B. Lewise peamised publikatsioonid geneetika, arengubioloogia, kiirguse ja vähi valdkonnas on leitavad raamatus.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3