Cycliophora on uus platükooside sugukond, mis põhineb ühel perekonnal Symbion. Nad erinevad teistest loomadest niivõrd, et nad pandi omaette sugukonda. Nad avastati 1995. aastal ja on kõige uuem uus sugukond. Seni on leitud kolm liiki.
Nad elavad külmaveeliste homaaride kehadel. Nad on mikroskoopilised: toitumisstaadium on umbes 0,3 mm pikk ja 0,1 mm lai.
Nende eluviis on kommensaalne (sümbioosi vorm) - nad toituvad homaari enda söögijääkidest.
Avastus ja taksonoomia: Cycliophora esindajaid leiti esmakordselt 1995. aastal homaaride (peamiselt Norge lobsters ehk Nephrops norvegicus) suulae- ja suuhargnemispiirkonnalt. Tegu oli ootamatu leiduga, mistõttu pandi need algselt omaette phylum-tasemel rühma. Praegu sisaldab see rühm ühte kirjeldatud perekonda Symbion ning seni on eri merelistest piirkondadest kirjeldatud kolm liiki.
Ehitus ja välised tunnused: Cycliophora on väga väikesed, sessiilsed organismid, mille põhiosa kinnitub peremehe kehale spetsiaalse liikuva või kleepuva aplikaatori abil. Toitumisstaadiumil on neil cilia'dega varustatud suuümbrus, mis tekitab voolu ja suunab söögijääke sisse. Sised organid on lihtsustatud: neil on väike seedetrakt, piiratud närvi- ja lihaskomplekt ning puuduvad keerukad vereringe- või eritussüsteemid, mis on omane suurematele selgrootutele.
Elutsükkel: Cycliophora eluviis ja paljunemine on ebatavalised ja üsna keerulised. On kaks peamist taksonoomiliselt ja funktsionaalselt eristatavat staadiumit: sessiilne toitumisindiviid (toitumis- või "feeding" staadium) ning mitu eri liiki paljunemisstaadiumit. Toitumisstaadium paljuneb tavaliselt mittekineetiliselt (budding'u teel), tekitades aambiaalseid "pandora" tüüpi vastseid, mis võivad leida ja koloniseerida uusi kohtasid peremehe kehast. Kui peremees liigub või koorub (molt), vallandub sageli suguline faas: tekivad väga väikesed, lihtsustatud isased (nn "dwarf males") ja emased, mille viljastatud emane omakorda muutub vabalt liikuvaks larviks (sageli nimetatud "chordoid" larviks). Need vabalt liikuvad vastsed otsivad uue peremehe või peremehe uue pinna, kus kinnituda ja alustada uut sessiilset eluetappi.
Ökoloogia ja peremehe-spetsiifika: Cycliophora on tihedalt seotud teatud tüüpi homaaridega ja neid leidub eelkõige külmaveelistel isenditel. Nad elavad enamikul juhtudel homaari suulae- ja suhu lähedal paiknevates harjastes ning toituvad peamiselt peremehe söögijääkidest ja limast. Sageli võivad nad esineda suure tihedusega, moodustades homaari pinnal kohati rikkalikke kolooniaid, kuid nende mõju peremehe tervisele on üldiselt väike — suhe on enamasti kommensaalne.
Teaduslik tähtsus: Cycliophora on huvitav nii taksonoomia, evolutsiooni kui ka arengubioloogia vaatepunktist. Nende ainulaadne kehaehitus ja keerukas elutsükkel, sealhulgas väga eristunud kääbusmesilased ja vabalt liikuvad vastsed, on andnud teadlastele võimaluse uurida uute evolutsiooniliste strateegiate arengut ja sugulussuhteid teiste selgrootute rühmadega. Molekulaarsed ja morfoloogilised uuringud viitavad, et Cycliophora asetseb Lophotrochozoa laiema rühma piires, kuid täpne sugulus teiste väikeste selgrootute rühmadega (nt entoproktid või mõni muu platüükoosne rühm) on jäänud teadlaste jaoks aktiivseks uurimisvaldkonnaks.
Lühidalt: Cycliophora on väike, eriline ja teaduslikult huvitav loomaderühm, mis näitab, kui palju looduses on veel ootamatuid ja spetsiifilisi kohanemisi — ning kui kiiresti võib üks uus leid muuta meie arusaama loomade taksonoomiast ja ökoloogiast.