AlegsaOnline.com

Crosby, Stills, Nash & Young (CSN/CSNY) – Ameerika folkrocki supergrupp

Crosby, Stills, Nash & Young (CSN/CSNY) — Ameerika folkrocki supergrupi ajalugu, suurimad hitid nagu Marrakesh Express, Teach Your Children ja protestilaul Ohio, Neil Youngi panus

Autor: Leandro Alegsa

19-08-2025

Crosby, Stills & Nash (CSN) on Ameerika folkrocki supergrupp, kuhu kuuluvad David Crosby, Stephen Stills ja Graham Nash. Nad on tuntud kui Crosby, Stills, Nash & Young (CSNY), kui nendega liitub aeg-ajalt neljas liige Neil Young, kes on pärit Kanadast.

Alustamine ja koosseis

Bänd loodi 1968. aastal, kui kolm juba tuntud muusikutit — David Crosby (endine The Byrds liige), Stephen Stills (tuntud eelkõige Buffalo Springfield'i kaudu) ja Graham Nash (endine The Hollies liige) — ühendasid jõud. Neil Young liitus rühmaga perioodiliselt ning koos moodustasid nad mõjukama neliku, kellega sageli viidatakse lühendiga CSNY. Iga liikme taust erinevates ansamblites andis koosseisule tugeva laululoojate, kitarrimängijate ja harmooniate traditsiooni.

Muusika ja stiil

CSN/CSNY muusikas on tugevalt tuntav akustilise folgi, rocki ja popi segu ning iseloomulik kolmekõlaline (ning neljakõlaline koos Youngiga) lauluharmoonia. Neil on rõhutatud järgmised elemendid:

selged, rikkalikud vokaalharmooniad;
akustiliste ja elektrikitarride kontrast ning keerukad kitarriparramendid;
sõnaküllased laulusõnad, mis puudutavad isiklikke suhteid, ühiskondlikke probleeme ja poliitikat;
segunenud mõjutused folk-, country- ja rockimuusikast.

Tuntud laulud ja albumid

Rühmitus tegi läbilöögi trioalbumiga "Crosby, Stills & Nash" (1969), mis sisaldas selliseid hitte nagu "Marrakesh Express" ja "Suite: Judy Blue Eyes". Kui Neil Young liitus salvestustesse, ilmus 1970. aastal album "Déjà Vu", mis on üks nende tuntumaid avaldusi ning sisaldab lugusid nagu "Teach Your Children" ja CSNY versioon Joni Mitchelli loomingust ("Woodstock"). Üks tuntumaid protestilaule bändi repertuaaris on "Ohio" (välja antud 1970), ning hilisemad kolmeliikmelised tööd andsid hiti "Just A Song Before I Go" (1977). Lisaks stuudiotöödele on olulised ka live-albumid, näiteks "4 Way Street" (1971), mis dokumenteerib ansambli kontsertilist jõudu.

Poliitika, aktivism ja "Ohio"

CSN/CSNY liitusid 1960.–70. aastate hipikultuuri ja protestiliikumistega: nad ei kartnud väljendada poliitilisi seisukohti ega esitada laule, mis reageerisid ühiskondlikele sündmustele. Näiteks "Ohio" kirjeldab ja taunib Kent State'i tudengite tulistamist 1970. aasta kevadel; see lugu sai kiiresti protesti‑hümniks ja näitas, kuidas popmuusika võis ajakirjandust ja avalikku arvamust mõjutada.

Konfliktid, solokarjäärid ja taasühinemised

Hoolimata loomingulisest jõust mõjutas gruppi sageli sisemine pinge, eriarvamused ja sõltuvusprobleemid, mis viisid korduvate lagunemiste ja taasühinemisteni. Iga liige on teinud märgataid solokarjääre: Stephen Stills ja Neil Young avaldasid olulisi sooloalbumeid ning David Crosby ja Graham Nash olid samuti aktiivsed nii sooloesitustel kui koostööprojektides. CSN/CSNY on ajas mitmel korral taasühinenud nii stuudiotöödeks kui ka maailmaturneedeks — nende kontserdid on sageli tähistatud publiku entusiasmiga ja tugeva live‑ansamblitunnetusega.

Mõju ja pärand

CSN/CSNY on jätnud sügava jälje pop‑ ning rockmuusikasse: nad populariseerisid rikkalikke vokaalharmooniaid ja näitasid, et folkrocki kaudu saab käsitleda nii isiklikke teemasid kui ka sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Nende laulud on jäänud kanonisse ja mõjutavad jätkuvalt lauljaid ning bände erinevates žanrites. Paljud nende salvestised kõlavad endiselt raadios, filme ja dokumentaalides ning neid katavad uued artistid.

Kuigi liikmete vahel on olnud tülisid ja eraldi teid, on CSN/CSNY püsivalt tuntud kui tähtis ja mõjukas ansambel Ameerika muusikaloos.

Kokkutulek

1960ndatel olid Stephen Stills ja Neil Young liikmed teises bändis, mille nimi oli Buffalo Springfield. Crosby oli The Byrds'i asutajaliige ja briti päritolu Graham Nash oli The Hollies'i liige. Crosby vallandati Byrdsist 1967. aasta lõpus ja Buffalo Springfield lahkus järgmisel aastal. Nash läks Californiasse, kus teised elasid ja töötasid, kui Hollies 1968. aastal seal käis. Nash ja Crosby olid varem Inglismaal kohtunud ja said Californias uuesti ühendust. Crosby ja Stills olid koos töötanud kahe loo, "Wooden Ships" ja "You Don't Have To Cry", kallal. Esitades "You Don't Have To Cry" Nashile, liitus ta harmooniatega ja nad kolmekesi märkasid, et neil on koos eriline kõla. Nash kolis Californiasse ja kolmik moodustas bändi. Nad sõlmisid plaadilepingu Atlantic Recordsiga.

Stills ja Crosby võisid vabalt koos töötada ja salvestada Atlantic'ile, kuid Nash kuulus endiselt Hollies'ile, kellel oli leping Epic Recordsiga. Atlandi ja Epic'i vahel lepiti kokku vahetusleping. Vastutasuks Nashi kaotamise eest sai Epic Records lepingu teise Atlanticu bändi, Poco, mille moodustas Richie Furay Buffalo Springfieldist.

CSNi esimene album ilmus 1969. aasta kevadel ja sellest sai kiiresti hitt. Kaanel oli kujutatud Crosby, Stills ja Nash istumas diivanil mahajäetud maja ees. (Nad ei istunud oma nimede järjekorras; nad ei olnud veel ansamblile nime andnud. Kui nad oma nime üle otsustasid, tahtsid nad teha teise pildi järjekorras istudes, kuid maja oli juba maha lõhutud). Stephen Stills oli mänginud enamiku pillidest albumil, Dallas Taylor mängis trumme. See toimis hästi salvestuste puhul, kuid mitte live-esinemiste puhul. Vaja oli rohkem muusikuid. Palgati klahvpillimängija ja basskitarrist.

Atlantic Recordsi president Ahmet Ertegun soovitas Neil Youngi, kellel oli nüüd oma bänd Crazy Horse, kui teist kitarristi ansamblile. Stills ei olnud kindel, kas Youngiga saab hakkama, kuid andis talle võimaluse. Ta sobis nii hästi, et CSN tegi temast täieõigusliku liikme ja lisas tema nime enda omale. Young sai nii CSNiga mängida kui ka hoida oma kohta Crazy Horse'is. Nende teine kontsert kvartetina oli 1969. aasta augustis Woodstocki festivalil. Nad tuuritasid järgmised mitu kuud ja andsid järgmise aasta alguses välja teise albumi "Déjà Vu". Nad tegid veel ühe esinemisturnee, et toetada albumit, mis oli samuti suur hitt.

Lahkudes

Rühm oli väga edukas, kuid selle liikmetel oli palju erinevaid ideid ja nad ei suutnud alati hästi koos töötada. Nende vahel tekkisid pinged ja nad peaaegu lagunesid. Young lahkus, et pöörduda tagasi Crazy Horse'i juurde ja minna nendega üksi tuurile. 1971. aasta jooksul salvestas igaüks neist neljast siiski oma sooloalbumi ja igast albumist sai hitt. Nash ja Crosby tuuritasid koos ning Stills moodustas koos Chris Hillmaniga Byrdsist teise bändi nimega Manassas. 1972. aasta jooksul ilmus veel üks voor soolo- ja duoalbumeid, millest Youngi "Harvest" ja selle singel "Heart Of Gold" said suurimateks hittideks. Teiste liikmete albumid ei olnud nii edukad, kuigi need müüsid siiski hästi. Crosby ja Nash said väga hästi läbi ja töötasid koos duona, samas kui Stills liitus Youngi ja Crazy Horse'iga, et salvestada Youngi "War Song". Crosby liitus ka uuesti Byrdsiga, kuid nende koos salvestatud album "Byrds" ei olnud hitt.

Neli üritas 1973. aastal Hawaiil taasühineda, et teha uus album "Human Highway", kuid asi ei õnnestunud. Lõpuks järgmisel aastal formeerusid nad uuesti ja alustasid uut tuuri, mille käigus anti välja kogumikplaat "So Far", et anda neile midagi uut, mida reklaamida. Nende kontserdid kestsid kauem kui kolm tundi ja vahel oli probleeme. Stills kuritarvitas kokaiini ja see muutis tema suhtlemise raskeks. Samuti tulid tagasi vanad pinged. Uus CSN&Y projekt nurjus, kui Stills ja Young kustutasid Crosby ja Nashi vokaali masterlindilt. Crosby ja Nash läksid omaette. Stills ja Young moodustasid The Stills/Young Bandi ja andsid välja albumi, kuid ka see ei õnnestunud.

Stills ja Young tuuritasid koos 1975. ja 1976. aastal. 1976. aasta juulis lahkus Young kontsertide vahel ootamatult, saates Stillsile telegrammi, milles väljendas oma õnnetust ja käskis Stillsil "sööma virsikut". Stills ja Young pidid kumbki eraldi tuuri kuupäevad lõpetama. Vahepeal jätkasid Nash ja Crosby koos salvestamist ja esinemist. Nad laulsid taustavokaale ka teistele artistidele, sealhulgas James Taylorile ("Mexico") ja Joni Mitchellile ("Free Man In Paris").

Tagasi koos

Ühel kontserdil liitus Crosby ja Nashiga laval Stills, et esitada lugu "Teach Your Children". Nad leppisid asjad kokku ja moodustasid oma trio uuesti. CSN ilmus 1977. aastal ja "Just A Song Before I Go" sai uueks hitt-singliks.

Järgnevatel aastatel töötas trio koos, aga ka sooloartistidena. Youngi muusika oli muutunud väga erinevaks teiste bändiliikmete omast ja ta töötas enamasti Crazy Horse'iga, kuid tegi aeg-ajalt koostööd CSNiga. Crosby'l olid 1980ndatel omad kokaiiniprobleemid ja ta sattus lõpuks vanglasse. Ta suutis lõpetada kokaiini kuritarvitamise, nagu Stills oli seda varem teinud. CSNi hilisemate laulude hulka kuulus ka "Wasted On The Way". Nash liitus 1984. aastal taas Hollies'iga taasühinemise albumi jaoks ja mängis nendega kontserte, kuid taasühinemine ei olnud edukas.

CSN mängis Saksamaal Berliinis 1980ndate lõpus, kui Berliini müür lõhuti. Nad mängisid kontserte ka 1990ndatel ja 2000ndate alguses ning nende 2000. aasta turneed nimetati "CSNY2K" tuuriks. Nad salvestasid ka teisi albumeid, kuid need ei olnud kaugeltki nii suured hitid kui nende varased ja nad töötasid koos välisautoritega, selle asemel, et kirjutada kõik oma laulud ise. Atlantic Records tühistas nende lepingu.

Crosby, Stills ja Nash töötavad endiselt koos ja eraldi, kusjuures Crosby ja Nash on kõige pikema ja tugevama koostööga. Neil Young jätkab soolokunstnikuna, nii koos Crazy Horse'iga kui ka ilma, uurides palju erinevaid muusikastiile.