Edward William Binney — Manchesteri geoloog ja fossiilitaimede uurija (1812–1882)
Edward William Binney (1812–1882) — Manchesteri geoloog ja fossiilitaimede uurija, karbonaalsete kivimite ja söekuulide avastaja ning mõjukas teadlane geoloogiaajaloos.
Edward William Binney FRS (1812-1882) oli inglise geoloog.
Edward William Binney sündis 1812. aastal Mortonis, Nottinghamshire'is. Ta oli Chesterfieldis advokaadi õpipoisiks. Aastal 1836 läks ta Manchesteri. Peagi lahkus ta advokaaditööst, et õppida geoloogiat.
1838. aastal aitas ta asutada Manchesteri geoloogilise seltsi. Ta valiti presidendiks 1857. aastal ja uuesti 1865. aastal. Ta oli ka Manchesteri kirjandus- ja filosoofiaseltsi sekretär ja hiljem president. Ta uuris Põhja-Inglismaa karbonaalseid ja permikivimeid ning Lancashire'i drifti ladestikke. Ta ja Joseph Dalton Hooker leidsid esimesed söekuulid. Nad uurisid ka Manchesteri ümbruse geoloogiat. Temast sai kivisöemassiivide ekspert ja tema "Observations on the Structure of Fossil Plants found in the Carboniferous Strata" (1868-1875) oli üks Paleontograafia Seltsi uurimusi. Tema suur kivististe kollektsioon paigutati Owens College'i.
Binney oli lähedane sõber James Prescott Joule'i, William Sturgeoni, John Daviesi ja John Leighiga.
Ta valiti 1856. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks ja suri Manchesteris.
Elulugu ja karjäär
Binney alustas karjääri õigusalal, kuid tema huvi maa ja kivimite vastu kasvas kiiresti ning ta pühendus peagi geoloogiale ja paleobotaanikale. Manchesteri kolimise järel sai temast aktiivne kohaliku teadlaskonna liige: ta aitas 1838. aastal asutada Manchesteri geoloogilise seltsi ning töötas aktiivselt selle tegevuse edendamisel. Lisaks seltsi juhtimisele oli Binney tähtsal kohal ka Manchesteri kirjandus- ja filosoofiaseltsis, esmalt sekretärina ja hiljem presidendina, aidates ühiskondlikke ja teaduslikke arutelusid korraldada.
Teadustöö ja panus paleobotaanikasse
Binney uuris põhjalikult Põhja-Inglismaa karbonaalseid (süsi-aja) ja permikivimeid ning Lancashire'i drifti ehk liiv- ja liustikulisi settekihte. Üks tema tähtsamaid teadustulemusi oli koostöö Joseph Dalton Hookeriga, mille käigus leiti esimesed nn söekuulid (coal balls) — karbonaalseid või vaiguga täidetud koetaldude ränistunud või lubjastunud klompe, mis säilitasid puude ja taimede rakustruktuuri erakordselt hästi. Need leidmised võimaldasid esimesi detailseid uuringuid süsi-aja taimede anatoomiast ja arengust ning olid paleobotaanika jaoks revolutsioonilised, sest andsid võimaluse uurida taimede rakulist ülesehitust fossiilses seisukorras.
Binney suurim teaduslik töö oli sari "Observations on the Structure of Fossil Plants found in the Carboniferous Strata" (1868–1875), mis avaldati Paleontograafia Seltsi väljaannetes. Selles töös kirjeldas ta paljusid karbonaalseid fossiiltaimi ja tõi esile nende morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid. Tema uurimused aitasid paremini mõista süsi-ajalset taimestikku, fossiilide säilimisprotsesse ning kivimite ja taimede vastastikust mõju settekeskkonnas.
Kollektsioon ja pärand
Binney kogus suure ja teaduslikult väärtusliku kivististe kollektsiooni, mis paigutati Owens College'i (mille osadest tekkis hiljem Manchesteri ülikool). Tema kogud ja kirjalikud tööd olid olulised allikad tulevastele paleobotanika- ja geoloogiauurijatele ning aitasid Manchesterit kujundada tähtsaks teadus- ja uurimiskeskuseks 19. sajandi keskel.
Isiklikud sidemed ja tunnustused
Binney kuulus oma aja silmapaistvate teadlaste ja leiutajate hulka ning oli lähedastes teadussuhetes selliste isikutega nagu James Prescott Joule, William Sturgeon, John Davies ja John Leigh. 1856. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi liikmeks, mis oli tunnustus tema teadustöö ja teadusliku panuse eest. Ta suri 1882. aastal Manchesteris, jättes maha märkimisväärse teadusliku pärandi paleobotaanika ja geoloogia alal.
Miks Binney on oluline
- Ta aitas alustada ja juhtida kohalikke teadusühinguid, mis soodustasid geoloogia ja loodusteaduste arengut Manchesteris.
- Tema töö söekuulide ja karbonaalsete taimede uurimisel avas uue vaatenurga fossiiltaimede anatoomia ja evolutsiooni mõistmiseks.
- Binney kogud ja publikatsioonid olid aluseks edasistele uurimustele ja muuseumikogudele, mis säilitasid väärtuslikku teaduslikku materjali tulevastele põlvkondadele.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Edward William Binney?
V: Edward William Binney oli inglise geoloog, kes sündis 1812. aastal Mortonis, Nottinghamshire'is.
K: Millega ta Manchesteris tegeles?
V: 1836. aastal läks ta Manchesteri ja jäi peagi juristipraktikast pensionile, et uurida geoloogiat. Samuti aitas ta asutada Manchesteri Geoloogiaseltsi ja sai Manchesteri Kirjandus- ja Filosoofiaseltsi presidendiks.
K: Mida ta õppis?
V: Ta uuris Põhja-Inglismaa karbon- ja permikivimeid ning Lancashire'i triivide ladestikku. Samuti sai temast söemassiivide ekspert.
K: Mida avastas ta koos Joseph Dalton Hookeriga?
V: Nad avastasid koos esimesed kivisöepallid.
K: Milline väljaanne on temaga seotud?
V: Tema "Observations on the Structure of Fossil Plants found in the Carboniferous Strata" (1868-1875) oli üks tema uurimustest, mille avaldas Paleontographical Society.
K: Kus asub praegu tema suur fossiilide kollektsioon?
V: Tema suur kivististe kollektsioon asub Owens College'is.
K: Kes olid tema lähedased sõbrad?
V: Edward William Binney lähedaste sõprade hulka kuulusid James Prescott Joule, William Sturgeon, John Davies ja John Leigh.
Otsige