Camera obscura

Camera obscura tähendab ladina keeles "pimedat kambrit". See on nimetus, mida kasutati lihtsale seadmele, mida kasutati piltide valmistamiseks ja mis viis fotograafia leiutamiseni. Tänapäeva fotograafiliste seadmete ingliskeelne nimetus on lihtsalt selle nime lühend "camera".

Kõige lihtsamalt öeldes on camera obscura lihtne kast (mis võib olla toasuurune), mille ühes küljes on väike auk (vt pinhole-kaamera ehitamise üksikasjad). Valgus ainult ühest stseeni osast tungib läbi augu ja tabab tagaseina konkreetset osa. (Projektsiooni võib teha paberile, millele kunstnik saab kujutist kopeerida.) Kui augu on väiksem, muutub pilt teravamaks, kuid valgustundlikkus väheneb. Selle lihtsa aparaadi puhul on pilt alati tagurpidi. Kasutades peegleid, nagu 18. sajandil ülevalpool, on võimalik projitseerida ka "paremale poole" pööratud kujutist.

Zoom


Zoom


Avastamine ja päritolu

Esimest korda mainitakse ja avastatakse aukukaamera (camera obscura eelkäija) põhimõtted Hiina filosoofi ja mohismi rajaja Mozi (470 eKr kuni 390 eKr) poolt. Hiljem mõistis augukaamera optilist põhimõtet Aristoteles (384-322 eKr). Ta vaatles osaliselt varjutatud päikese poolkuu kuju, mis projitseeriti maapinnale läbi sõela aukude, ja lehtede vahelisi tühimikke tasapinnalises puidus.

Esimese camera obscura ehitas hiljem Basras sündinud iraagi teadlane Abu Ali Al-Hasan Ibn al-Haytham (965-1039 pKr), keda läänes tuntakse Alhaceni või Alhazeni nime all, kes tegi oma "Optika raamatus" praktilisi katseid optika alal.

Ibn Al-Haitham kasutas oma erinevates katsetes terminit "al-Bayt al-Muẓlim" (araabia keeles: البيت المظلم), mida inglise keeles tõlgitakse kui pimedat ruumi. Eksperimendis, mille ta tegi, et tõestada, et valgus liigub ajas ja kiirusega, ütleb ta: "Kui auk oli kaetud kardinaga ja kardin võeti maha, siis kulutab valgus, mis liigub august vastasseinale, aega." Ta ütleb: "Kui auk on kaetud kardinaga ja kardin võeti maha, siis kulub valguse liikumine august vastasseinale aega." Ta kordas sama kogemust, kui ta tegi kindlaks, et valgus liigub sirgjooneliselt. Kõige paljastavam eksperiment, mis tõepoolest tutvustas camera obscura, oli tema uurimused päikesepilti poolkuu kuju kohta päikesevarjutuste ajal, mida ta vaatles aknaluugile tehtud väikese augu vastas oleval seinal. Oma kuulsas essees "Päikesevarjutusest" (Maqālah fī Sura al-Kosūf) (araabia keeles: مقالة في صورةالكسوف) kommenteeris ta oma tähelepanekut: "Päikese kujutis päikesevarjutusel, kui see ei ole täielik, näitab, et kui tema valgus läbib kitsa, ümmarguse augu ja langeb augu vastas olevale tasapinnale, võtab see kuuvarjutuskuju".

Oma päikesevalguse eksperimendis laiendas ta oma tähelepanekuid valguse tungimise kohta läbi augu ja jõudis järeldusele, et kui päikesevalgus jõuab ja tungib läbi augu, siis teeb see augu juures kohtuvate punktide juures koonuse kuju, moodustades hiljem pimedas ruumis vastaspoolsel seinal teise koonuse kuju, mis on vastupidine esimesele. See juhtub siis, kui päikesevalgus hajub punktist "ﺍ", kuni see jõuab ava "ﺏﺤ" ja projitseerub selle kaudu ekraanile valgusava "ﺩﻫ". Kuna ava ja ekraani vaheline kaugus on tühine võrreldes ava ja päikese vahelise kaugusega, peaks päikesevalguse hajuvus pärast ava läbimist olema tühine. Teisisõnu, "ﺏﺤ" peaks olema ligikaudu võrdne "ﺩﻫ". Kui aga täheldatakse, et see on palju suurem kui "ﻙﻁ", siis leitakse, et kui "ﻙﻁ" äärmusi moodustavate kiirtele vastupidises suunas tagasi minna, siis kohtuvad nad punktis väljaspool ava ja lähevad siis jälle päikese suunas lahku, nagu on näidatud joonisel 1. See on aga palju suurem kui "ﻙﻁ", sest "ﻙﻁ" on palju suurem kui "ﻙﻁ". See oli tõepoolest esimene täpne kirjeldus Camera Obscura nähtusest.

Kaameraga väljendatuna koondub valgus ruumi läbi augu, edastades koos sellega ka selle vastas oleva(d) objekti(d). Objekt ilmub pimedas ruumis oleva augu vastas olevale projektsiooniekraanile/seinale täies värvuses, kuid tagurpidi. Selgituseks on see, et valgus liigub sirgjooneliselt ja kui mõned heledast objektist peegeldunud kiired läbivad väikese augu õhukeses materjalis, ei haju nad, vaid ristuvad ja moodustuvad ümberpööratud pildina lamedal valgel pinnal, mida hoitakse paralleelselt auguga. Ib Al-Haitham tegi kindlaks, et mida väiksem on auk, seda selgem on pilt.

Kuigi nii ava- kui ka camera obscura on omistatud Ibn al-Haythamile, kirjeldas camera obscura esimesena Aristoteles, kes kirjeldas esimesena, kuidas kujutis tekib silmal, kasutades camera obscura analoogiana. Alhazen väidab (ladina tõlkes) ja camera obscura kohta: "Et nos non inventimus ita", me ei leiutanud seda.

Alhaceni tähelepanekud valguse käitumise kohta läbi augukujulise avaZoom
Alhaceni tähelepanekud valguse käitumise kohta läbi augukujulise ava

Turismiobjektid

Mõned camera obscura'd on ehitatud turismiatraktsioonidena, mis on sageli kõrge hoone sees asuva suure kambri kujul, mida saab pimendada, nii et pöörleva objektiivi kaudu projitseeritakse horisontaalsele pinnale "elav" panoraamväljavaade maailmast. Kuigi praeguseks on säilinud vaid üksikuid, võib selliseid ehitisi leida järgmistes kohtades:

On olemas ka kaasaskantav näide, mida Willett & Patteson tuuritab mööda Inglismaad ja maailma.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on camera obscura?


V: Camera obscura on pimendatud ruum või kast, kus on väike auk või lääts, mille kaudu projitseeritakse pilt augu vastas olevale pinnale.

K: Millest tuleneb mõiste "camera obscura"?


V: "Camera obscura" tuleneb ladinakeelsetest sõnadest "camera obscūra", mis tähendab "pimedat kambrit".

K: Kuidas camera obscura töötab?


V: Valgus läbib väikese augu või läätse ja projitseerib pildi vastaspoole pinnale. Auku suurus mõjutab pildi teravust ja valgustundlikkust.

K: Kas camera obscura puhul on projitseeritud pilt alati tagurpidi?


V: Jah, kujutis on camera obscura puhul alati tagurpidi.

K: Kuidas saab kunstnik luua projitseeritud pildi koopia camera obscura's?


V: Projektsiooni saab teha paberile ja kunstnik saab kujutise paberile kopeerida.

K: Kas camera obscura's on võimalik projitseerida kujutist "tagurpidi"?


V: Jah, peeglite abil on võimalik projitseerida camera obscura's kujutist "paremale poole".

K: Mis vahe on camera obscura ja pinhole-kaamera vahel?


V: Camera obscura on ruum või kast, kus on väike auk või lääts, mis projitseerib pildi pinnale, samas kui avauskaamera on väike kasti, kus on väike auk või lääts, mis jäädvustab pildi filmile või digitaalsele andmekandjale.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3