Sugulussuhe: määratlus, astmed ja õiguslikud tagajärjed
Selge juhend sugulussuhtest: määratlus, sugulusastmed, abielu- ja pärandipiirangud ning õiguslikud tagajärjed — kõik, mida seaduse mõistmiseks vaja.
Sugulussuhe (tuntud ka kui "veresugulus", ladina consanguinitas'ist) tähendab, et inimene on teise inimesega samast sugulusest või põlvneb ühest ja samast esivanemast. Sugulussuhted võivad olla otsesed (näiteks vanem–laps, vanavanaisa–lapselaps) või külg‑ ehk kõrvalised (näiteks õed‑vennad, onupoeg‑tädi laps). Paljude jurisdiktsioonide seadused kehtestavad erinevaid piiranguid ja reegleid sugulussuhete käsitlemisel, eriti abielu, pärimise ja muude õiguslike suhete kontekstis.
Sugulusastmete mõiste ja arvutamine
Sugulusastme määramiseks kasutatakse tavaliselt kahe põhimõtte kombinatsiooni: otsesed sugulased loetakse astmete kaupa põlvnemise järgi, kõrvalised sugulased määratakse sammude (generatsioonide) arvuga, mis ühendavad mõlema isiku ühise esivanemaga. Praktikas võib meetod ja nimetused eri riikides erineda, kuid lihtsad näited aitavad arusaamist:
- Otseliin (otsejooks): vanem–laps = 1. vanavanem–lapselaps = 2, vanavanaisa–lapselapselaps = 3 jne.
- Kõrvaliin (kollateraalsed): astme arvutamisel liidetakse sammud kummagi isiku teekonnal ühise esivanemani. Näited:
- Õed‑vennad (sama vanem) = 2 (1 + 1).
- Onu/teetütar (onu‑niece) = 3 (näiteks sina → vanem → vanavanem = 2, onu → vanavanem = 1; 2+1 = 3).
- Esimesed nõod (esimesed cousins) = 4 (2 + 2).
Mõnes õigussüsteemis kasutatakse teisigi arvestusviise (nt kiriklikus õiguses arvutatakse sugulusastmeid teatud reeglite alusel), seega on täpne määratlus riigiti erinev.
Õiguslikud ja praktilised tagajärjed
- Abielu ja perekonnaõigus: Paljudes riikides on keelatud abielluda otseliinis (nt vanematega) ja õdede‑vendade vahel; mõnes õigussüsteemis on keelud laienenud ka onu/õetütar‑tasemele. Mõnes olukorras võib olla võimalik erand (dispensatsioon) ametiasutuse või kiriku loal.
- Kriminaalõigus: Incesti või seksuaalsete suhetega väga lähedaste sugulaste vahel kaasneb mõnes riigis karistusõiguslik vastutus. Karistused ja tegu dekriminaliseerimise ulatus varieeruvad.
- Pärimine ja testamendijärgne õigus: Sugulusastmeid kasutatakse sageli pärandvara pärijate määramiseks ja intestaatse pärimise reeglite rakendamiseks. Lähedasemad sugulased on tavaliselt seadusjärgsed pärijad; samas võivad pärimisseadused kehtestada maksimaalse astme, kuni mille pärijad võivad nõuda vara. Ka mõningad baasreeglid (nt keeld pärida, kui pärija on tapnud pärandaja) kehtivad paljudes kohtades.
- Adoptsioon: Adoptsioon loob tavaliselt õigusliku lapse‑vanema suhte adoptiivanematega ja selle tulemusel võivad bioloogilised seosed pärimisõiguse osas lõppeda või muutuda, sõltuvalt riigist.
- Sotsiaalsed ja administratiivsed tagajärjed: Sugulussuhe mõjutab perekondlikke hüvitisi, maksuerisusi, elatiskohustusi, immigratsioonipõhiseid pereliikme taasühinemisi jm. Näiteks mõnes riigis on eelisjärjekord peresidemete alusel viisa või elamislubade taotlemisel.
- Tervise ja geneetika küsimused: Lähedase suguluse korral suureneb teatud pärilike (autosomaalselt retsessiivsete) haiguste esinemise risk. Sellistel juhtudel soovitatakse geneetilist nõustamist ja vere suguluspõhiste riskide hindamist.
Rahvusvahelised ja kultuurilised erinevused
Reeglid sugulussuhete ja nende õiguslike tagajärgede kohta erinevad riigiti ja kultuuriti. Mõnes traditionaalses või religioosses õiguses on väga ranged piirangud, teises jälle suhteliselt leebed või lubatud teatud sugulaste vahelised liidud. Samuti võivad rahvusvahelised olukorrad (näiteks abielu välisriigis sõlmitud) tekitada keerulisi küsimusi selle kohta, millise riigi seadust kohaldada.
Kokkuvõte: Sugulussuhe on nii bioloogiline kui ka õiguslik kategooria, millel on olulised tagajärjed perekonnaõiguses, pärimises, kriminaalõiguses ja tervishoius. Täpseid reegleid ja definitsioone reguleerivad riigipõhised seadused, mistõttu konkreetsete olukordade puhul on mõistlik konsulteerida kohaliku juristi või ametkonnaga.
Ajalugu
Enamikus kultuurides on keelatud abielud isikute vahel, kes on omavahel tihedalt suguluses (sugulussugulus). On olnud mõned erandid. Vennad ja õed ning isad ja tütred abiellusid Vana-Egiptuses sageli. Need piirdusid algusaegadest alates peamiselt kuningliku perekonnaga. Mõnede teooriate kohaselt tugevdas see kuninga trooninõuet. Piibli ajaloos abiellus Aabraham oma (pool)õega Saara.
Enamikul varajastel ühiskondadel olid reeglid või seadused, mis piirasid sugulasabielusid. Seega pidid nad olema teadlikud inbriidinguga kaasnevatest ohtudest.
Rooma tsiviilõigus
Vana-Roomas reguleerisid abielu tsiviilseadused. Rooma tsiviilõiguse kohaselt oli paaridel keelatud abielluda, kui nad olid nelja sugulusastme piires. Ka germaani rahvastel olid sellised abielud keelatud, kuid need ei olnud nii ranged.
Keskaegne Euroopa
5. sajandil, pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist, võttis kirik abielu reguleerimise üle. Esialgu ei olnud neil suurt mõju. Kiriku võim abielu üle kasvas järk-järgult. Alguses järgis kirik Rooma tsiviilõigust. 9. sajandil tõstis kirik keelatud astmete arvu seitsmele. Nad muutsid ka meetodit, mille järgi neid arvutati. Euroopa aadlikud abiellusid tavaliselt oma ühiskonnaklassist. Lõpuks muutusid nad liiga omavahelisteks, et abielluda kiriku reeglite järgi. Paljud pidasid vajalikuks trotsida kirikut. 1215. aastal vähendas neljas Lateraani kirikukogu keelatud sugulussuguluse astmete arvu seitsmelt tagasi neljale. Paavstil oli õigus teatud paaride puhul reeglitest loobuda. Sageli anti paavstlikke erandeid, mis võimaldasid lähedalt suguluses olevatel paaridel abielluda. Need olid peaaegu alati reserveeritud kuninglikele ja aadlikele. Mõnikord kasutas kirik sugulussugulust abielu takistamiseks, nagu William Vallutaja ja Flandria Matilda puhul. Aastal 1049 keeldus paavst Leo IX abielu lubamast. Ta ei põhjendanud seda, kuid need kaks olid sugulased. Nad abiellusid siiski. Kümme aastat hiljem, 1059. aastal, andis paavst Nikolai II lõpuks loa nende abielu sõlmimiseks. Hoolimata piirangutest ja seadustest ei olnud sugulasabielud kuni 20. sajandini Euroopas haruldased.
Ühine esivanem
Sugulusastet saab illustreerida sugulussuguluse tabeliga. Iga sugulussuguluse tase (st põlvkond või meioos) on esitatud reana. Kollateraalse sugulussuhtega isikud jagavad sama rida. Sugulussuhe (veresugulussuhe) erineb sugulussuhtest (sugulussuhe abielu kaudu), kuid on minevikus keelatud samadel astmetel.
Geneetilised määratlused
| Keskmine sugulaste vahel jagatud DNA | |
| Keskmine DNA jagatud | Suhted |
| 100% | identsed kaksikud |
| 50% | lapsevanem / laps |
| 25% | vanavanem / lapselaps |
| 12.5% | vanavanavanem / lapselapselaps |
| 6.25% | vanavanaisa / lapselaps / lapselapselaps |
| 3.125% | vanema-vanema-vanema-vanaisa / vanema-vanema-vanaisa lapselaps |
| 50% | täisealine õde või vend |
| 37.5% | kolmveerand-sugulane |
| 25% | poolvend |
Seotud leheküljed
- Intsest
- Sugulussuhted
- Affiinsus
- Kognatiline sugulussuhe
- Cousin
- Inbreeding
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab sugulus?
V: Sugulussugulus tähendab, et inimene on teise inimesega samast sugulusest või põlvneb samast esivanemast kui teine inimene.
K: Milline on mõiste "sugulussugulus" päritolu?
V: Mõiste "sugulussugulus" tuleneb ladinakeelsest sõnast consanguinitas.
K: Kuidas kasutatakse paljudes jurisdiktsioonides seadustes sugulussuguluse reegleid?
V: Paljude jurisdiktsioonide seadused kasutavad sugulussuhete ja abielu keelustamisel sugulussuguluse astmete kehtestamiseks sugulussuguluse reegleid. Neid reegleid kasutatakse ka pärandvara pärijate määramiseks vastavalt seadustele, mis reguleerivad testamendijärgset pärimist.
K: Kas kõikides jurisdiktsioonides kehtivad samad sugulussuguluseeskirjad?
V: Ei, sugulussuguluse reeglid on jurisdiktsiooniti erinevad.
K: Mis on sugulussuguluse astmete kehtestamise eesmärk seoses abieluga?
V: Sugulusastmete kehtestamise eesmärk abielu puhul on vältida veresugulussuhteid.
K: Kuidas kasutatakse sugulussuguluse reegleid pärandvara pärijate määramisel?
V: Sugulussuguluse reegleid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kes on surnud isiku lähim veresugulane, et määrata kindlaks, kes saab pärandvara.
K: Kas sugulussuhe on sama mis sugulussuhe?
V: Ei, sugulussugulus ja sugulussugulus on erinevad mõisted. Sugulussuhe viitab veresugulusele, samas kui sugulussuhe viitab abielu või lapsendamise kaudu sõlmitud sugulussuhtele.
Otsige