Goliat — Piibli hiiglane: vilistlaste sõdalane ja Taaveti vastane

Avasta Goliat — Piibli hiiglane: vilistite sõdalane, tema hiiglaslik mõõt, Taaveti duel ja selle ajalooline ning religioosne tähendus.

Goliat (heebrea: גָּלְיָת,) on tuntud Vana Testamendi lahingujuht, kes kuulus vilistite sõjaväge. Piiblilugu asetub Vana Testamendi raamatusse (1. Saamuel 17) ja asetab Goliati Gati linna sõdalaste meistri rolli. Tema nimi on mõjuvõimeline ja sellele on näidatud analoogiaid — mõnedes tõlgendustes viidatakse kreekakeelsele nimele Alyattes.

Kirjeldus ja mõõtmed

Piiblis on Goliat kirjeldatud kui ebatavaliselt suurt sõdalast. Tekstis on toodud tema pikkus kui "kuus küünart ja üks siruulatus" — see tõlgenduse järgi annaks ligikaudu 290 cm. Samas leidub käsikirjaversioone, näiteks Surnumere käsikirjas (Dead Sea Scrolls), kus pikkus on antud kui "neli küünart ja üks siruulatus" — ligikaudu 202 cm. Mõõtühikute tõlgendamisel tuleb arvestada küünarde (cubit) ja siruulatuse (span) täpse pikkuse varieeruvusega ajaloos, mistõttu absoluutseid numbreid tuleks pidada umbkaudseteks.

Piibli kirjelduses on Goliat ka hästi varustatud: tal on kiiver, soomustatud rind (näiteks pronksist rindkere- või rõivakate), sääreti kaitsvad alused ja läbimõeldud relvastus — suur oda ja kilp. Ta demonstreerib oma jõudu ning kutsus iisraellaste sõdureid ühekaupa väljakutsele, kuid keegi ei julgenud temaga vastasseisu astuda.

Taaveti vastasseis

Taavet, keda raamatus kujutatakse noore karjapoisi ja tulevase kuningana, astus lõpuks välja. Traditsioonis nimetatakse teda vahel ka noorukina (mõnes jutustuses kuni neljateistkümneaastaseks), ent Piiblis ei ole tema täpset vanust kirjeldatud nii konkreetse numbriga. Taavet oli osav slingi käsitsemises — sling võimaldas visata väikeseid kive suure kiiruse ja täpsusega.

Kirjeldus jätkub, et Taavet viskas kiviga Goliati otsa ette täpselt nii, et kivi tabas Goliati peaalust või kiivri ja see järel muutus Goliat haavatavaks. Pärast seda läks Taavet ligi, võttis ära Goliati mõõga ja lõikas tal pea maha. Selline lõpptilinõmmutus demoraliseeris vilistite armeed ja juhtis iisraellaste võidule vastasseisus.

Tekstikriitika ja interpretatsioon

• Mõõtühikud ja käsikirjad: Erinevused pikkuse andmetes tulenevad tekstikriitilistest variatsioonidest ja nimetatud küünarde pikkuse erinevustest antiiksetes allikates. Surnumeri käsikirjade variant (neli küünart + üks siruulatus) on paljude uurijate hinnangul realistlikum kui kuue küünarde versioon, mis võiks olla hilisem eksiarvutus või üleüldistav kujundiline ülepaisutus.
• Historiograafia: Arheoloogilised uuringud Gati (paikneb tänapäeva Tell es-Safi piirkonnas) juures kinnitavad vilistite kohalolekut ja materiaalset kultuuri, kuid konkreetseid andmeid ühe erakordselt pika sõdalase kohta ei ole säilinud. Mõned teadlased käsitlevad Goliati pigem võrdlusliku või legendaarse kangelasena kui rangelt dokumentaalsena.

Tähendus ja pärand

Goliati lugu on saanud laiemalt tuntuks kui sümbol võitlusest võimsa vastase vastu — „David ja Goliat“ on kujunenud metafooriks väiksema ja osavama vastase edule suurema, kuid aeglasema jõu üle. Lugu on mõjutanud kirjandust, kunsti, religioosset mõtlemist ja populaarset kõnepruuki. Teoloogiliselt rõhutatakse sageli usku ja jumalikku abistamist, mis aitas Taavetil võita.

Kokkuvõttes: Goliat jääb Vana Testamendi üheks enim tsiteeritavaks ja arutletud tegelaseks — ta on nii ajaloolise uurimise objekt (käsikirjavariatsioonid, arheoloogia) kui ka tugev kultuuriline ja sümboolne figuur. Isegi konservatiivsemas mõõdukas variandis (umbes 202 cm) oleks ta antiikaja keskmise inimese jaoks olnud silmatorkavalt suur ja hirmuäratav vastane.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Goliath?

K: Kui suur oli Goliat?

Küsimus: Milline oli Goliati võitlusstiil?

Küsimus: Mida Goliat iisraellaste sõdalastele esitas?

Küsimus: Kes vastas lõpuks Goliati väljakutsele?

K: Kuidas võitis Taavet lahingu Goliati vastu?

K: Kuidas tundis vilistite sõjavägi end pärast Goliati tapmist?

Otsing